lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-17-5591/14

Liiklussüüteod

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 28.05.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-17-5591/14
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Liiklussüüteod
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
28.05.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1256
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-17-5591/2Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja08.06.20171-17-5591/5Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja26.02.20181-17-5591/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja25.04.20181-17-5591/32Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja26.03.20191-17-5591/37Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium22.04.2019

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis

Tartu Ringkonnakohus 28. mai 2018 1-17-5591 Juhan Sarv, Maarika Kuusk ja Tiit Lõhmus Süüdimõistetu D.F (isikukood XXX) vangistuse täitmisele pööramine KarS § 74 lg 4 alusel Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 25. aprilli 2018. a määrus D.F kaitsja vandeadvokaat Epp Landberg Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 25. aprilli 2018. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdistatava advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Maakohtu 8. juuni 2017. a otsusega tunnistati D.F süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 järgi ja teda karistati vangistusega üks aasta, millest arvati KarS § 68 lg 1 alusel maha kolm päeva eelvangistust. Ärakandmata karistus 11 kuud 27 päeva vangistust jäeti KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi kaheaastase katseajaga kohaldamata. D.F allutati KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele. Lisaks kohustati D.F KarS § 75 lg 2 p-de 2 ja 8 alusel osalema käitumiskontrolli ajal sotsiaalprogrammis ja mitte tarvitama alkoholi. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti D.F-ilt lisakaristusena ära sõiduki juhtimise õigus üheks aastaks.
2.15. veebruaril 2018 esitas kriminaalhooldusametnik Tartu Maakohtule erakorralise ettekande, milles tehti ettepanek määrata D.F-ile KarS § 75 lg 2 p 5 alusel kohustus alluda alkoholismivastasele ravile. Kriminaalhooldaja põhjendas oma ettepanekut sellega, et D.F rikkus kolmel korral kohustust mitte tarvitada alkoholi. Tartu Maakohtu 26. veebruari 2018. a määrusega kohustati D.F alluma alkoholivastasele ravile.

Sarnased lahendid

Liiklussüüteod
  • 08.09.20261-26-6256/4Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.09.20261-26-5664/7Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.09.20261-26-5149/6Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 03.09.20261-26-6185/3Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 03.09.20261-26-6218/4Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 02.09.20261-26-6180/4Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
3.13. aprillil 2018 esitas kriminaalhooldusametnik Tartu Maakohtule teise erakorralise ettekande, milles tehti ettepanek pöörata D.F karistus täitmisele. Erakorralise ettekande kohaselt on D.F tarvitanud ühel korral alkoholi. Kohtuistungil lisas kriminaalhooldaja, et D.F

ei ilmunud 18. aprillil 2018 programmi „Kainem ja tervem Eesti“ spetsialisti vastuvõtule ega

20.aprillil 2018 kriminaalhooldaja juurde registreerimisele.
4.Tartu Maakohtu 25. aprilli 2018. a määrusega pöörati D.F karistus täitmisele. Maakohtu hinnangul on tõendatud, et D.F rikkus pärast lisakohustuse määramist taaskord kohustust mitte tarvitada alkoholi. D.F ilmus 7. märtsil 2018 kriminaalhooldusosakonda alkoholijoobes. Kohtuistungil põhjendas süüdimõistetu alkoholi tarvitamist asjaoluga, et ta teeb seda hambavalu leevendamiseks, kuna valuvaigistid ei aita. Seega puudus D.F mõjuv põhjus kohustuse rikkumiseks. D.F märkis kohtuistungil, et ta on liitunud alkoholismivastase raviga ning osalenud programmi „Tervem ja kainem Eesti“ kahel kohtumisel. D.F oli kokku lepitud ka kolmas kohtumine 18. aprillil 2018, kuid kolmandale kohtumisele süüdimõistetu ei jõudnud, kuna jäi väidetavalt bussist maha. Kohtu hinnangul on oluline arvestada, et D.F ise endal alkoholiprobleemi ei näe. Lisaks nähtub kriminaalhooldusametniku selgitusest, et D.F ei ilmunud 20. aprillil 2018 registreerimiskohustust täitma. D.F põhjendas mitteilmumist asjaoluga, et nagunii on vaja kohtusse ilmuda. Kohtu hinnangul ei anna D.F senine käitumine alust olla veendunud, et ta on motiveeritud oma alkoholiprobleemiga tegelema. Seega ei saa D.F puhul soovitud tulemust anda ka alkoholismivastase programmi läbimine. Kohtu hinnangul ei ole alust arvata, et kriminaalhoolduse jätkamine on võimalik ja tulemuslik – seda ennekõike D.F ükskõikse suhtumise tõttu. D.F ei ole suuteline lõpetama alkoholi tarvitamist ja sellest tulenevalt ei ole maandatud ka uute kuritegude toimepanemise risk.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

