Ametialased süüteod › Aususe kohustuse rikkumine

SÜÜDISTUS

Ajavahemikul 01.01.2014. a kuni 28.10.2015. a töötas Tõnu Hein SA Virumaa Kompetentsikeskuses (registrikood 90003752; edaspidi: Sihtasutus) tegevussuuna ’Teadus- ja arendustegevus uute toodete/teenuste väljatöötamiseks’ juhi ametikohal. Vastavalt temaga sõlmitud töölepingu punktidele 2.1 ja 2.2 oli Tõnu Heina tööülesandeks ja vastutusel eelviidatud tegevussuuna juhtimine ning sellele seatud eesmärkide saavutamine, samuti tegevussuuna töö üldine korraldamine ja koordineerimine, koostöö kavandamine keskuse teiste tegevussuundadega ning kavandatavate projektidega, tegevussuuna juhtimiseks vajalike tegevuste kavandamine ja täitmise korraldamine, teadus- ja arendusprojektide kavandamine ning elluviimise korraldamine ja koordineerimine, projektide tehnilise kirjelduse lähteülesannete koostamine, teadus- ja arendustegevusega seotud valdkondlike spetsialistide töö korraldamine ja koordineerimine, täiendavate projektipartnerite kaasamine, asjakohaste hangete korraldamine, saadud tulemuste levitamine ning muude ettenägematute jooksvate ülesannete täitmine vastavalt vajadusele. Vastavalt põhikirjale oli Sihtasutus kasumit mittetaotlev kohalikke omavalitsusi, kõrgkoole, kutseõppeasutusi- ja arendusvaldkonnas tegutsevaid organisatsioone ning ettevõtjaid ühendav võrgustik, mis oli loodud Lääne-Virumaa spetsiifiliste arenguressursside paremaks kasutamiseks. Sihtasutuse eesmärgiks oli avaliku sektori, hariduse- ja teadusvaldkonnas tegutsevate organisatsioonide ning ettevõtjate parema koostöö kaudu Lääne-Virumaal konkurentsivõimelise ettevõtluskeskkonna kujundamine.

T. Heina süüdistatakse riigihangete teostamise nõuete rikkumisele füüsilises ja vaimses kaasaaitamises (kaasaaitamine K. K poolt riigihanke menetluse nõuete rikkumisele, mille eesmärgiks oli vastavas hankemenetluses osalejale - kas AS-ile Võrguvara või Willfull OÜ-le eelise andmine). T. Heinale ette-heidetav tegevus leidis aset järgmistel asjaoludel: Sihtasutus taotles Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt (edaspidi: EAS) korduvalt rahalist toetust projektidele, mille lõppeesmärgiks oli käivitada Rakveres Kompetentsikeskus. Rahalise toetuse saamisel viis Sihtasutus 2015. aasta teisel poolel läbi mitmeid erinevaid hankeid, mis olid antud projektide raames suunatud Kompetentsikeskuse hoones (Rakvere ’Targa Maja’) erinevate tehniliste süsteemide ja nutilahenduste väljaehitamisele. Nimetatud hangete eest vastutavaks isikuks ja hangete korraldajaks oli K. K, kes töötas ajavahemikus 17.11.2011. a kuni 14.12.2015. a Sihtasutuse juhatuse liikmena. Korraldades Sihtasutuse hangete läbiviimist osales K. K muuhulgas edukate pakkujate väljaselgitamisel ning kinnitas hiljem töövõtjate poolt esitatud aktid teostatud tööde kohta. Nimetatud tegevuses abistasid K. K it (osalesid nõupidamistel, pidasid läbirääkimisi, valmistasid hangete läbiviimiseks ette vajalikke pabereid) T. Hein ja sihtasutuse teine suunajuht (teadus- ja arendusprojektide suunal) R. R . 2015. a suvel toimunud kohtumistel ja aruteludel leppisid K. K , R. Re ja T. Hein Sihtasutuse nõukogu liikmeks kaasatud j. R ga kokku selles, et korraldatavate hangete tingimused annaksid eelisseisundi hangetes osalemiseks ning parima pakkumuse esitamiseks ettevõtetele, milles J. R oli juhatuse liige (AS Võrguvara ja Willfull OÜ). Muuhulgas korraldati 26.06.2015. a T. Heinale kuuluva ettevõtte HeiVäl OÜ kontoris (aadressil xxxx, Tallinn) Sihtasutuse ja AS Võrgu-vara esindajate vaheline kohtumine (sellest võttis osa ka T. Hein), mille tulemusel koostati ’Targa Maja Kompetentsikeskuse ja Võrguvara koostööleping’. Nõupidamisel otsustati omavahelised tegevused jagada kaheks. Esimese etapina lepiti kokku luua ja käivitada Rakverre ehitatavas hoones AS Võrguvara vajadustele vastav ja sobiv test- ja demokeskkond. Samuti lepiti kokku, et AS Võrguvara ehitab Targa Maja tarbeks välja Wi-Fi võrgu. Kohtumisest osavõtjad lähtusid sellest, et edasiste hangete käigus saavad tellimuse just J. Rga seotud ettevõtted. Ajavahemikul juuli 2015 kuni 06.10.2015. a, s.o hangete ettevalmistamise perioodil kooskõlastasid Sihtasutuse esindajad (sh T. Hein, R. R ja K. K) J. R ja R. Sga (Willfull OÜ ekspert ja AS Võrguvara nutimaja lahenduste juht) hangete läbiviimist ja hanketingimusi korduvalt selliselt, et AS-il Võrguvara või Willfull OÜ-l oleks võimalik hankes ainukesena osaleda või esitada parim pakkumine. Oma kirjeldatud tegevusega rikkus T. Hein hangete läbiviimisel RHS § 3 p-des 2, 3 ja 4 märgitud riigihanke korraldamise üld-põhimõtteid.

