lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-16-11130/70

Liiklussüüteod

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 18.06.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-16-11130/70
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Liiklussüüteod
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
18.06.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1279
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-16-11130/41Viru Maakohus Rakvere kohtumaja20.11.20171-16-11130/52Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium02.02.20181-16-11130/65Viru Maakohus Rakvere kohtumaja22.05.2018

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Asja läbivaatamise viis

Tartu Ringkonnakohus 18. juuni 2018 1-16-11130 Juhan Sarv, Maarika Kuusk ja Aarne Sarjas Süüdimõistetu M.D. (isikukood XXX) taotlus tegutsemiskeelu täitmisele pööramisest loobumiseks Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 22. mai 2018. a määrus M.D. Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 22. mai 2018. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Viru Maakohtu 20. novembri 2017. a otsusega, mis jõustus 8. mail 2018, tunnistati M.D.süüdi ja teda karistati karistusseadustiku (KarS) § 344 lg 1, § 345 lg 1 ja § 424 järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jäeti vangistus tingimisi kaheaastase katseajaga täitmisele pööramata. KarS § 49 alusel kohaldati M.D. suhtes lisakaristusena juristina töötamise keeldu üheks aastaks alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti M.D. lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks.
2.17. mail 2018 esitas M.D. Viru Maakohtule taotluse kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 420 lg 2 kohaldamiseks. Süüdimõistetu palus jätta talle KarS § 49 alusel mõistetud lisakaristuse täitmisele pööramata. M.D. põhjendas taotlust sellega, et lisakaristuse täitmisele pööramisel satub ta väga raskesse olukorda. Ta peab tasuma menetluskulud, eluasemelaenu ja -kindlustust, kuid sissetulekuta ei saa ta seda teha. Mees annab raha ainult enda söögi jaoks. Peale selle on süüdimõistetul 4 kassi ja 2 koera, kes tahavad süüa. M.D. väitel on ta eluaeg teinud juristitööd ja osalise töövõime tõttu ta igat tööd teha ei saa. Kohtuasi on hävitanud süüdimõistetu tervise.

Sarnased lahendid

Liiklussüüteod
  • 08.09.20261-26-5664/7Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.09.20261-26-5149/6Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 02.09.20261-26-6173/3Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 02.09.20261-26-4560/7Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 31.08.20261-26-5134/7Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 28.08.20261-26-6099/4
3.Viru Maakohtu 22. mai 2018. a määrusega jäeti M.D. taotlus rahuldamata.