5.Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse D.F kaitsja E. Landberg, kes palub maakohtu määruse tühistada ning pikendada D.F katseaega. Kaitsja hinnangul kinnitab D.F käitumine, et tema soov on suunatud alkoholi tarvitamisest vabanemisele. Selleks, et jõuda probleemi tunnistamiseni, on vajalik osalemine raviprogrammis, käia SA Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikus vastuvõttudel jne. Alkoholism on krooniline haigus, seega võtab selle ravimine aega. 13. aprilli 2018. a erakorralisest ettekandest nähtub, et raviprotsess kestab 6–12 kuud. Lisaks alkoholismivastasele programmile saab D.F psühhiaatrilist ravi. Kui D.F karistus pööratakse täitmisele, katkeb alustatud ning toimuv raviprotsess ja puudub võimalus käia psühhiaatriakliinikus vastuvõttudel ning kaob võimalus lähedastelt toe saamiseks. D.F karistamine vangistusega ei too probleemile lahendust. Põhjendatud oleks olnud katseaja pikendamine, kuna alkoholisõltuvusest vabanemine on pikk protsess. Kaebaja hinnangul ei ole kohtuotsuse täitmisele pööramine käesoleval juhul mõõdukas abinõu, kuna D.F on töökoht ning ta tegeleb alkoholiprobleemiga süvitsi. Kaitsja lisas määruskaebusele SA Tartu Ülikooli Kliinikumi tõendi ning OÜ JYKY juhataja iseloomustuse D.F kohta.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6.KarS § 74 lg 4 kohaselt on kohtul olukorras, kus ta tuvastab süüdimõistetu poolt kontrollnõuete või talle pandud kohustuste rikkumise, õigusliku tagajärje valikul lai kaalutlusõigus (Riigikohtu üldkogu 3. juuli 2012. a otsus asjas nr 3-1-1-18-12, p 49). Maakohus, valides õiguslikest tagajärgedest kõige raskema ja pöörates D.F karistuse täitmisele, on piisaval määral põhjendanud miks ta nii toimis ning miks ei saa kriminaalhooldusega jätkata. Maakohus ei ole tuginenud seejuures ühelegi sobimatule ega ebaõigele kaalutlusele.
7.Praeguse kriminaalhoolduse jooksul on D.F rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid korduvalt – esimese erakorralise ettekande kohaselt rikkus D.F kohustust mitte tarvitada alkoholi kolmel korral. 22. augusti 2017. a rikkumine tuvastati alkoholi või narkootikumide 2(3)

tarvitamise kontrollimise protokolliga (KoTo, tl 72) ning 17. ja 18. jaanuari 2018. a rikkumised indikaatorvahendi kasutamise protokollidega (KoTo, tl 71–71 pöördel). D.F selgitas kirjalikult, et 22. augustil 2017 võttis ta õlut ja viina. 17. jaanuari 2018 rikkumise kohta märkis süüdimõistetu, et ta ostis poest viina ja jõi selle ära, kodus hakkas naine sõimama ning D.F helistas politseisse ning ta viidi Tartu arestimajja. Maakohus leidis 26. veebruari 2018. a määruses, et uute kuritegude toimepanemise ohu maandamiseks ja kohtulahendiga määratud kohustuse täitmise tagamiseks vajab süüdimõistetu professionaalset abi.

