Liiklussüüteod

1-18-5532

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

N.I-le on esitatud KarS § 422 lg 1 järgi süüdistus (alates 01.11.2017 kvalifitseeritav KarS § 422 lg.2 p.1 järgi) selles, et tema, 26.08.2017 kella 05:20 paiku Rapla maakonnas, Märjamaa vallas, Tallinn-Pärnu-Ikla maantee 70. km-l juhtis alkoholijoobes olles ( alkoholijoove tuvastati toksikoloogiauuringuga, millest nähtub etanooli sisaldus veres 2,26+-0,06 mg/g) suunaga Pärnu poole ilma vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta AP kuuluvat sõiduautot Lk 2 / 3

1-18-5532 Renault Megane Classic reg.numbriga xxxxxx ning kaldus alkoholijoobes tingituna vasakule teelt välja ja sõitis teetammist alla vastu puud, mille tagajärjel sai raske tervisekahjustuse: koljupõhimiku murru, C1 parempoolse liigesejätke murru,C6 lülikeha eesmise alumise serva murru, vasaku rangluu murru, vasakpoolse kõvakelmepealse ja aluse verevalumi, mõlemapoolse ämblikvõrkkelmealuse verevalumi, põrutuskolded peaajus, peaaju aksonaalse kahjustuse, põrutuskolded mõlemas kopsus ja põrutushaava pea piirkonnas kaassõitja, tagaistmel istunud AP. Peale liiklusõnnetust lahkus N.I sündmuskohalt ega teavitanud õnnetusest politseid ja kiirabi. Juhtides mootorsõidukit isikuna, kellel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, rikkus N.I liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 nõudeid: samuti LS § 69 lg.1 ja lg.2p.1 nõuet, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis ja LS § 33 lg 11 p 2 nõuet, mis sätestab, et juhil on keelatud joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis või liiklusohtlikus terviseseisundis juhtida sõidukit. Oma teoga pani N.I toime mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete ja sõiduki käitusnõuete rikkumise ning põhjustas sellega ettevaatamatusest teisele inimesele raske tervisekahjustuse. Vastavalt N.I ja tema kaitsjaga sõlmitud kokkuleppele tegi prokurör ettepaneku N.I süüdi tunnistada ja karistada KarS § 422 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo eest 1 aasta ja 6 kuulise vangistusega. Eelvangistus 26.08-27.08.2017, s.o. 2 päeva arvestada karistuse tähtaja hulka. Asendada vangistus 1 aasta 5 kuud ja 28 päeva KarS § 69 lg 1, 3 kohaselt 538 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata 2 aastat. Kuni üldkasuliku töö lõpuni on N.I kohustatud alluma KarS § 75 lg 1 ette nähtud käitumiskontrolli nõuetele - elama kohtu määratud alalises elukohas, ilmuma määratud aegadel kriminaalhooldaja juurde registreerimistele, alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas, esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, kauemaks kui viieteistkümneks päevaks lahkuma oma elukohast ainult kriminaalhooldaja eelneval loal, elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks, samuti Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks saama kriminaalhooldusametnikult eelnevalt loa. Süüdistatava kohtu poolt määratud alaliseks elukohaks lugeda tema ankeetandmetes märgitud elukoht. KarS § 75 lg.2 p.8 alusel kohustada N.I katseajal läbima kriminaalhooldaja poolt määratud liiklusohutuse programm. KarS § 75 lg.2 p.1 lusel kohustada N.I katseajal tasuma igakuuliselt kannatanule AP tekitatud kahjust 250 eurot kuus. Välja mõista N.I-lt kannatanu AP kasuks tsiviilhagi katteks kokku 10 499 eurot.

KOHTU SEISUKOHT

Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav selgitas kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ning kinnitas, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid menetlusnorme ning kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus. Kohus teeb otsuse süüdistatava süüdimõistmise ja talle kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta ning mõistab välja tsiviilhagi ja riigituludesse menetluskulud vastavalt sõlmitud kokkuleppele. (allkirjastatud digitaalselt) Endla Ülviste Lk 3 / 3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.