Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
31.08.2018, Rakvere kohtumaja
Kriminaalasja number
1-17-6026
Kohtunik
Kristel Vedro
Kohtuistungi sekretär
Raili Raja
Tõlk
Jelena Laas
Prokurör
Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ain Tali
Kaitsja
Vandeadvokaat Küllike Namm kokkuleppel
Kriminaalasi
Viru Vangla materjalid Aleksandr Baškirovi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
ALEKSANDR BAŠKIROV, isikukood 38306093710, viibimiskoht Viru Vangla Karistuse kandmise algus 13.06.2013 ja lõpp 08.06.2023
Kohtuasja läbivaatamise aeg
22.08.2018, videokohtuistung
Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76, § 751; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387
Jätta ALEKSANDR BAŠKIROV elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, Aleksandr Baškirovile, kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 27.06.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksandr Baškirovi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.
Viru Maakohtu 18.07.2017 otsusega tunnistati Aleksandr Baškirov süüdi KarS § 255 lg 1 ja KarS § 22 lg 2 - § 184 lg 21 p 1 (alates 01.01.2015 KarS § 184 lg 21) järgi ning KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 9 aastat 11 kuud 26 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 13.06.2013. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta samuti Aleksandr Baškirovi vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kohtuistungil teatas kinnipeetav, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Selgitab, et tal ei ole sõltuvust narkootikumidest, kuigi teda süüdistatakse narkootikumide käitlemises. Ta on mõned korrad proovinud, kuid sõltuvust ei ole. Vabanedes tahaks hakata tegelema kalastusega, tal on olemas väike sõudepaat. Enne vanglat tegeles ka kalastusega. Praegu hakkab tööle ehitusel, tal on elukutse olemas. Ta lõpetas maalri-krohvija eriala Narva koolis, kuid müürsepa hariduse sai Viljandis. Vanglas viibitud aja jooksul on ta omale tehtut teadvustanud ja ta ei taha vanglasse rohkem sattuda. Tal on töökoha osas garantiikiri ka olemas. Töökoht asub Narvas ja palga küsimust ei ole veel arutanud. Arvab, et saab piisavalt palka ning ta ei leia, et oleks vaene inimene, ka vanemad toetavad teda. Ta saab ka lisaraha teenida, viies läbi treeninguid ja olles kohtunik. Leiab, et ta ei ole manipuleeritav. Tema lähedasteks on vanemad ja sugulased. 2016. aastal lahutas oma abikaasast, kuna talle pandi pikk karistus, lapsi neil ei olnud. Ta hakkab elama oma vanemate juures, kes elavad Narvas 3-toalises korteris. Isa on pensionär ja ema on FIE. Kui ta vabaneb, siis ema saab teda materiaalselt aidata. Tahab elada ise enda jaoks ja vanemaid näha. On kindel, et saab hakkama nii, et ei pane uusi kuritegusid toime. Kaitsja esitab kohtule põhikooli lõputunnistuse põhikooli lõpetamise tõendamiseks, tunnistuse programmi Viha juhtimine läbimise kohta ja tõendi selle kohta, et tal on vabanedes olemas töökoht. Samuti leiab kaitsja, et kinnipeetav on olnud 3 kohtuotsuse järgi vahistatud, seega vangla väide, et ta on 10 korda karistatud, sisaldab arhiveeritud andmeid. Samuti on vale, et kinnipeetav kannab vanglas karistust viiendat korda, sest tegelikult on see 1 otsuse järgi. Kaitsja leiab erinevalt prokuratuurist ja vangla seisukohast, et välja toodud argumendid ei ole põhjendatud ega õiged. Hinnang uute kuritegude toimepanemiseks on antud üldse kellegi A. M kohta. Samuti näitab asjaolu, et prokuratuur toetab vangla seisukohta seda, et ka prokuratuur ei süvene materjalidesse. Vangla kirjutab, et toetub sellele, et isik on 10 korda karistatud, kuid on ilmselge, et tegemist on ühe liitkaristusega. Sellest tulenevalt ei ole kindlasti võimalik asuda seisukohale, et riskiprotsendid on õiged. Riigikohtu tasemel on juba seisukoht, millisel moel on sellisele arvamusele jõutud riskiprotsentide osas. Vaatamata sellele, et vangla ikkagi järjepidevalt märgib neid, siis kohtud jätavad selle tähelepanuta. On ka märgitud, et isikul on distsiplinaarkaristused, kuid ei ole kirjas, millal, mille eest ja kas on aegunud karistused. Kaitsja toob välja, et isiku karistuseks on 4 aastat vabaduse kaotust, mis on väga raske §-i järgi määratud, mille eest on keskmine määr 12 aastat, seega järelikult need teod ei olnud nii ohtlikult, et mõisteti just selline karistus. Kaitsja on arvamusel, et kui riik on andnud võimaluse elektroonilise valve alla vabastada tingimisi enne tähtaega, siis peaks seda ka rakendama. Isik ise võtab endale vastutuse selles, kas ta käitub seadusekuulekalt või mitte. Elektrooniline valve on väga range kontroll, kõik käib kellaajaliselt. Kaitsja leiab, et vangla
