Varavastased süüteod › Süüteod vara vastu tervikuna

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(13)

kord ja kriteeriumid, otsuse tegemise, lepingu täitmise üle kontrolli teostamise ning aruandluse kord“ (edaspidi määrus) § 15 lg 2 kohaselt on maastikupilti kahjustava ehitise lammutamise alamprogrammis taotluste hindamiskriteeriumiks muuhulgas punkti 2 kohaselt projekti teostatavus (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti põhitegevuse sisulist sobivust kavandatud eesmärgi saavutamiseks, projekti eelarve vastavust kavandatud tegevusele (sealhulgas lammutustööde ja jäätmete käitlemise kulude jaotust), taotleja ja projekti partnerite võimekust projekt ellu viia ja projekti omafinantseeringu suurust. Olles eksimusse viidud AS L poolt esitatud projekti finantseerimise taotlusest ja selle lisadest, otsustas SA OOO nõukogu 03.06.2014 toetada „Jäätmekäitluse programmist“ AS L projekti nr 7414 „Amortiseerunud betoonkompleksi lammutamine XXX“ 43 294 euro suuruses summas. Määruse § 23 lg 1 tulenevalt sõlmib SA OOO toetuse rahuldamise otsuse alusel toetuse saajaga sihtfinantseerimise lepingu pärast seda, kui toetuse saaja on teinud nõuetekohase hanke või esitanud sihtfinantseerimise lepingu sõlmimiseks nõutavad dokumendid. Toetuse saamise õigus tekib sihtfinantseerimise lepingu alusel. SA OOO eksimusse viimiseks sõlmisid tellijana AS L esindaja TM ja töövõtjana AS Y esindaja XX näiliku töövõtulepingu nr 19092014, kuupäevaga 30.09.2014, summas 86 587,55 eurot käibemaksuta (käibemaksuga 103 905,06 eurot), vastavalt 12.02.2014 hinnapakkumisele nr 145. Töövõtulepingu punkti 2.1 kohaselt oli lepingu objektiks hinnapakkumises toodud lammutustööd AS-le L kuuluval kinnistul XXX. Töövõtulepingu punkti 5.1 kohaselt kuulus tööde hulka ehitise ja rajatise lammutamine, kivist ehitusjäätmete pulbristamine ja tagasitäiteks kasutamine, taaskasutamiseks mittekõlbulike ehitusjäätmete sorteerimine ja utiliseerimine. Töövõtulepingu allkirjastamisel oli XX teadlik lepingu ebaõigest sisust s.o sellest, et tegelikult teostab lepingus nimetatud tööd valdavalt AS L ning asjaolust, et nimetatud lepingut on vaja AS-il L selleks, et taotleda SA-lt OOO toetust. 16.10.2014 edastas TM SA-le OOO kirja, milles kinnitas, et sihtfinantseerimise lepinguga on kaetud kõik taotluses kavandatud projekti tegevused ning sõlmitava sihtfinantseerimise lepingu summa 43294 eurot on lõplik projekti toetus. 04.11.2014 esitas TM AS L esindajana SA-le OOO sõlmimiseks enda poolt allkirjastatud valeandmeid sisaldava sihtfinantseerimise lepingu koos lisadega. Sihtfinantseerimise lepingu kohaselt oli projekti nr 7414 abikõlbulike kulude suuruseks 89 087,55 eurot (projekti maksumus), millest SA-lt OOO finantseeritav kulu moodustas 43 294 eurot. Sihtfinantseerimise lepingule oli lisatud 30.09.2014 töövõtuleping nr 19092014 koos 12.02.2014 hinnapakkumisega nr 145. 14.11.2014 esitas TM AS L esindajana SA-le OOO sõlmimiseks enda poolt allkirjastatud valeandmeid sisaldava sihtfinantseerimise lepingu koos lisadega. Sihtfinantseerimise lepingu kohaselt on projekti nr 7414 abikõlbulike kulude suuruseks 89 087,55 eurot (projekti maksumus), millest SA-lt OOO finantseeritav kulu moodustas 43 294 eurot. Sihtfinantseerimise lepingule oli lisatud 30.09.2014 töövõtuleping nr 19092014 koos 12.02.2014 hinnapakkumisega nr 145. Seoses taotluses ja sihtfinantseerimise lepingus esinenud muude rikkumiste ja puudustega vähendas SA OOO toetust, määrates uueks toetuse summaks 34 430,62 eurot. 12.02.2015 esitas TM AS L esindajana SA-le OOO enda poolt allkirjastatud valeandmeid sisaldava sihtfinantseerimise lepingu koos lisadega. Sihtfinantseerimise lepingu kohaselt on projekti nr 7414 abikõlbulike kulude suuruseks 81 216,55 eurot (projekti maksumus), millest SA-lt OOO finantseeritav kulu moodustas 34 430,62 eurot. Sihtfinantseerimise lepingule oli lisatud 30.09.2014 töövõtuleping nr 19092014 koos 12.02.2014 hinnapakkumisega nr 145. 16.02.2015 sõlmis SA OOO AS-ga L projekti rahastamiseks sihtfinantseerimise lepingu nr 3-2_6/661-16/2014, abikõlbulike kuludega summas 81 216,55 eurot, millest SA OOO toetuse osa oli 34 430,62 eurot. Sihtfinantseerimise lepingu p 2.3 kohaselt teeb SA OOO maksed toetuse saajale kulutuste katmiseks väljamaksetaotluse, toetuse saaja ja teostaja üleandmise-vastuvõtu akti ja kuludeklaratsiooni alusel. Viimase makse teeb SA OOO pärast kõigi samas lepingus kokku lepitud tööde lõpetamist väljamaksetaotluse ja SA OOO kehtestatud vormis lõpparuande esitamist. Sihtfinantseerimise lepingu p 2.4 tulenevalt peab toetuse saaja väljamaksetaotlusele lisama teostaja