hangete teemal oli muuhulgas teemaks vajadus panna ’täpselt paika’ lihthanke kvalifitseerimistingimused ja parima pakkumuse valiku-kriteeriumid, et ei toimuks ’libastumisi’ (et keegi teine võimalik osaleja ei saaks juhuslikult teha / esitada soodsamat pakkumist). Toimunud läbirääkimiste ja konsultatsioonide tulemusel sõnastati hanke kvalifitseerimistingimused selliselt, et hankes kvalifitseeruks vaid AS Võrguvara (tingimustesse kirjutati nõue osalejatele, et viimastel oleks ette näidata spetsiaalsed / spetsiifilised erialased sertifikaadid, mida Eestis tol hetkel reaalselt tegutsevatest ettevõtetest omas faktiliselt vaid AS Võrguvara). Lisaks sellele anti pakkumiste esitamiseks aega vaid 5 tööpäeva, mis jättis eelnevalt ette hoiatamata teistele võimalikele osaleda soovijatele liialt napi aja dokumentide ettevalmistamiseks. Eeltoodust tulenevalt rikuti hanke nr 166901 korraldamisel RHS § 3 p 2, 3 ja 4 märgitud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid (läbipaistvus, võrdne kohtlemine ja olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine), aga samuti Sihtasutuse enda 02.01.2013. a kinnitatud hankekorra punkti 1.2.3 ning regionaalministri 03.07.2009. a määruse nr 10 ’Meetme Kompetentsikeskuste arendamine tingimused’ § 26 punkti 13, mis kokkuvõtlikult kohustasid toetuse saajat / hanke korraldajat järgima RHS-is kehtestatud nõudeid (eeskätt RHS §-s 3 sätestatud põhimõtteid).