8.Teises erakorralises ettekandes tõi kriminaalhooldusametnik välja uue rikkumise – 7. märtsil 2018 ilmus D.F registreerimiskohustust täitma alkoholijoobe seisundis, indikaatorvahendi tulemuseks oli 0,119 mg/l. D.F selgitas kirjalikult, et võttis 200 grammi viina. Maakohtu
24.aprilli 2018 istungil märkis kriminaalhooldusametnik, et D.F ei ilmunud 18. aprillil 2018 programmi „Kainem ja tervem Eesti“ spetsialisti vastuvõtule ega 20. aprillil 2018 kriminaalhooldusametniku juurde registreerimisele. D.F tunnistas alkoholi tarvitamist ka ise, kuid selgitas, et tarvitas viina, et leevendada valusid. Süüdimõistetu kinnitas maakohtu istungil, et ta ei läinud alkoholismivastase programmi kolmandale kohtumisele ning põhjendas seda asjaoluga, et jäi bussist maha. Registreerimiskohustuse rikkumist selgitas D.F sellega, et ei läinud registreerimisele, kuna pidi nagunii kohtusse tulema.
9.Määruskaebuses ei ole ühtki tõsiseltvõetavat argumenti, mis annaks aluse uskuda, et D.F on võimeline jätkama kriminaalhooldusega nõuetekohaselt ning suudaks edaspidi hoiduda alkoholi tarvitamisest. Kohus on andnud D.F-ile vaatamata viimase rikkumistele uue võimaluse alles veebruaris, mil D.F-ile määrati lisakohustusena alkoholismivastasel ravil osalemine. Seegi asjaolu ei muutnud D.F käitumist, vaid ta jätkas keelust hoolimata alkoholi tarvitamist. D.F maakohtus antud ütlustest nähtub, et ta ise endal alkoholi kuritarvitamise probleemi ei näe, vaid läks ravile vaid teiste pärast (KoTo, tl 83). Olukorras, kus süüdimõistetu ise ei tunnista, et tal on alkoholiga probleem, ei saa tal kolleegiumi hinnangul olla ka piisavat motivatsiooni sellest probleemist vabaneda. Seetõttu on alkoholismivastase ravi eduväljavaated D.F puhul nullilähedased. Järelikult on väga ebatõenäoline ka see, et D.F järgiks edaspidi kontrollnõudeid, loobudes katseaja lõpuni alkoholist. Lisaks on oht, et D.F võib asuda alkoholi kuritarvitades uusi kuritegusid toime panema, arvestades eriti asjaolu, et juba lähiajal lõpeb talle mõistetud lisakaristuse (juhtimisõiguse äravõtmine) tähtaeg. See suurendab märkimisväärselt riski, et D.F võib tulenevalt oma alkoholisõltuvusest asuda joobeseisundis mootorsõidukit juhtima. Kaitsja esitatud iseloomustuse kohaselt töötab D.F mh autojuhi ja traktoristina (KoTo, tl 92), mis tähendab, et tal on mootorsõiduki juhtimisega tihe kokkupuude. Kuna süüdimõistetu ei teadvusta enda probleemi, võib ta käituda ettearvamatult. Pidades silmas D.F senist ükskõikset suhtumist kriminaalhoolduse nõuetesse, ei oleks katseaja pikendamine kolleegiumi hinnangul tulemuslik. D.F käitumisest, sh tema esitatud õigustustest ei nähtu, et tema tahe oleks suunatud sellele, et alkoholi tarvitamisest vähemalt katseaja lõpuni loobuda. Seetõttu on D.F karistuse täitmisele pööramine ainuvõimalik lahendus.
10.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 25. aprilli 2018. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/

/allkiri/

Juhan Sarv

Maarika Kuusk

/allkiri/ Tiit Lõhmus

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.09.20261-26-6173/3Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 02.09.20261-26-4560/7Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval