Kohtulahend

1 (4)

vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Alo Raagmaa (uus nimi Robert Raagmaa) on Pärnu Maakohtu 08.02.2012. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-11-9382 süüdi tunnistatud KarS § 266 lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõistetud 1 aasta vangistust; KarS § 418 lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõistetud 3 aastat vangistust; KarS § 200 lg 2 p 10 järgi ja karistuseks mõistetud 4 aastat vangistust; KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja karistuseks mõistetud 1 aasta vangistust; KarS § 213 lg 1 järgi ja karistuseks mõistetud 1 aasta vangistust; KarS § 203 järgi ja karistuseks mõistetud 3 aastat vangistust; KarS § 114 p 5 järgi ja karistuseks mõistetud 14 aastat vangistust; KarS § 221 lg 1, 2 ja § 113 järgi ja karistuseks mõistetud 3 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1, 3 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskeimaga ja liitkaristuseks mõisteti 14 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel loeti Pärnu Maakohtu 29.09.2011. a otsusega mõistetud 1 aasta 4 kuuline kandmata vangistus kaetuks käesolevas asjas mõistetud karistusega ja liitkaristuseks mõisteti 14 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati tema karistusaja algust alates kinnipidamisest 14.03.2011. Tallinna Ringkonnakohus jättis 27.06.2012 kohtuotsusega Pärnu Maakohtu 08.02.2012. a kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Riigikohus tühistas 17.01.2013. a kohtuotsusega Pärnu Maakohtu 08.02.2012. a kohtuotsuse ja Tallinna Ringkonnakohtu 27.06.2012. a kohtuotsuse Alo Raagmaa süüditunnistamises KarS § 113- § 221 lg 1, 2 ning § 213 lg 1 järgi ning mõistis Alo Raagmaa nendes süüdistustes õigeks. Muus osas jäid kohtuotsused muutmata. Kinnipeetava karistusaeg algas 14.03.2011 ja lõpeb 14.03.2025. 13.03.2018 edastas Tartu Vangla kohtule materjalid Robert Raagmaa ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokuröri arvates ei ole Robert Raagmaa tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Vaatamata sellele, et süüdimõistetu puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid. Robert Raagmaa avaldas kohtuistungil, et soovib enne tähtaega vabaneda ja asuda õiguskuulekale teele. Ta leiab, et talle tuleks anda võimalus. Vabaduses soovib ta kannatanutelt vabandust paluda. Kinnipeetav selgitas, millega ta on karistuse kandmise ajal tegelenud ning kuidas see on teda muutnud. Pärast vabanemist soovib ta esialgu asuda tööle mehaaniku abina, mis võimaldab jätkata õpinguid. Edaspidi soovib tegeleda ettevõtlusega ja töötada treenerina, toitumisnõustajana. Suhted perega on säilinud. Vabanemisjärgses elukohas oli elektroonilise valve seadme paigaldamisel probleeme leviga, kuid seadme saaks paigaldada ka teisele korrusele. Võimalus on ka minna teise elukohta. Kaitsja märkis, et süüdimõistetu on noor inimene, kinnipidamiskohas olnud juba pikka aega, vangistuse ajal osalenud majandustöödel, läbinud programmid, õppinud, kehtivaid karistusi ei ole. Oma igapäevase käitumisega on kaitsealune näidanud, et on muutunud. Vabaduses on tal toetav tugivõrgustik, lähedased, elukoht ja töökoht. Kaitsja leidis, et elektroonilise valve paigaldamisel tekkinud tehnilised küsimused ei saa olla takistavaks teguriks, need saab lahendada. Kaitsealune on valmis kõiki kohustusi täitma katseajal, tal on töökoht, mis

2 (4)

võimaldaks tal jätkata ka haridusteed. Kaitsja palus anda süüdimõistetule võimaluse vabaneda enne tähtaega.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Robert Raagmaa temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud tema vabanemisjärgset elukohta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Maja kuulub kinnipeetava emale, kes elab seal oma elukaaslasega. Mõlemad on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Maja on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks, kuid piirkonnas on probleeme mobiili leviga, mis võib häirida elektroonilise valve korrektset toimimist. Formaalsed alused Robert Raagmaa tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalvega on üldiselt siiski täidetud. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Robert Raagmaa riskikäitumisega on karistuse kandmise ajal tegeletud. Kinnipeetav on läbinud sotsiaalprogramme, osalenud majandustöödel ning omandanud maastikuehituse kutse. Praegu õpib ta 9. klassis ning soovib vabaduses hariduse omandamist jätkata. Lisaks teeb süüdimõistetu vanglas koostööd huvijuhiga ja viib teistele kinnipeetavatele läbi treeninguid. Tagasiside kinnipeetava tegevusele on positiivne. Tema käitumine on samuti paranenud, kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. Ka süüdimõistetu vabanemisjärgsed elutingimused ning väljavaated resotsialiseerumiseks on head. Tal kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus. Kinnipeetav on seadnud endale tulevikuks (hariduse omandamise ning töötamisega seonduvad) eesmärgid, mille poole pürgib juba kinnipidamisasutuses. Vaatamata sellele, et esineb mitmeid positiivseid asjaolusid, ei ole need siiski piisavad, et süüdimõistetu seaduses selleks ette nähtud esimesel võimalusel vabastada. Robert Raagmaa vabastamine oleks ennatlik tulenevalt toime pandud kuritegude iseloomust ja sellest tulenvast süü suurusest. Robert Raagmaa kannab liitkaristust varguste, röövimise, omavolilise sissetungi, mõrva, tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise ja asja hävitamise eest. Kuritegude toimepanemise asjaolud on rasked, lisaks on kuriteod toime pandud ettekavatsetult ja planeeritult valdavalt materiaalse kasu saamiseks ning osalt ka kättemaksuks. Kohus on seisukohal, et isiku, kes on pannud toime sellisel hulgal raskeid kuritegusid, vabastamine ligi 7 aastat enne karistusaja lõppu ei ole põhjendatud. Praeguseks ärakantud karistus ei vasta toimepandud kuritegude raskusele ega ole kooskõlas ka karistuse preventiivsete eesmärkidega. Raskete kuritegude eest mõistetav karistus peab lisaks süüdimõistetu mõjutamisele andma ka ühiskonnale selge signaali selle kohta, et õiguskord taunib niisugust käitumist otsustavalt ning rangeimal võimalikul viisil. Menetluskulud Robert Raagmaa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 12.04.2018 kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Matti Reinsalu.

3 (4)

Kaitsja esitas 12.04.2018 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 176,16 eurot. Kohus leidis, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitas pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 176,16 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Robert Raagmaalt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.