a). Vastavalt tegutsemine lepiti kokku ja kooskõlastati Sihtasutuse ja Willfull OÜ esindajate vahel (nii suuliselt kui ka e-kirja teel). Peale Willfull OÜ ei olnud ükski äriettevõtte hankest tegelikult teadlik ning hankes puudus tegelik konkurents. Selleks, et näidata EAS-ile, et Willfull OÜ oli parim pakkuja, koostas R. R 10.12.2015. a ’hanke pakkumise küsimise’, mida vormistades lõi mulje, nagu oleks antud dokument koostatud 04.09.2015. a. Samal päeval pöördus R. R R. S poole, kellelt ta palus abi fiktiivse hankes osaleja leidmiseks (äriühing, mis allkirjastaks fiktiivse hinnapakkumise). Samas saatis R. R R. Sle e-posti teel ka pakkumise teksti, millele tuli lisada äriühingu rekvisiidid ja esindaja allkiri. R. S nõustus 15.12.2015. a R. Rit aitama ning palus selleks omakorda abi oma vennalt - Meco OÜ juhatuse liige R. Slt, kellele ta saatis 16.12.2015. a edasi ka R. Ri kirja ja palus vormistada alternatiivse pakkumisena Meco OÜ nimelt. Samal päeval saatis R. S antud kirja M. Rle (Meco OÜ müügiinsener) ülesandega hinnapakkumus ära vormistada, allkirjastada ja R. Sle saata. Samal päeval koostas M. R Meco OÜ plangile R. Ri poolt etteantud tekstiga hinna-pakkumise ja allkirjastas selle omakäeliselt. Seejärel skaneeris M. R allkirjastatud dokumendi arvutisse ja saatis selle samal päeval elektrooniliselt R. Sle, kes selle omakorda edastas R. Rile. Hinnapakkumust vormistades, edastades ja allkirjastades lähtuti teadlikult eesmärgist jätta mulje nagu oleks antud hinnapakkumus koostatud esitatud 2015. a septembris vastuseks R. Ri 04.09.2015. a päringule (Hanke pakkumise küsimisele). Eeltoodust tulenevalt rikuti antud hanke puhul samuti RHS § 3 p 2, 3 ja 4 märgitud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid (läbipaistvus, võrdne kohtlemine ja olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine), aga samuti Sihtasutuse enda 02.01.2013. a kinnitatud hankekorra punkti 1.2.3 ning regionaalministri 03.07.2009. a määruse nr 10 ’Meetme Kompetentsikeskuste arendamine tingimused’ § 26 punkti 13, mis kokkuvõtlikult kohustasid toetuse saajat / hanke korraldajat järgima RHS-is kehtestatud nõudeid (eeskätt RHS §-s 3 sätestatud põhimõtteid).

katteallikad omafinantseeringu tagamiseks, mõtlesid T. Hein, R. R ja K. Kvälja skeemid omafinantseeringuks vajalike rahaliste vahendite leidmiseks soodustuskelmuse teel.

KO! OÜ poolt arves nr 106 märgitud tööd arve esitamise ajaks tehtud ning tööde üleandmisevastuvõtmise aktis märgitu ei vastanud tegelikkusele. Enne viidatud lepingu sõlmimist Sihtasutuse ja KO! OÜ vahel pidasid T. Hein, R. R ja K. K läbirääkimisi KO! OÜ huve esindava juhatuse liikme K. O ga ja leppisid kokku, et KO! OÜ tagab temaga lepingu sõlmimise korral omafinantseeringu 30% ulatuses temalt tellitavate tööde kogumaksumusest ja kannab selle üle Sihtasutuse poolt esitatud arve alusel. Samuti lepiti hiljem kokku, et hoolimata lepingujärgsete tööde viibimisest esitab KO! OÜ enne projekti nr EU48755 lõppu (28. 10.2015. a) Sihtasutusele arve, mida KO! OÜ arve nr 106 näol ka tegi. 31.12.2015. a esitas omakorda Sihtasutus KO! OÜ-le arve nr 235, summas 11 700 eurot (sh KM) teenusekirjeldusega ’testkeskkonna kasutamine’. Tegelikkuses polnud testkeskkond selleks ajaks aga veel valmis, millest tulenevalt polnud võimalik seda kasutada. Vastavalt omavahelisele kokkuleppele, koostatud lepingule ja arvele nr 106 teostas Sihtasutus

