Tartu Maakohtu 15. juuni 2018 määrus Aivar Mikverele Tartu Maakohtu 12. septembri 2017 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele pööramise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
süüdimõistetu Aivar Mikvere (isikukood 36702135210) kaitsja vandeadvokaat Rein Napa, määruskaebus
RESOLUTSIOON
1.Tartu Maakohtu 15. juuni 2018 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Rein Napa kaudu 90 (üheksakümmend) eurot, sealhulgas käibemaks 15 (viisteist) eurot, vandeadvokaat Rein Napale süüdimõistetu Aivar Mikverele määratud korras kaitse teostamise eest.
3.Menetluskulud jäävad süüdimõistetu Aivar Mikvere kanda. Süüdimõistetu Aivar Mikverel tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdimõistetu advokaadi vahendusel ning Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond Tartu Ringkonnakohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.Tartu Maakohtu 12.09.2017 otsusega karistati Aivar Mikvere KarS § 120 lg 1 järgi 9 kuu vangistusega ja KarS § 121 lg 2 p-de 2 ning 3 järgi 1 aasta vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 69 lg-te 1, 2, 3 alusel asendati 1 aasta 6 kuud vangistust 540 tunni üldkasuliku tööga, mille A. Mikvere oli kohustatud ära tegema 1 aasta 6 kuu pikkuse tähtaja jooksul.
KarS § 69 lg 4 alusel on A. Mikvere üldkasuliku töö tegemise ajal kohustatud järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid, elukohaga xxxxx. KarS § 69 lg 4 ja § 75 lg 2 p 2 alusel kohustati A. Mikveret käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. KarS § 69 lg 4 ja § 75 lg 2 p 8 alusel kohustati A. Mikveret käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldusametniku poolt pakutavas sotsiaalprogrammis. KarS § 69 lg 4 alusel loetakse üldkasuliku töö tunnid kuni 30 tunni ulatuses kaetuks sotsiaalprogrammis osalemisega. Kohtuotsus jõustus 28.09.2017.
1.1.15.03.2018 esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande, milles taotles täiendava kohustuse määramist – alluda ettenähtud ravile, kui A. Mikvere on selleks eelnevalt nõusoleku andnud.
1.2.Tartu Maakohtu 21.03.2018 määrusega määrati A. Mikverele KarS § 69 lg 6 ls 1 ja § 75 lg 2 p 5 alusel kohustus alluda üldkasuliku töö tegemise tähtaja kestel alkoholi tarbimisega seotud ravile.
2.05.06.2018 esitas kriminaalhooldusametnik järjekordse erakorralise ettekande, milles taotles A. Mikverele mõistetud karistuse täitmisele pööramist. Maakohtu määrus
3.Tartu Maakohtu 15.06.2018 määrusega rahuldati Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva esinduse taotlus ja pöörati täitmisele A. Mikverele Tartu Maakohtu 12.09.2017 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 9 kuud 10 päeva vangistust.
3.1.23.03.2018 indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtuvalt on PPA Lõuna prefektuuri politseiametnik 23.03.2018 soovinud kontrollida A. Mikverel alkoholi tarvitamist, kuid süüdimõistetu keeldus indikaatorvahendisse puhumast. Märkustena on protokolli märgitud tugev alkoholilõhn suust, ei suuda puhuda. Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollis on A. Mikvere joobele viitavate tunnustena loetletud: silmade punetus, reaktsioonikiirus aeglane (isik ei suuda normaalselt riietuda), kõne aeglane (vastab küsimustele suure viivitusega), koordinatsioon väga häiritud (tuigub kõndimisel). 29.03.2018 seletuses kriminaalhooldusametnikule on A. Mikvere tunnistanud, et tarvitas 23.03.2018 alkoholi. 05.05.2018 indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtuvalt on PPA Lõuna prefektuuri politseiametnik 05.05.2018 soovinud kontrollida A. Mikverel alkoholi tarvitamist, kuid süüdimõistetu keeldus indikaatorvahendisse puhumast. Toimetatud kainenema. Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollis on A. Mikvere joobele viitavate tunnustena loetletud: silmade punetus, reaktsioonikiirus häiritud, kõne segane ja aeglane, koordinatsioonis kerged häired, on ärritunud, rahutu ja käitub omamehelikult. 31.05.2018 seletuses kriminaalhooldusametnikule on A. Mikvere tunnistanud, et tarvitas 05.05.2018 alkoholi. 03.06.2018 indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtuvalt on PPA Lõuna prefektuuri politseiametnik 03.06.2018 kontrollinud A. Mikverel alkoholi tarvitamist ning on tuvastanud alkoholi tarvitamise positiivse näidu (1,15 mg/l). Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollis on A. Mikvere joobele viitavate tunnustena loetletud: reaktsioonikiirus häiritud, koordinatsioonis kerged häired. Kohtuistungil A. Mikvere kinnitas, et ta tarvitas alkoholi 23.03.2018, 05.05.2018, 03.06.2016 alkoholi ja et ta 23.03.2018, 05.05.2018 keeldus indikaatorvahendisse puhumast.
