Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku korra vastased süüteod

Lk 2 / 4

1-18-5433

Saata kohtuotsus pärast jõustumist Eesti Haigekassale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

Hannes Laas 14.01.2018 kella 04.15 paiku Järva maakonnas xxxxxxxxxxx vallas, xxxxxxxxxx xxxxxxx asuva pubi xxxxxxx juures tekkinud sõnalise konflikti käigus, avalikus kohas teiste isikute juuresolekul tungis S S’le kallale ja lõi rusikaga vastu S S nägu, mille tagajärjel S S kukkus pikali maha. Seejärel tungis kallale D S’le ja lükkas D S kehast, nii, et D S kukkus asfaldile pikali maha, D S tõusis püsti ja Hannes Laas lükkas teist korda D Si asfaldile pikali maha. Ta lõi K K ühel korral rusikaga rindkeresse ja ühel korral jalaga rindkeresse, mis tekitas kannatanule valu. Löömisega tekitades S S’le pea pindmise vigastuse ja füüsilist valu ning tõukamisega tekitades D S pindmise randme- ja käevigastuse sõrmede kontsioon ilma küünevigastuseta ja füüsilist valu ning K K tekitas valu ja vigastused: keha erinevates piirkondades nahaalused verevalumid, suus vasakul pool 0,5 mm pindmise marrastuse. Hannes Laas võttis sõiduauto Volvo registreerimisnumbriga xxxxxx pagasiruumist 73 cm pikkuse suveniirmõõga ja vehkis sellega pubi ees inimeste peade kohale, millega tekitas juuresolevatele inimestele hirmutunnet ja kartust, et Hannes Laas võib neid mõõgataolise esemega vigastada. Hannes Laas oma tegevusega tekitas pubi xxxxxxx ees olevatele isikutele hirmutunnet kolme naise suhtes vägivalla toimepanemisega ja mõõga taolise esemega vehkides, seega häiris ta kõrvalseisjate rahu ja turvatunnet, rikkudes avalikus kohas oma tegevusega Korrakaitseseaduse §-ga 55 lg 1 p 1 sätestatud käitumise üldnõudeid, mille kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, või käituda muul viisil vägivaldselt. Avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumisega vägivallaga ja relvana kasutatava muu esemega ähvardades pani Hannes Laas toime KarS § 263 lg 1 p 1,2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör ja süüdistatav kaitsja juuresolekul on sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt prokurör nõudis kohtus: Hannes Laasile Karistuseks KarS § 263 lg 2 p 1, 2 järgi 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg 14.01.-15.01.2018, so 2 päeva. Kanda jääb 11 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 69 alusel asendada vangistus üldkasuliku tööga, s.o. 358 tundi. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 1 aasta. Üldkasuliku töö tegemise ajal on Hannes Lk 3 / 4

1-18-5433 Laas kohustatud kriminaalhooldaja järelevalve all järgima kontrollnõudeid ja kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 1 sätestatule: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks

MAAKOHTU SEISUKOHT

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kannatanud on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks tlk 9 pöördel, 17,

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Nummert Kohtunik

Lk 4 / 4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.