(xxxx, Rakvere) testsüsteemi juhtimislahenduse väljatöötamise hinda selle tegelikust maksumusest 8 964,60 euro (sh KM) võrra kallimana. 24.10.2014. a esitas omakorda Sihtasutus IT Villa OÜ-le arve nr 141, summas 1785 eurot (sh KM) teenusekirjeldusega ’Arendusprojekti juhtimine ja nõustamine; 17,85 tundi’. Samuti esitas Sihtasutus 19.02.2015. a IT Villa OÜ-le arve nr 172, summas 3583,20 (sh KM) teenusekirjeldusega ’Projektide ettevalmistamise ja projektides osalemisega seotud nõustamine ja konsultatsioon; 1 kuu’ ja 22.01.2016. a veel ka arve nr 241, summas 3596,40 (sh KM) teenusekirjeldusega ’Testkeskkonna kasutamine; 1 kuu’. Lisaks sellele koostas K. KEAS-ile 19.12.2014. a projekti EU41359, mille sisuks oli täiendava taotluse eelarve 411 596,76 eurole. Muuhulgas taotleti kolme nutitelefoni ostmist (kogusummas 1558,70 eurot). 11.02.2015. a ei pidanud EAS Kompetentsikeskuste arendamise meetme hindamiskomisjon nutitelefonide ostmist põhjendatuks, misjärel Tõnu Hein koos K. Kja R. Riga mõtlesid välja skeemi, mil moel läbi EAS-i rahastuse nutitelefonid ikkagi soetada, misjärel T. Hein leppis skeemi realiseerimise üksikasjad kokku 2015. a jaanuaris IT Villa OÜ juhatuse liikme N. T ga. Skeemi realiseerimise esimeses faasis ostis IT Villa OÜ 03.03.2015.a krediidimüügiarvega Telia Eesti AS-ilt (endine Elion, AS Eesti Telekom) kolm nutitelefoni (kogumaksumusega 2459 eurot; sh KM). Seejärel koostas N. T IT Villa OÜ nimelt Sihtasutusele kuupäevaga 30.01.2015. a dateeritud arve nr 11248-0001 (viite nr. 011248321925) summas 5988 eurot (sh KM), millesse peideti T. Heina palvel ka eelnimetatud kolm telefoni (teenusekirjelduses märgitud tööd ’katsetused, diagnostika. Andurite ja monit. Systeemi seadistused 30.01.2015’ olid tegelikult juba [teises sõnastuses] kajastatud 22.10.2014. a arves nr 11220-0002 ja just nende väidetavalt 2015. a jaanuaris tehtud tööde nime all näidati projekti raames kantud kuludena ka telefonide maksumust). Antud kolm telefoni läksid faktiliselt K. K , R. Ri ja T. Heina kasutusse: K. K kasutuses oli kuni 06.10.2016. a mobiiltelefon Apple iPhone 6 (64 GB, kaubakood MG4F2ET/A; IMEI: 358360069782643 (tumehall)) maksumusega 785 eurot, R. Ri kasutuses oli mobiiltelefon Apple iPhone 6 (64 GB, kaubakood MG4J2ET/A; IMEI: 359226060532858 (kuldne)), maksumusega 785 eurot ja T. Heina kasutuses oli kuni 22.04.2016. a mobiiltelefon Apple iPhone 6 Plus (64 GB, kaubakood MGAH2ET/A IMEI: 354440064592371 (tumehall)), maksumusega 889 eurot. Vastavalt omavahelisele kokkuleppele, sõlmitud lepingutele ja eelviidatud arvetele teostas Sihtasutus ajavahemikul 2014. a juulist 2015. a detsembrini IT Villa OÜ arvelduskontole makseid kogusummas 35 870,04 eurot. IT Villa OÜ teostas omakorda 13.12.2014. a, 19.02.2015. a ja 26.01.2016. a Sihtasutuse arvelduskontole arvete nr 141, nr 172 ja nr 241 alusel kokku 8964,60 eurot, mis moodustab 30% Sihtasutuse poolt IT Villa OÜ-le kantud rahalistest vahenditest. Sihtasutus esitas projekti nr EU41359 raames EAS-ile projektikohaseid kulutusi tõendavate dokumentidena koopiad arvetest nr 11220-001, nr 11220-0002, nr 11231-0001, nr 11248-0001 ja nr 11271-0001 ning arvete alusel tehtud ülekandeid tõendavatest dokumentidest. Nende alusel leidis eksitusse viidud EAS, et Sihtasutus on teinud projektiga seonduvaid kulutusi ja teinud ka 4485,10 euro suuruse omafinantseeringu. Seetõttu maksti Sihtasutusele välja IT Villa OÜ-ga seonduvate kulutuste katteks mõeldud projekti toetusosa (85 % kulutustest) kogusummas 25415,60 eurot. Samas ei vastanud IT Villa OÜ-lt soetatud toodete-teenuste maksumus arvetel esitatule. Toetuseosa (25415,60 eurot) maksti EAS-i poolt Sihtasutusele välja ekslikult, kuna K. K , R. R ja T. Hein viisid N. T kaasaaitamisel EAS-i teadvalt eksimusse tegelikest asjaoludest (kaupadeteenuste tegelikest hindadest). Seejuures ei kasutatud saadud soodustust ka teatud osas mitte8

