Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
15. august 2018, Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-15-10954
Kohtukoosseis
Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 13. juuli 2018 määrus, millega jäeti Aleksandr Haletski (ik 37307290418) karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aleksandr Haletski, määruskaebus
Jätta muutmata Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 13. juuli 2018 määrus, millega Aleksandr Haletski jäeti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määruskaebus jätta rahuldamata.
Määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
Vangla toetab A. Haletski vabastamist elektroonilise valve alla, sama leiab ka prokurör.
ajendatuna narkoprobleemidest. Positiivseks pidas kohus, et A. Haletski on osalenud sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ ning ta ei soovi enam narkootikume tarvitada. Selles aga ei saa olla veendunud, sest ka varasemalt on A. Haletski enda sõnul kordavalt üritanud ravi läbida, ent tagasilanguse tõttu taas asunud narkootikume tarvitama. Positiivseks pidas kohus A. Haletski osalemist vangla tööhõives ja kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumist ning vabanemisel kindla elukoha ning toetavate lähedaste olemasolu. Küll aga suurendab uute kuritegude toimepanemise riski kindla töökoha puudumine. A. Haletskil on plaanis ennast Töötukassas arvele võtta. K-Raha andmetel on süüdlasel rahalisi nõudeid 942,69 eurot ja vabanemisfondis 1500,86 eurot. Vabanemisfondi kogunenud rahalised vahendid võimaldavad A. Haletskil lühiajalist äraelamist. Samuti on A. Haletski ema ja õde valmis teda lühiajaliselt materiaalselt toetama.
Avalduses palub A. Haletski vabastada end riigilõivu tasumisest.
7.1 Selleks, et hinnata ennetähtaegse vabastamise peamist eeldust – s.o süüdistatava edasist õiguskuulekat käitumist ja hoidumist uute kuritegude toimepanemisest, on seadusandja andnud kriteeriumid, mis on sätestatud KarS § 76 lg-s 4. Nagu ka maakohus on välja toonud, on süüdlase näol tegemist korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuga. Seega tuleb ka ringkonnakohtu hinnangul suhtuda A. Haletski muutumislubadustesse reservatsiooniga – on ta ju varasemalt korduvalt antud võimalused kasutamata ning nendest järeldused tegemata jätnud pannes uusi kuritegusid toime nii vabadusekaotusliku karistuse järel, kui katseajal. Kuna kohtupraktikas on täheldatav uute kuritegude toimepanemine varem süüdi tunnistatud ja karistatud isikute poolt, siis annab A. Haletski varasem elukäik kahtlemata suurema ohuprognoosi uute kuritegude toimepanemiseks. Vähetähtis pole seegi, et A. Haletskit on alust juba korduvalt karistada samaliigilise kuriteo – s.o narkootikumide suures koguses käitlemise eest. Kuriteod on olnud ette planeeritud (KoTo lk 4). Seega näitavad ka A. Haletski kuritegude toimepanemise asjaolud, et tal on keskmisest suurem oht toime panna uusi rahvatervisevastaseid kuritegusid. 7.2 Puutuvalt A. Haletski muutumissoovi lähedaste tõttu, siis ei ole alust kahelda selle soovi siiruses. Ka kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et suhted lähedastega on säilinud ning suheldakse telefoni teel ja kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt ootavad lähedased A. Haletskit väga koju (KoTo lk 4). Siiski, nagu öeldud eelmises punktis, kuulub A. Haletski kohtupraktikat arvestades riskigruppi, kelle puhul on täheldatav suur uute kuritegude toimepanemise oht. Kuna uusi kuritegusid ei ole varem perekond ära hoidnud, siis puudub alus arvata, et perekonnal oleks A. Haletski mõjutamisel väga suur mõju. 7.3 Maakohtu määruse tühistamist ei tingi ka asjaolu, et A. Haletskil on võimalik enda sõnul saada tööle. Iseenesest on väga positiivne, et A. Haletski soovib tööd teha ja ka vangistuses on ta osalenud majandustöödel ja ka muul viisil kasulikult karistusaega ära kasutanud (osalenud sotsiaalprogrammis, õppinud riigikeelt ja omandanud haridust), mis kindlasti ka vabanemise järel talle kasu toob. Küll aga on ringkonnakohtu hinnangul praegusel ajal, mil A. Haletskil on kanda veel suur osa karistusest, tema ennetähtaegne vabastamine ennatlik. 7.4 A. Haletski on taotlenud vabastada end riigilõivust. Kohus selgitab, et määruskaebuse esitamise eest ennetähtaegse vabastamise menetluses riigilõivu ei võeta.
/allkiri/ Maarika Kuusk
/allkiri/ Aarne Sarjas
/allkiri/ Tiit Lõhmus
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.