Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, Sergei Demurale, kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 31.05.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Sergei Demura vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 06.09.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-8332 tunnistati Sergei Demura süüdi KarS § 199 lg 2 p 9, § 121 lg 2 p 3 järgi ning KarS § 64 lg 1, § 65 lg 2 kohaldamisega mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 1 kuu 28 päeva vangistust. Kohus luges Sergei Demura karistuse kandmise alguseks tema vanglasse saabumise aja. Kohtuotsus jõustus 06.10.2017. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava iseloomustuses märgitud asjaolusid, uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoreid, ei toeta Sergei Demura tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas prokurör, et ei soovi osa võtta Sergei Demura tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Sergei Demura ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kohtuistungil avaldas Sergei Demura, et käesolevat karistust kannab ta kuriteo eest, mis oli sooritatud tükk aega enne vangi sattumist. Ta oli kriminaalhooldusel, läbis sotsisaalprogrammi „Õige Hetk“ ning nüüd on läbinud sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“ ja käesoleval ajal on lõppemas ka sotsiaalprogramm „Eluviisitreening“. Seega on ta läbinud erinevaid sotsiaalprogramme ning ka vangistuses ei ole rikkumisi esinenud. Sergei Demura selgitab, et tal on vabaduses olemas kõik tingimused selleks, et elada seaduskuulekat elu – tal on olemas vabanemisjärgne elu- ja töökoht. Narkootikume ei ole peale 2004. aastat tarvitanud ning alkoholiprobleemiga ta on saanud hakkama. Seoses alkoholiga on ta läbinud rehabilitatsiooni. Sergei Demura selgitab, et ta ei ole öelnud kunagi, et kriminaalhooldus kasulik ei ole. Ta on rääkinud seda, et registreerimistel käimine on seganud tööl käimist. Ta teab kohustusi, mida vangla talle taotleb ning ta oleks nõus neid kohustusi täitma. Kaitsja leiab, erinevalt vanglast ja prokurörist, et Sergei Demurat on võimalik enne tähtaega vabastada. Sergei Demura on läbinud sotsiaalprogramme, mis on talle positiivselt mõjunud ning eeltoodu kergendab tal vabaduses viibides kriminaalhooldust läbida. Sotsiaalprogrammide läbimine hoiab ära ka uute kuritegude toimepanemist. Sergei Demural puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Tal on olemas kõik võimalused, et vabaduses seaduskuulekat elu elada – vabanemisjärgne töökoht, elukoht ja toetav lähivõrgustik. Vabanemise korral täiendava sotsiaalprogrammi määramine vähendaks veelgi uute kuritegude toimepanemise riske. Kaitsja leiab, et Sergei Demurat on võimalik enne tähtaega vabastada. Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tema kaitsja ja tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Sergei Demura ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetava iseloomustuse põhjal võib asuda seisukohale, et kinnipeetav Sergei Demura on ennast karistuse kandmise ajal hästi ülal pidanud. Sergei Demural puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Lisaks on kinnipeetav läbinud individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevusi, sest Sergei Demura osales sotsiaalprogrammis „Viha juhtimine“ ajavahemikul 06.02.2018 – 03.04.2018. Eeltoodust saab teha järelduse, et isik on vangistuse jooksul käitunud õiguskuulekalt. Ka Sergei Demura vabanemisjärgseid elutingimusi võib pidada heaks. Sergei Demural on olemas vabanemisjärgne kindel elukoht, mis on kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise vältimatuks eelduseks. Sergei Demural on olemas enda sõnul ka vabanemisjärgne töökoht ja toetav lähisuhtevõrgustik ema, õde ja elukaaslase näol. Seega soodustavad isiku vabastamist ka tema vabanemisjärgsed elutingimused. Sergei Demura tingimisi enne tähtaega vabastamine oleks võimalik juhul, kui tema poolt toime pandavate kuritegude toimepanemise risk oleks minimaalne, missugusele järeldusele aga hoolimata Sergei Demura positiivselt iseloomustavatest andmetest jõuda ei saa. Sergei Demura näol on tegemist korduvalt karistatud isikuga. Karistusregistrist nähtub 7 kehtivat kriminaalkaristust ja 7 kehtivat väärteokaristust. Korduvkaristatus ilmestab isiku hoolimatut ja riskeerivat elustiili. Ka vanglakaristust ei kanna Sergei Demura esimest korda – isik kannab vanglakaristust juba seitsmendat korda. Varasemad karistused (eriliigilised mõjutusvahendid ning korduvad reaalsed vanglakaristused) ei ole isikule mingit mõju avaldanud, sest kuritegude toimepanemine isiku poolt on jätkunud. Kohus leiab, et kuritegude toimepanemine ei ole olnud Sergei Demura poolt juhuslik, pigem näitavad arvukad karistused, et süütegude toimepanemine on muutunud Sergei Demura elustiiliks. Eeltoodut kinnitab asjaolu, et kinnipeetava iseloomustuses on märgitud, et Sergei Demura ei soovi kuritegelikust käitumisest loobuda, vaid ta võtab seda kui paratamatust. Uute kuritegude toimepanemist võib mõjutada ka asjaolu, et meditsiiniosakonna andmetel on Sergei Demura impulsiivne, kõrge enesehinnanguga ning emotsionaalselt ebastabiilne. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et Sergei Demurat on varasemalt kriminaalhooldusele allutatud, kuid isik on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Kohtu hinnangul väärib tunnustust, et isik on vangistuse jooksul käitunud õiguskuulekalt, kuid eeltoodu ei veena kohut piisavalt selles, et Sergei Demura oleks ennast käesoleval juhul piisavalt parandanud ning oma mõttemaailma õiguskuulekuse suunas korrigeerinud selliselt, et vabaduses ilma kuritegusid toime panemata hakkama saada. Kohtu hinnangul on Sergei Demura puhul uute kuritegude aset leidmise tõenäosus liiga suur – seda näitab eelkõike isiku varasem elukäik ja tema poolt toime pandud kuritegude arv. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu Sergei Demura vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387. Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kullerkupp

Tartu Ringkonnakohtu 15.08.2018 kohtumääruse

RESOLUTSIOON:

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kullerkupp

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.