eesmärgipäraselt (soodustuse eest soetatud nutitelefone ei olnud projekti jaoks vaja ning need olid asjassepuutuvate isikute isiklikus kasutuses).

Sihtasutus esitas projekti raames EAS-ile projektikohaseid kulutusi tõendavate dokumentidena koopiad arvetest nr 41410066, nr 41510021 ja nr 41510033, aga samuti arvete alusel tehtud ülekandeid tõendavatest dokumentidest. Nende alusel leidis eksitusse viidud EAS, et Sihtasutus on teinud projektiga seonduvaid kulutusi ja teinud ka hankeobjektidele 8204,98 euro suuruse omafinantseeringu. Seetõttu maksti Sihtasutusele välja Võrguvara AS arvetes märgitud väidetavate kulutuste katteks projekti toetuseosa (85 % kulutustest) kogusummas 46 494,86 eurot. Tegelikult polnud antud arvete / kuludokumentide EAS-ile esitamise ja toetussumma väljamaksmise ajaks enamikku arvetes märgitud töödest tehtud. Seega ei vastanud Võrguvara AS-ilt soetatud toodete-teenuste maksumus arvetel esitatule / tegelikkusele. Toetuseosa (46 494,86 eurot) maksti EAS-i poolt Sihtasutusele välja ekslikult, kuna K. K , R. R ja T. Hein viisid J. R kaasaaitamisel EAS-i teadvalt eksimusse tegelikest asjaoludest. Punktis 3.1. kirjeldatud ja T. Heinale süükspandav tegevus on vaadeldav kuriteona KarS § 210 lg 2 mõttes. Punktis 3.2. kirjeldatud ja T. Heinale süükspandav tegevus on vaadeldav kuriteona KarS § 300 lg 1 § 22 lg 3 mõttes.

MAAKOHTU SEISUKOHT

Süüdistatava, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on Tõnu Heinale KarS § 210 lg 2 järgi mõistetavaks karistuseks rahaline karistus 400 päevamäära (lähtudes Tõnu Heina keskmisest päevasissetulekust ja juhindudes KarS § 44 lõigetest 2 ja 3 kuulub Tõnu Heina puhul kohaldamisele miinimumpäevamäär 10 eurot), s. o 4000 eurot ning KarS § 300 lg 1 - § 22 lg 3 järgi mõistetavaks karistuseks rahaline karistus 100 päevamäära, s. o 1000 eurot. KarS § 64 lg 1 alusel mõista Tõnu Heinale liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel rahaline karistus 500 päevamäära, s.o 5000 eurot. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatav Tõnu Hein on kokkuleppest aru saanud ja nõustunud sellega ning on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet. Samuti on kriminaalasja menetlemisel järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. Tõnu Hein tuleb süüdi tunnistada KarS § 210 lg 2 ja § 300 lg 1 - § 22 lg 3 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Asitõendid - KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kõik asitõendid ja salvestised kriminaalasja nr 16221000063 toimiku juurde. Lõplikud otsustused asitõendite suhtes tehakse kriminaalasja nr 16221000063 raames, kui langetatakse lõplik menetlusotsus teiste asjast läbikäivate isikute osas. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 750 eurot. Kokkuleppe kohaselt võimaldada Tõnu Heinal tasuda kriminaalmenetluse kulud kokku summas 750 eurot osadena 1 aasta jooksul.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kullerkupp

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.