Õigusemõistmisevastased süüteod › Isiku õiguste vastased süüteod kohtueelses, kohtuvälises ja kohtumenetluses

Klimson, 1-18-1161, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o hiljemalt 31.05.2018. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Viru Maakohtu kantseleis 14.06.2018. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel oli võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, s.o hiljemalt 29.06.2018. Süüdistus Artur Klimsonit süüdistatakse selles, et tema 15.03.2016 kohtuistungil Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas Rakveres Rohuaia tn 8, kus arutati kriminaalasjas nr 1-15-10435 K V KarS § 120 järgi esitatud süüdistust, andis tunnistajana valeütlusi, olles eelnevalt hoiatatud kriminaalvastutusest KarS § 320 lg 1 järgi teadvalt valeütluste andmise eest. K V süüdistati selles, et tema 22.06.2013 kella 01.50 paiku Sõmeru vallas xxxx külas võttis autost relvataolise eseme ja elektrišoki relva ning ähvardas J V relvataolise esemega, pannes selle toru kannatanule otsaette ning sundis teda relva ähvardusel autosse istuma ja ära sõitma, tulistades korduvalt lahkuva auto suunas. Artur Klimson seletas kohtus, et esimeseks ründajaks oli tegelikult hoopis J V, kes suure haamriga tema ja K V poole tuli, mispeale K V võttis enesekaitseks oma stardipüstoli, hoidis seda allapoole suunatult, jooksis J V lähemale, kes ehmatas ja autosse tagasi läks. 04.05.2016 kohtuotsusega mõisteti K V KarS § 120 (alates 01.01.2015 KarS § 120 lg 1) järgi süüdi ja otsus jõustus 16.11.2016. Maakohus jättis Artur Klimsoni ütlused tõendikogumist välja, kuna need ei haakunud ülejäänud tõenditega ning olid seetõttu ebausaldusväärsed. Kohus tugines K V süüdimõistmisel kannatanu J V ning tunnistajate M L ja U L ütlustele, kes kinnitasid, et J V mingit suurt haamrit ei olnud, millegagi ei ähvardanud ja et ründajaks oli just K V, kes võttis auto pakiruumist kaks relva, sihtis J V otsaette ja et kuulda oli ka laske. Seega Artur Klimson, andes tunnistajana kriminaalmenetluses teadvalt valeütlusi, pani toime KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Tõendid ja kohtu põhjendused

konfliktis oli hoopis J V, kes suure haamriga tema ja K V poole tuli, mispeale K V võttis enesekaitseks oma stardipüstoli, hoidis seda allapoole suunatult ja jooksis J V lähemale, kes ehmatas ja autosse tagasi läks (kd I, tl 18-32). -Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 25.02.2016 kohtuistungi protokollist kriminaalasjas nr 115-10435 nähtub, milliseid ütlusi andsid kannatanu J V ja tunnistajad M L ja U L. Nende ütlustest järeldub kokkuvõtvalt see, et mingisugust haamrit J V ei olnud ning ründajaks oli K V.(kd I, tl 1-16) -Viru Maakohtu 04.05.2016 otsusest kriminaalasjas nr 1-15-10435 nähtub, et kohus hindas kõiki tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt ning leidis, et süüdistatava K V süü on tõendatud ja tunnistas K V süüdi KarS § 120 (alates 01.01.2015 kvalifitseeritav KarS § 120 lg 1) järgi. Maakohus jättis tõendikogumist välja süüdistatava K V ja tema sõprade H I, Artur Klimsoni ja A L ütlused, kuna leidis, et need ei haaku ülejäänud tõenditega ning olid seetõttu ebausaldusväärsed, nende andmise osas olid isikud eelnevalt omavahel kokku leppinud. Kohus leidis, et kannatanu J V ning tunnistajate M L ja U L ütluste õigsuses ei ole alust kahelda ning kohus tugines K V süüditunnistamisel nende ütlustele. Nimetatud isikutel ei olnud mingit põhjust asuda K V alusetult süüstama. (kd I tl 35-46) -Tartu Ringkonnakohtu 12.09.2016 otsus kriminaalasjas nr 1-15-10435 (kd I, tl 52-55), millega jäeti Viru Maakohtu 04.05.2016 otsus muutmata ja K V kaitsja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus märkis, et maakohtu hinnang selle kohta, et H I, Artur Klimsoni ja A L ütlused ei ole usaldusväärsed, kujunes kohtus uuritud tõendite ja kohtu siseveendumuse pinnalt ning tegemist ei ole kohtu juriidiliselt paljasõnaliste järeldustega. (kd 1 tl 52-55) -Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16.11.2016 kohtumäärusega kohtuasjas nr 3-7-1-1-844 jäeti K V kaitsja kassatsioon menetlusse võtmata ning Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 04.05.2016 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-15-10435 jõustus.(kd I tl 56) -H I ja A L, kes andsid 15.03.2016 kohtuistungil samuti tunnistajana ütlusi ning kelle ütlused kattusid K V ja Artur Klimsoni ütlustega, on tänaseks päevaks valeütluste andmise eest süüdi mõistetud. Viru Maakohtu 11.10.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-6717 tunnistati H I süüdi KarS § 320 lg 1 järgi ning kohtuotsus jõustus 07.11.2017. Viru Maakohtu 20.07.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-6991 tunnistati A L süüdi KarS § 320 lg 1 järgi ning kohtuotsus jõustus 05.08.2017.

