Viru Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
23. mai 2018, Rakvere kohtumaja
Kriminaalasja number
1-18-4364 (18259000241)
Kohtunik
Tiit Kullerkupp
Kohtuistungi sekretär
Merle Kaegas
Prokurör
Ain Tali
Kriminaalasi
E.A süüdistuses KarS § 424 lg 2 järgi kokkuleppemenetluses
Süüdistatav
E.A , isikukood XXX, elukoht xxxx; Eesti Vabariigi kodanik ; keskeriharidus; emakeel eesti keel; ei tööta ; väärteokorras karistatud 1-l korral; kriminaalkorras karistatud 1-l korral, 13.04.2015 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt KarS § 424 alusel 4 kuud vangistust KarS § 73 alusel tingimisi 1 aastase katseajaga, lisakaristus juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuud; tõkend – kahtlustatava kinni peetud 29.04 – 30.04.2018
Juhindudes KrMS § 239, 247, 248 lg 1 p 5, 249, 309, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas: E.A süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 järgi ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 29.04. 2018 - 30.04.2018, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning E.A-l jääb kanda 1 (üks ) aasta 3 (kolm) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 ja 3 alusel asendada vangistus 478 (neljasaja seitsmekümne kaheksa) tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata 20 (kakskümmend) kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutada E.A kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda järgima KarS § 75 lõikes 1 toodud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx;
2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 al usel kohustada E.A-d käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. KarS § 50 lg 1 p 1 ja KarS § 424 lg 4 p 2 alusel võtta E.A-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks ja 3 (kolmeks) kuuks. Vastavalt liiklusseaduse § 127 sätetele kohustada E.A-d kohtuotsuse jõustumisest arvates viie tööpäeva jooksul loovutama oma juhiloa Maanteeametile. KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista E.A-lt menetluskuluna sundraha 750 (seitsesada viiskümmend) eurot riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista E.A-lt menetluskuluna kaitsjatasu summas 240 (kakssada nelikümmend) eurot riigituludesse vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Pello poolt osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 10 alusel välja mõista E.A-lt menetluskuluna sõiduki teisaldamise kulu 45 (nelikümmend viis) eurot riigituludesse. KrMS § 180 lg 3 ja KarS § 66 lg 3 alusel võimaldada E.A-l tasuda kriminaalmenetluse kulud kokku summas 1035 eurot ositi 12 kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt vähemalt 86,25 eurot kuus. Menetluskulude osamaksed tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Luminor Bank EE401700017002872300 või Danske Bank EE873300333499990003, viitenumbriga 99918700028951 ning selgitusega : „E.A , 1-18-4364, menetluskulude osamakse“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.
E.A-d süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes omab kehtivat kriminaalkaristust mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest, juhtis alkoholijoobes olles 29.04.2018 kella 18.40 paiku Lääne-Virumaal Rakvere linnas Murru tänav 11 juures mootorsõidukit xxxx
registreerimismärgiga xxxx ja põhjustas liiklusõnnetuse sõites vastu elektriposti. Tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 seeria nr ARDM -0072 tuvastati tema väljahingatavas õhus alkoholisisal duse lõplikuks mõõtetulemuseks 1,54 mg/l kohta. Vastavalt Liiklusse aduse § 69 lg 2 p 1 loetakse E.A alkoholjoobes olevaks isikuks. Seega E.A , juhtides korduvalt mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Süüdistatava, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on E.A-le KarS § 424 lg 2 järgi mõistetavaks karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 29.04.2018 - 30.04.2018, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning E.A-l jääb kanda 1 aasta 3 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 ja 3 alusel asendada vangistus 478 tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata 20 kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutada E.A kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda järgima KarS § 75 lõikes 1 toodud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada E.A-d käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. KarS § 50 lg 1 p 1 ja lg 3 ja KarS § 424 lg 4 p 2 alusel võtta E.A-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks 3 kuuks. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatav E.A on kokkuleppest aru saanud ja nõustunud sellega ning on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet. Samuti on kriminaalasja menetlemisel järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. E.A tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 750 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 10 alusel sõiduki teisaldamise kulu 45 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu vandeadvokaadi abi GerdaJohanna Pello poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest summas 240 eurot. Kokkuleppe kohaselt võimaldada E.A-l tasuda kriminaalmenetluse kulud kokku summas 1035 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt vähemalt 86,25 eurot kuus.
Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud/
Tiit Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.