Kuigi 23.03.2018 ja 05.05.2018 ei ole politseiametnikel õnnestunud indikaatorvahendiga kontrollida alkoholisisaldust A. Mikvere väljahingatavas õhus, tõendavad A. Mikvere alkoholitarvitamist muud tõendid – joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollid, A. Mikvere kriminaalhooldusametnikule antud seletused ja kohtuistungil antud ütlused. 03.06.2018 indikaatorvahendi kasutamise protokoll, joobeseisundile viitavate tunnuste protokoll ja A. Mikvere kohtuistungil antud ütlused tõendavad, et ta tarvitas alkoholi ka 03.06.2018. Tarvitades 23.03.2018, 05.05.2018 ja 03.06.2018 alkoholi rikkus A. Mikvere temale Tartu Maakohtu 12.09.2017 otsusega määratud KarS § 75 lg 2 p-s 2 sätestatut kohustust alkoholi mitte tarvitada.
3.2.AS Lõuna-Eesti Haigla kinnitab, et A. Mikvere on käinud programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames vastuvõttudel 06.04.2018, 13.04.2018 ja 11.05.2018. Järgmised visiidid on planeeritud 07.06.2018 ja 10.07.2018. AS Lõuna-Eesti Haigla teatises toodu tõendab, et A. Mikvere täidab Tartu Maakohtu 21.03.2018 määrusega temale pandud täiendavat kohustust. Ettekande kohaselt A. Mikvere täidab ka käitumiskontrolli nõudeid korrektselt ning ta on teinud üldkasuliku töö tunde vastavalt ajakavale.
3.3.A. Mikvere vangistusest tingimisi vabastades andis kohus talle võimaluse vangla asemel elada vabaduses tingimusel, et süüdimõistetu täidab kõik kohtu poolt temale pandud kohustused. Selline võimalus on A. Mikverele korduvalt antud veel ka peale kohtuotsuse tegemist, kui eelmiste rikkumiste eest piirdus kriminaalhooldusametnik hoiatusega ja kohus täiendava kohustuse määramisega. Kuigi esineb rida A. Mikvere positiivselt iseloomustavaid asjaolusid, tuleb A. Mikverele mõistetud karistus siiski pöörata täitmisele. Maakohus luges kolmel korral alkoholi tarvitamist raskeks rikkumiseks. Karistuse täitmisele pööramise tingib asjaolu, et tegemist ei ole esimese rikkusega karistusaja jooksul. Kuna karistuse kandmise esimese poole vältel on esinenud juba arvukaid probleeme, leidis maakohus, et süüdimõistetu ei oleks võimeline karistuse vabaduses edukalt lõpuni kandma. Seda eriti asjaolu valguses, et vaatamata sotsiaalprogrammis ja alkoholismivastases programmis osalemisele on A. Mikvere siiski jätkanud alkoholi tarvitamist. A. Mikvere kohtuistungil antud ütluste kohaselt pole programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames ta tegelikku ravi veel saanud, vaid see otsustatakse alles järgmise visiidi ajal. Asjaolu, et siiani on toimunud üksnes nõustamised ja tegeliku ravi määramine on seni viibinud, ei õigusta kuidagi A. Mikvere alkoholitarvitamist. A. Mikvere sõlmis kokkuleppe ja teab, et ta võttis endale kohustuse mitte tarvitada alkoholi, kuid ta ei ole initsiatiivi üles näidanud. Alkoholismiravile pöördumine ei pea toimuma kohtu poolt pandud kohustuse täitmisena, vaid seda saab soovi korral teha iga ravi sooviv isik. Kuna varasemalt on süüdimõistetut hoiatatud ja täiendav kohustus määratud, leiab maakohus, et karistuse täitmisele pööramine on ainus võimalik variant. Üldkasuliku töö tegemise tähtaja pikendamine ei ole käesoleval juhul asjakohane meede, kuna üldkasuliku töö tegemisega seonduvalt ei ole A. Mikverel mingeid probleeme.