(ka K V, H I ja AL) ütluste ebausaldusväärseiks tunnistamisel on jälgitav ja veenev. Kuna K V süüasjas tehtud kohtuotsusega tuvastatu lükkab ümber Artur Klimsoni poolt antud ütlused, saab teha järelduse, et Artur Klimsoni antud ütlused tõendamiseseme seisukohalt oluliste asjaolude kohta ei ole tõesed.

Karistus

keda ei ole karistusregistrisse kantud. Kohus arvestab karistuse mõistmisel Artur Klimsoni süü suurust ning asjaolu, et kuritegu pandi toime kavatsetult. Eeltoodust arvestades kohus leiab, et käesoleval juhul on karistuse eesmärgid süüdistatava Artur Klimsoni puhul saavutatavad rahalise karistuse mõistmisega. KarS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. Kohtu hinnangul on karistuse eesmärkida saavutamiseks piisav karistada Artur Klimsonit rahalise karistusega määras, mis jääb selle karistusliigi miinimummäära lähedale, s.o 70 päevamäära ulatuses. KarS § 44 lg 2 sätestab, et kohus arvutab rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdlase keskmise päevasissetuleku alusel. Teatise kohaselt oli Artur Klimsoni üksi deklareeritud tulu pärast tulumaksu mahaarvamist 2015. aasta andmete kohaselt 11 599 eurot, seega on Artur Klimsoni 2015. aasta keskmine päevasissetuleku suurus 25,80 eurot (kd I, tl 59). Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et Artur Klimson tuleb süüdi tunnistada KarS § 320 lg 1 järgi ning mõista talle rahaline karistus 70 päevamäära ulatuses, s.o summas 1806 eurot. Menetluskulud

Kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiit Kullerkupp

Tartu Ringkonnakohtu 25.09.2018 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätta Viru Maakohtu 24. mai 2018 otsus muutmata ning Artur Klimsoni kaitsja Silver Reinsaare apellatsioon rahuldamata. Riigikohtu 22.01.2019 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Kriminaalmenetluse seadustiku § 349 lg-s 3 märgitud aluste puudumise tõttu jätta Artur Klimsoni kaitsja vandeadvokaadi abi Silver Reinsaare kassatsioon menetlusse võtmata. Viru Maakohtu kohtumäärusega.

Referent

24.05.2018

kohtuotsus

1-18-1161

/allkirjastatud digitaalselt/

jõustus

22.01.2019

Riigikohtu

Kai Rosar

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.