Liiklussüüteod

vangistust. KarS § 69 alusel asendati Varbo Lellepile mõistetud vangistus 358 tunni üldkasuliku tööga, mis tuli KarS § 69 lg 3 alusel ära teha 2 aasta pikkuse tähtaja jooksul. Üldkasuliku töö tegemise ajal oli Varbo Lellep kohustatud järgima kontrollnõudeid vastavalt KarS § 75 lg 1 sätestatule. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrati Varbo Lellepile käitumiskontrolli ajaks lisakohustus läbida liiklusohutusalane sotsiaalprogramm, mille täitmise korral võis lugeda Varbo Lellepi üldkasuliku töö tunnid sotsiaalprogrammis osalemisega kaetuks kuni 30 tunni ulatuses. KarS § 75 lg 4 alusel määrati Varbo Lellepile üldkasuliku töö tegemise ajaks lisakohustus registreerida ennast hiljemalt 1 kuu jooksul kohtulahendi kuulutamisest riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele Tartu Ülikooli Kliinikumis ning läbida hindamine meditsiiniasutuse määratud ajal. Kohtuotsus jõustus 11.05.2017. 13.03.2018 esitas kriminaalhooldusametnik Anžela Murumägi erakorralise ettekande Varbo Lellepi kohta, kuna viimane ei ole nõuetekohaselt täitnud talle kohtuotsusega määratud karistust ja kohustusi. Erakorralise ettekande kohaselt rikkus süüdimõistetu 22.08.2017 üldkasuliku töö ajakava. Varbo Lellep põhjendas seda kehva ilmaga, mis takistas töö tegemist. Üldiselt on kriminaalhooldusalune siiski ajakavas ettenähtud üldkasuliku töö tunnid korrektselt sooritanud. Esinenud on ajakavast mõningaid kõrvalekaldeid, kuid need on toimunud alati eelneval kokkuleppel. Kahel korral (09.02.2018 ja 09.03.2018) on süüdimõistetu rikkunud KarS § 75 lg 1 p 2 sätestatud registreerimiskohustust põhjendades seda transpordivahendi puudumisega ning lastele hoidja puudumisega. KarS § 75 lg 4 alusel määratud kohustust ilmuda meditsiiniasutuse määratud ajal (05.07.2017 ja 20.09.2017) vastuvõtule on süüdimõistetu rikkunud väidetavalt seetõttu, et kolimise käigus läksid kaduma paberid, mistõttu ei teadnud ta kuhu minna. Lisaks eeltoodule on 24.12.2017 Varbo Lellepi suhtes alustatud menetlust kriminaalasjas nr 17278002141 KarS § 424 lg 2 alusel. Isik juhtis 24.12.2017 kella 13:02 paiku xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxer Voyager reg nr xxxxxxx olles alkoholijoobes. Alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,91 mg/l kohta. Mootorsõidukit juhtis, kuna ei leidnud kainet autojuhti. Kuna Varbo Lellep on rikkunud kontrollnõudeid, ei ole täitnud kohtu poolt määratud lisakohustust ning sooritas katseajal uue kuriteo, tegi kriminaalhooldusametnik kohtule ettepaneku pöörata Varbo Lellepi kandmata karistuse osa täitmisele. 09.05.2018 kohtuistungil andis kriminaalhooldusametnik ülevaate erakorraline ettekande esitamise põhjustest ja jäi selles esitatud taotluse juurde pöörata karistus täitmisele. Ametnik lisas, et õigusvastast käitumist on Varbo Lellepi puhul lisaks erakorralises ettekandes avaldatule esinenud veel. Jaanuaris karistati Varbo Lellepit ka väärteokorras sõiduki juhtimise eest joobeseisundis. 6. ja 7. mail kutsuti talle politsei, kuna ta oli väidetavalt joobes ja vägivaldne, kuid täpsemad andmed praegu puuduvad. Kriminaalhooldaja sõnul on Varbo Lellepil tegemata 124 tundi üldkasulikku tööd. Varbo Lellep tunnistas kõiki rikkumisi ja selgitas nende asjaolusid. Süüdimõistetu avaldas, et ei soovi minna karistust kandma, kuid kui seda peetakse vajalikuks, siis läheb.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 69 lg 6 sätestab, et kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva

2 (3)

paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Kriminaalhooldaja on erakorralises ettekandes seisukohal, et kohtuotsusega määratud kohustuse rikkumine ning uute süütegude toimepanemine annavad piisava aluse karistuse täitmisele pööramiseks ning selline taotlus on kohtule ka esitatud. Kohus leiab, et kriminaalhooldaja taotlus karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud. Varbo Lellep oli teadlik kriminaalhooldusega kaasnevatest kontrollnõuetest ja kohustustest, mida tal täita tuleb. Samuti oli ta teadlik kontrollnõuete ja kohustuste täitmata jätmise tagajärgedest. Vaatamata sellele on ta järjest rikkunud erinevaid kohtuotsusega määratud kohustusi. Probleeme on esinenud ka üldkasuliku töö ajakava nõuetekohase täitmisega. Lisaks eeltoodule on süüdimõistetu pannud toime kaks uut süütegu, mis on analoogsed sellega, mille eest ta ka praegu karistust kannab, s.o mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis. Peamiseks õigusvastast käitumist soodustavaks teguriks Varbo Lellepi puhul ongi just kalduvus kuritarvitada alkoholi. Süüdimõistetud on suunatud abi saama, kuid soovitud tulemust ei ole saavutatud. Uute liiklusalaste süütegude toimepanemine katseajal näitab, et süüdimõistetu ei ole valmis oma senist eluviisi muutma, mistõttu püsib tema puhul oht uute süütegude toimepanemiseks ka edaspidi. Karistuse kandmiseks vabaduses tuleb alluda kokkulepitud tingimustele, kuid Varbo Lellep ei ole selleks suuteline. Kohus on seisukohal, et Varbo Lellepi puhul on karistuse eesmärke võimalik täita vaid vangistuse täitmisele pööramisega. Kriminaalhooldaja esitatud andmete kohaselt on süüdimõistetul sooritamata 124 tundi üldkasulikku tööd. KarS § 69 lg 6 tulenevalt vastab ühele tunnile üldkasulikule tööle üks päev vangistust, seega on Varbo Lellepil karistuseks mõistetud vangistusest üldkasuliku tööga kandmata 124 päeva vangistust, mis on 4 kuud 4 päeva vangistust. Kohus lähtub määruse tegemisel KrMS § 427 lg 1, § 432 lg 1, 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.