3.4.A. Mikvere palus kohtuistungil arvestada asjaoluga, et tema elukaaslane H.V. on raskelt haigestunud ja vajab abi, samuti vajab abi A. Mikvere haigestunud vend. Asjaolu, et ta on raskelt haigestunud, on kinnitanud ka H. V. ise oma kohtule saadetud kirjas. Süüdimõistetu elukaaslase ja venna haigestumisele tuleb küll inimlikult kaasa tunda, kuid need asjaolud ei välista käesoleval juhul A. Mikvere karistuse täitmisele pööramist. A. Mikvere kinnitusel on mõlemal tema viidatud isikul ka teisi lähedasi isikuid, kes neid saavad aidata. Elukaaslase ja venna haigestumine pole takistanud A. Mikverel alkoholi tarvitamisega jätkamist.
Süüdimõistetule pidi olema ettenähtav, et kohtu poolt temale karistuse kandmise ajaks pandud kohustuse järjepidevale eiramisele järgneb vangistuse täitmisele pööramine. Määruskaebus
4.Tartu Maakohtu 15.06.2018 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu A. Mikvere kaitsja, kes palub tühistada maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega jätta kriminaalhooldaja ettepanek karistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata, kohustada A. Mikvere jätkama alkoholismivastast ravi ja osalema kriminaalhooldusametniku poolt pakutavates sotsiaalprogrammides, pikendada katseaega kohtu poolt vajalikuks peetaval määral.
4.1.Määruskaebuse kohaselt on A. Mikvere kaasatud MAPPA programmi, mille eesmärk on tihedam infovahetus võrgustikuliikmete (politsei, KOV, kriminaalhooldus) vahel. Võrgustikuliikmete hinnangul on probleemiks elukaaslaste vahelised konfliktsed suhted, mis on tingitud nii asjaosaliste psüühilisest seisundist kui ka A. Mikvere alkoholi tarvitamisest. A. Mikvere on 06.03.2018-08.05.2018 läbinud sotsiaalprogrammi „Vihajuhtimine“ ning ta järgib kohtu poolt määratud lisakohustust alluda alkoholiga seotud ravile.
4.2.Süüdimõistetu erakorralises ettekandes toodud asjaoludele vastu ei vaielnud, kuid palus karistust täitmisele mitte pöörata ja anda talle võimalus saada alkoholismivastast ravi. Kriminaalhooldusametniku erakorralisest ettekandest nähtub, et A. Mikvere on perfektselt järginud registreerimiskohustuse nõudeid, samuti on sooritanud üldkasuliku töö tunnid eeskujulikult. Ta on katseaja jooksul läbinud ka ühe sotsiaalprogrammi ja allunud määratud ravile. Siiski on süüdimõistetu korduvalt rikkunud temale lisakohustusena pandud keeldu mitte tarvitada alkoholi. Kaitsja palub määruskaebuse läbivaatamisel arvestada, et alkoholisõltuvuse ravi ei saa anda positiivseid tulemusi lühikese aja jooksul ning alkoholismi ravi puhul võib esineda tagasilangusi. Kuigi on ilmselge, et karistuse täitmisele pööramisel A. Mikvere karistuse kandmise ajal vangistuses alkoholi selle kättesaamatuse tõttu tarvitada ei saa, on selge ka see, et juba alustatud ravi vangla tingimustes ei jätku, sest alla aastase vangistuse puhul ei koostata süüdimõistetule individuaalset täitmiskava, teda ei kaasata seetõttu ka sotsiaalprogrammidesse ja meditsiiniosakonnal puuduvad ressursid selleks, et siduda psühhiaatreid või psühholooge A. Mikvere alhoholisõltuvuse raviga. Vabaduses oleks A. Mikverel võimalus jätkata pooleliolevat ravi, samuti on teda võimalik kohustada läbima veel teisi sotsiaalprogramme, näiteks Kainem ja tervem Eesti. Arvestades, et alkoholismiravi ei anna tulemust lühiajaliselt, tuleks kaaluda ka võimalust pikendada kohtu poolt määratud 1 aasta 6 kuu pikkust katseaega ühe aasta võrra.