Kohus märkis, et KrMS § 420 lg 2 seab lisakaristuse täitmisele pööramise edasilükkamise ja täitmisele pööramisest loobumise eeldusteks raskete tagajärgede kaasnemise süüdimõistetule ja tema perekonnaliikmetele. Tõendamiskoormis on süüdlasel. Kohus möönis, et aastane juristina tegutsemise keeld võib mõjutada M.D. majanduslikku toimetulekut, kuid üksnes taotluses kirjeldatud majanduslike raskuste ilmnemine lisakaristuse kohaldamisel ei ole piisav põhjus lisakaristuse täitmisele pööramiseks loobumiseks. Süüdimõistetul on võimalik otsida endale mõni muu töökoht. Osaline töövõime võib küll piirata võimalusi tööturul, kuid see ei tähenda, et juristina töötamise keelu korral puudub igasugune võimalus sobiv töökoht leida. Süüdimõistmisega kaasnevatele võimalikele ebasoodsatele tagajärgedele oleks M.D. pidanud mõtlema enne kuritegude toimepanemist. Kohus märkis, et lisakaristus ei täida mitte ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Süüdimõistetu kuritegude iseloomust tulenevalt on tema suhtes vaja kohaldada juristina töötamise keeldu.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4.Viru Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse M.D. , kes palub maakohtu määruse tühistada ja rahuldada tema taotlus tegutsemiskeelu täitmisele pööramisest loobumiseks. M.D. märgib, et ta ei saa tervislikel põhjustel kummardada ega raskusi tõsta. Töövõimetustoetuse suurus on 240 eurot, kuid kulud on sellest suuremad. M.D. vajab enda sõnul ka erinevaid ravimeid. Samuti on M.D. väitel kohustused äriühingute, eraisikute ees ning tal on mitmeid pooleliolevaid kohtuasju. Kaebaja märgib, et ta ei ole kaks ja pool aastat seadust rikkunud ning teda ei kõrvaldatud juristi töölt kohtumenetluse ajaks. M.D. on enda sõnul töötanud juristina 34 aastat ning seetõttu on praktiliselt võimatu leida muud tööd. Samuti palub M.D. arvestada tema vanusega – ta saab peagi 57-aastaseks. Samuti on tervis väga halb ning väikelinnas on teenimisvõimalused olematud. Lisakaristus paneb tema ja ta perekonna väga raskesse olukorda. Lisaks on temalt ära võetud juhtimisõigus kuueks kuuks, mille tagasisaamiseks tuleb teha lisakulutusi. Kaebaja hinnangul ei olnud kohtunik taotluse läbivaatamisel objektiivne, kuna ta tegi samas kohtuasjas ka süüdimõistva kohtuotsuse. M.D. väidab sedagi, et uurimine tema suhtes oli ebaobjektiivne ja tegelikult ta võltsimist toime ei pannud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5.KrMS § 420 lg 2 kohaselt võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik lükata süüdimõistetu taotlusel oma määrusega edasi lisakaristusena mõistetud tegutsemiskeelu või ettevõtluskeelu täitmisele pööramise kuni kuue kuu võrra või ta võib selle täitmisele pööramisest loobuda, kui täitmisega võivad kaasneda rasked tagajärjed süüdimõistetule või tema perekonnaliikmetele.
6.Kolleegium leiab, et KrMS § 420 lg 2 kohaldamine eeldab selliste uute asjaolude ilmnemist, mis ei olnud kohtule lisakaristust mõistes teada ja millega ta ei saanud kohtuotsuse tegemisel arvestada. Vastasel korral avaks KrMS 420 lg-s 2 sätestatu sisuliselt tee jõustunud kohtuotsuse osaliseks vaidlustamiseks. Need asjaolud, millele tuginedes M.D. taotleb praegu tegutsemiskeelu täitmisele pööramata jätmist – s.o majanduslikud raskused ja alternatiivse töö leidmise keerukus – esitas ta kohtule juba kriminaalasja lahendamisel (vt nt KoTo, kd 1, tl 188). Kohtud leidsid, et M.D. osutatu ei muuda aastast juristina tegutsemise keeldu ebaproportsionaalseks. Praeguses menetluses pole alust hakata jõustunud kohtuotsust selles osas korrigeerima. M.D. ei ole esitanud kohtule selliseid uusi asjaolusid, mis võiksid anda alust KrMS § 420 lg 2 kohaldamiseks.
7.Isegi juhul, kui eelmises punktis märgitu kõrvale jätta, ei annaks süüdimõistetu taotluses ja määruskaebuses märgitu alust loobuda tema suhtes kohaldatud juristina tegutsemise keelu 2(4)

täitmisele pööramisest ega seda edasi lükata. M.D. tunnistati mh süüdi õigusteenuse osutamise käigus toime pandud dokumendi võltsimises ja selle võltsitud dokumendi kasutamises. Seejuures oli kõnealune võltsimine toime pandud eeskätt just õigusteenuse saaja (kliendi) huve kahjustades: selle asemel, et kõrvaldada oma kliendi huvides Euroopa Inimõiguste Kohtule koostatud kaebuses inimõiguste kohtu osutatud puudused, võltsis M.D. Euroopa Inimõiguste Kohtu vastust, jätmaks kliendile muljet, et tema kaebus on lõplikult tagasi lükatud. Sedavõrd jultunud rikkumise puhul – mida süüdimõistetu pealegi ise eitab – räägib M.D. le kohaldatud juristina töötamise keelu täitmisele pööramata jätmise vastu kaalukas avalik huvi. See seisneb eeskätt vajaduses kaitsta õigusteenuse tarbijaid ebaausa ja ebausaldusväärse teenusepakkuja eest, samuti võimalikke tööandjaid juristina usaldust mittevääriva isiku palkamise eest. Samuti räägib tegutsemiskeelu täitmisele pööramisest loobumise vastu avaliku usalduse kaitsmise vajadus üldisemalt.