arvamusele tuleb väga kriitiliselt suhtuda, kuna tegemist on väga lohaka dokumendiga ning palub Aleksandr Baškirov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada elektroonilise valve alla. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 2 p 1 alusel võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud KarS § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Aleksandr Baškirov ära kandnud üle 5 aasta 2 kuu vangistust, mis on üle poole temale mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele. Kinnipeetaval on karistusregistri andmete kohaselt 4 kehtivat kriminaalkaristust ning vangistuses viibib ta samuti mitmendat korda. Kuriteod on olnud ette planeeritud ning viimaste kuritegude eesmärgiks oli rahalise kasu saamine ja soodusteguriks kriminaalne suhtlusringkond. Kinnipeetava käitumine vangistuses viibitud ajal ei ole samuti olnud õiguspärane. Tal on vangla iseloomustuse kohaselt 8 kehtivat distsiplinaarkaristust, millest järeldub, et isik ei suuda ka vangistuses range järelevalve all viibides alluda korraldustele ega järgida kehtestatud nõudeid, mistõttu puudub kohtul kindlus selles, et ta on oma kuritegelikust käitumisest teinud käesolevaks ajaks vajalikud järeldused. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-91-06 märkinud, et vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks. Seega ei ole õiguspärase käitumise kriteerium kinnipeetava puhul täidetud. Kinnipeetava käitumist vangistuses iseloomustab ka vulgaarsus ja ükskõiksus vanglaametnikega suhtlemisel. Teda on ka mitmel korral määratud tööle, kuid reaalselt tööle ta siiani asunud ei ole, kuna ta süstemaatiliselt keeldub ametnike korraldusele allumast. Samuti kannab kinnipeetav materjalide kohaselt karistust vangla tugevdatud järelevalvega osakonnas. Enne vangistust töötas kinnipeetav mitteametlikult ning püsivat töökohta tal ei olnud. Enda sõnul saab ta töötamise vajalikkusest aru, kuid on väljendanud vastumeelsust väikese palgaga töötamise suhtes, mis võib vabanemisel olla uue kuriteo toimepanemise riskiks, kui isik ei teeni enda jaoks piisavalt. Enne vangistust moodustasid tema sissetuleku kuritegelikult teel saadud vahendid. Enda sõnul kinnipeetav mõjutatav teiste poolt ei ole, kuid on ise väitnud, et kuriteo pani toime teiste mõjutusel. Süüdistab oma probleemides ja ebaõnnestumistes teisi ning ennast pigem õigustab. Samuti on ta vägivaldse kalduvusega, ta on korduvalt kasutanud vägivalda kuritegude toimepanemisel. Tema suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga tuttavad, kirjavahetuse teel suhtleb kriminaalkorras karistatud isikutega ning enda sõnul kõik, kellega suhtleb, kannavad vanglakaristust. Ka lähedaste seas on kriminaalkorras karistatud isikuid, kuriteo pani toime koos venna ja endise abikaasaga. Kohtu hinnangul võib kriminaalse taustaga tuttavatega suhtlemise jätkamine ja nendepoolne mõjutatavus olla uue kuriteo toimepanemise riskiks. Samuti on kinnipeetav märgitud narkootikumide juhutarvitajaks.
Sõltuvust tal diagnoositud ei ole ning isik ise ei näe samuti vajadust kontrollida ega piirata narkootikumide tarvitamist, kuna leiab, et kanep, mis on paljudes riikides legaalne, ei ole narkootikum ning seda võib mõistlikus koguses tarvitada. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav läbis 2014. aastal sotsiaalprogrammi Viha juhtimine, 2015. aastal omandas riigikeele A1 ja A2 tasemed, 2016. aastal osales riigikeele B1 taseme õppes, kuid kursus jäi sooritamata ning 2017. aastal omandas põhihariduse. Samuti osaleb kinnipeetav vestlustel inspektor-kontaktisiku ja psühholoogiga. Kinnipeetaval on vabanemisel kindel elukoht oma vanematele kuuluvas korteris koos vanematega ning garanteeritud töökoht OÜ-s xxxx ehitustöölisena. Siiski ei kaalu kohtu hinnangul kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist isiku poolt. Kinnipeetav on ka varem kriminaalhooldusele allutatuna rikkunud talle pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Aleksandr Baškirovi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud/
Kristel Vedro
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.