5.Tartu Ringkonnakohtu 13.08.2018 määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 21.08.2018. 16.08.2018 esitas A. Mikvere osas täiendava info kriminaalhooldusametnik P. Aalde, kes annab põhjaliku kronoloogilise ülevaate asjaoludest, kuidas A. Mikvere pole 2018 aasta suvel alkoholi liigtarvitamisega seonduvat raviskeemi järginud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
6.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse rahuldamiseks selles toodud motiividel puudub alus. Kolleegium nõustub maakohtu määruses toodud põhistustega ning määruskaebus ei anna alust teistsugusele seisukohale jõudmiseks.
7.Kuigi KarS § 69 lg 6 kohaselt ei too üldkasuliku töö tegemisest kõrvale hoidmine ning kontrollnõuete mittetäitmine obligatoorselt kaasa karistuse täitmisele pööramist, vaid annab kohtule kaalutlusõiguse, leiab kohtukolleegium, et A. Mikvere puhul on vangistuse täitmisele pööramine põhjendatud. Maakohus on ka põhjalikult käsitlenud, miks on põhjendatud karistus just vaja täitmisele pöörata, mitte pikendada katseaega või määrata lisakohustusi. A. Mikvere osales enne erakorralise ettekande esitamist juba programmis Kainem ja tervem Eesti.
8.Määruskaebuses ei ole välja toodud ühtegi argumenti, mille alusel peaks andma süüdimõistetule võimaluse jätkata katseaega. Maakohus on põhjendatult märkinud, et kuigi teisi nõudeid on süüdimõistetu täitnud nõuetekohaselt, ei anna see õigustust mitte täita kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Korduvalt antud võimalused A. Mikverele on näidanud, et need ei õigusta ennast. Leebemate vahenditega ei ole võimalik süüdimõistetut mõjutada. Seda on näidanud nii hoiatuse kui täiendava kohustuse panemise edutus. Süüdimõistetu võttis endale teadlikult kohustuse mitte tarvitada alkoholi, sõlmides käesoleva asja aluseks oleva kokkuleppe. Seega oleks tulnud süüdimõistetul ka kõik endast olenev teha, et mitte nimetatud kohustust rikkuda. Lisaks peab ringkonnakohus veel vajalikuks märkida, et määratud nõudeid ja kohustusi tuleb võtta täie tõsidusega ning süüdimõistetul endal tuleb teha kõik endast olenev, et täita nõudeid ja kohustusi korrektselt ning mitte tarvitada alkoholi, mitte leida iga rikkumise jaoks ennastõigustavaid asjaolusid. 16.08.2018 A. Mikvere osas kriminaalhooldusametniku poolt esitatud täiendava info kohaselt pole A. Mikvere 2018 aasta suvel talle püstitatud eesmärke ja alkoholi liigtarvitamisega seatud raviskeemi järginud. Käesoleval ajal jääb igasugune süüdimõistetu enda initsiatiiv alkoholi mitte tarvitada puudulikuks. Praeguseks ajaks on KarS § 69 lg-st 6 tulenevad alternatiivsed võimalused ennast ammendanud.
9.Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks, milles taotleb tasu summas 90 eurot, sh käibemaks 15 eurot. Tasu koosneb erakorralise ettekande ja maakohtu määrusega tutvumisest ning määruskaebuse koostamisest 3 pooltunni eest. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus selles ulatuses on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel tuleb A. Mikverel hüvitada R. Napa kaitsjatasu 90 eurot.
10.Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et Tartu Maakohtu 15. juuni 2018 määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
/allkiri/
/allkiri/
/allkiri/
Tiit Lõhmus
Aarne Sarjas
Mati Kartau
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.