8.M.D. l väidetavalt tekkivad majanduslikud raskused – mille kinnituseks pole süüdimõistetu küll tõendeid esitanud – on tema kuriteo paratamatu tagajärg ega kaalu üles avalikku huvi keelata tal mõnda aega juristina tegutseda. M.D. on ühe argumendina välja toonud enda halva tervisliku seisundi. Samas ei ole ta esitanud ühtki tõendit, millest tuleneks, et tal on võimalik töötada vaid juristi ametikohal. Kohtutoimikus on Sotsiaalkindlustusameti ekspertiisi peaspetsialisti otsus, mille kohaselt on M.D. l tuvastatud osaline töövõimetus (50%) alates 31. oktoobrist 2015 kuni 31. oktoobrini 2017, põhjuseks üldhaigestumine (KoTo, kd 2, tl 47). Tõendeid väidetavate liikumisprobleemide ning raske tervisliku seisundi kohta kohtuotsuse jõustumise järgsel perioodil ei leidu. Taotlusele lisatud töövõimekaardi koopiast nähtub vaid see, et M.D. l on osaline töövõime, kaart on kehtiv kuni 12. septembrini 2020 (KoTo, kd 3, tl 46). Kolleegium märgib, et M.D. l osaline töövõimetus ei välista töö leidmist mõnes muus valdkonnas. Juristitöö pole ainukene, mis ei eelda suurt füüsilist koormust. Mõistetavalt võib süüdimõistetu sissetulek mitteerialast tööd tehes langeda, kuid see ei ole asjaolu, mis annaks alust lisakaristuse täitmisele pööramisest loobuda.
9.Määruskaebuse esitaja tugineb lisakaristuse täitmisele pööramisest loobumist taotledes ka sellele, et tal on käsil mitmed pooleliolevad kohtuasjad ja kohustused klientide ees. Seoses sellega märgib kolleegium, et juristina tegutsemise keelu täitmisele pööramisest loobumine ei tagaks M.D. le automaatselt veel võimalust jätkata klientide kaitsmist või esindamist kohtumenetlustes. Näiteks KrMS § 42 lg 1 p 1 kohaselt saab isik, kes ei ole advokaat, olla kriminaalasjas kaitsja vaid menetleja loal. Ringkonnakohtu hinnangul ei oleks tõenäoliselt põhjendatud lubada kaitsjana menetlusse isikut, kellel on kehtiv karistatus õigusteenuse osutamise käigus toime pandud tahtliku kuriteo eest.
10.Erinevalt määruskaebuse esitajast ei näe ringkonnakohus midagi ebaseaduslikku selles, et M.D. taotluse lahendas maakohtus sama kohtunik, kes varem tegi käesolevas kriminaalasjas ka kohtuotsuse. Asjaolu, et kohtunik on varem teinud samas kriminaalasjas kohtuotsuse, ei ole KrMS § 49 kohaselt tema taandamise alus selle kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamise menetluses, sh KrMS § 420 lg-s 2 sätestatud küsimuse lahendamisel.
11.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 22. mai 2018. a määruse muutmata ja M.D. määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Juhan Sarv

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

3(4)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 28.08.20261-26-5962/7Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 27.08.20261-26-3898/9Tartu Maakohus Valga kohtumaja