Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

Viru Maakohus

Määruse tegemise aega ja koht

15.08.2018, Rakvere kohtumaja

Kriminaalasja number

1-15-7499

Kohtunik

Kristel Vedro

Kohtuistungi sekretär

Raili Raja

Tõlk

Jelena Zubtsova

Prokurör

Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ain Tali

Kriminaalasi

Viru Vangla materjalid Sergey Sminovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

SERGEY SMIRNOV,

viibimiskoht Viru Vangla

isikukood

38002073733,

Karistuse kandmise algus 12.05.2015 ja lõpp 12.11.2019 Kohtuasja läbivaatamise aeg

23.07.2018, videokohtuistung

Kohtumääruse õiguslik alus

KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387

RESOLUTSIOON

Jätta SERGEY SMIRNOV vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, Sergey Smirnovile ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 14.05.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Sergey Smirnovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 21.01.2016 otsusega tunnistati Sergey Smirnov süüdi KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi ning karistuseks mõisteti talle 4 aastat 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 12.05.2015.

Viru Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabanemist KrMS § 426 lg 3 kohaldamisega. Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab samuti Sergey Smirnovi vangistusest ennetähtaegset vabastamist KrMS § 426 lg 3 tingimustel. Kohtuistung Kohtuistungil avaldas kinnipeetav, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda, kuid ei ole nõus sellega, et teda Eestist välja saadetakse, kuna tal ei ole kuskile sõita. Kinnipeetav kaebas väljasaatmise otsuse edasi. Vabanemisel tahab tööle minna, varem töötas xxxx. Tema endine elukaaslane elab xxxx, laps on kinnipeetaval uue elukaaslasega. On vanglas riigikeelt õppinud, kuid programme ei ole talle määratud. Ema ja isa elavad xxxx aadressil xxxx. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele, olenemata asjaolust, et tegemist on kinnipeetava esimese kriminaalkaristuse ja vangistusega. Kinnipeetaval on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust, millest järeldub, et isik ei suuda ka vangistuses range järelevalve all viibides alluda korraldustele ega järgida kehtestatud nõudeid, mistõttu puudub kohtul kindlus selles, et ta on oma kuritegelikust käitumisest teinud käesolevaks ajaks vajalikud järeldused. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-91-06 märkinud, et vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks. Seega ei ole õiguspärase käitumise kriteerium kinnipeetava puhul täidetud. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav omandas riigikeele A1 ja A2 tasemed ning vestles kriminaalhooldusametnikuga alkoholi kuritarvitamise ja narkootikumide tarvitamise tagajärgedest. Samuti on tal vabanemisel kindel alaline elukoht koos oma vanematega ning garanteeritud töökoht xxxx. Samas nähtub vangla materjalidest, et kinnipeetav on vangistusest vabanemisel Eesti Vabariigist väljasaadetav. Isik kaebas PPA otsuse edasi, kuna ei soovi xxxx elada. Enne vangistust töötas kinnipeetav xxxx ning omas isiklikku sissetulekut, millele vaatamata pani toime kuriteo materiaalse kasu saamise eesmärgil. Kuigi kinnipeetaval puuduvad tasumata nõuded, mis tema majanduslikku toimetulekut negatiivselt mõjutaksid ning vanemad on nõus teda vabanemisel materiaalselt toetama, on ta varem õigustanud enda kuritegelikku käitumist just madala töötasuga, samuti süüdistanud teisi inimesi ja riiki. Isiku valivat suhtumist töösse näitab ka asjaolu, et teda on vanglas kahel korral määratud tööle majandustöödele, kuid ta on mõlemal korral töötamisest keeldunud. Seega esineb jätkuvalt uue kuriteo toimepanemise risk majandusliku kasu saamiseks olukorras, kus isiku sissetulek ei ole piisavalt suur ning tekivad majanduslikud raskused. Kinnipeetava tutvusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga tuttavad, kuriteo on toime pannud grupis, mis viitab ka mõjutatavusele. Kinnipeetaval narkosõltuvust diagnoositud ei ole, on märgitud juhutarvitajaks ning ta on motiveeritud tarvitamisest loobuma.