3(13)

poolt toetuse saajale esitatud arve koopia, mille SA OOO toetuse saaja eest tasub. 02.07.2015 esitas TM AS L esindajana SA-le OOO allkirjastatud ebaõigeid andmeid sisaldava väljamaksetaotluse nr 1 koos lisadega. Väljamaksetaotlusega kinnitas TM, et AS L on tasunud projektis nimetatud lammutusteenuse eest AS-le Y 78 716,55 eurot eest ning taotleb SA-lt OOO toetuse maksmist summas 26 686,58 eurot. Väljamaksetaotlusega koos esitas TM järgnevad valeandmeid sisaldavad lisad:

4(13)

tehtud kulude eest. Tegelikult ei ole AS Y teostatud tööde aktis nr 1 (07.01.2015) nimetatud lammutustöid AS-le L osutanud, mistõttu on ebaõiged töövõtulepingus nr 19092014, aktis kui ka arves nr 001 LT/50115 olevad andmed ning samuti on näilik arve alusel teostatud rahaülekanne. TM püüdis XX kaasabil viia SA-d OOO eksimusse selles, et kogu projekti nr 7414 raames teostatud lammutusteenuse osutas AS Y, varjates sellega asjaolu, et juba projekti taotluse esitamisest alates oli AS-il L plaanis teostada lammutamine ise, ostes AS-lt Y lõhkamise teenus, ning varjas asjaolu, et tegelikult teostas valdava osa lammutusest AS L. AS-il L oli juba enne sihtfinantseerimise lepingu esitamist sõlmitud AS-ga Y 15.10.2014 töövõtulepingu, mille kohaselt AS Y tellis AS-lt L XXX betoonkompleksi lammutus- ja utiliseerimistööd summas 67 002,96 eurot (käibemaksuta 55 986,25 eurot). Nimetatud leping sõlmiti XX teadmisel ja nõusolekul. SA OOO ja AS L vahel sõlmitud sihtfinantseerimise lepingu p 3 ja 4.1 kohaselt peab toetuse saaja järgima SA OOO finantseerimise korda ning kõiki asjakohaseid õigusakte. Valeandmetega projekti taotluse esitamisega rikkus TM SA OOO finantseerimise korra punkti 10.1 ja riigihangete seaduse § 3 p 5 ja 1 kohustust järgida kõikide projekti kulude tegemisel konkurentsi kahjustavat huvide konflikti ning kasutada rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt. Määruse § 23 lg 2 kohaselt tagatakse sihtfinantseerimise lepinguga riigieelarve vahendite sihtotstarbeline kasutamine taotluse eesmärkide elluviimisel. Toetuse kasutamine, kasutamise kontrollimine, aruandlus ja nõuete rikkumise korral toetuse vähendamine või tagasinõudmine toimub sihtfinantseerimise lepingu alusel. Sihtfinantseerimise lepingu p 4.4 järgi on toetuse saaja kohustatud kasutama toetust ainult abikõlbulike kulude tegemiseks, mis on määratletud SA OOO finantseerimise korra lisas nr 1. AS L esindaja TM rikkus sihtfinantseerimise lepingu p 4.7 kohustust järgida riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud üldpõhimõtteid sh RHS § 3 p 5 sätestatud kohustust järgida kõikide projekti kulude tegemisel konkurentsi kahjustavat huvide konflikti. AS-ga Y näiliku tehingu tegemisega varjas TM AS L esindajana asjaolu, et tegi sisuliselt tehingu iseendaga, rikkudes sellega sihtfinantseerimise lepingu p 4.14 sätestatud kohustust vältida huvide konflikti st olukorda, kus tema tehingupartnerit (töövõtja/müüja vms) võib pidada mingil põhjusel toetuse saajaga seotuks ning sellise olukorra ilmnemisel teavitama sellest SA-d OOO ja leppima kokku huvide konflikti vältimise meetmetes. Samuti rikkus TM SA OOO finantseerimise korra lisa 1 punkti 1.5.8 nõuet, mille kohaselt peab kulutus vastama Eesti Vabariigis kehtivate õigusaktidega kehtivatele normidele. Eeltoodud tegevusega – SA-lt OOO toetuse taotlemiseks AS-le L AS Y nimel ebaõigete andmetega 30.09.2014 töövõtulepingu nr 19092014 allkirjastamisega s.o näiliku tehingu teostamisega, võimaldas XX AS L juhatuse liikmel TM-l ebaseaduslikult taotleda SA-lt OOO toetust –seega hõlbustas kuriteo toimepanemist ja on käsitletav ainelise kaasabina. Lisaks on XX poolt nimetatud tegevuste teostamiseks eelnevate kokkulepete sõlmimine ja nende elluviimise lubamine AS Y nimelt vastavalt eelnevale kokkulepitud skeemile käsitletav toimingutena, millised olid suunatud tegelikest majandustehingutest mulje tekitamiseks, eesmärgiga raskendada võimalikku kontrolli SA OOO poolt ja lõpptulemusena vähendada soodustuskelmuse avastamise riski. Sellega XX tugevdas ja kindlustas TM teo toimepanemise tahet ja on käsitletav vaimse ehk intellektuaalse kaasaaitamisena. Seega oli AS L juhatuse liige TM – XX kaasabil teinud kõik selleks, et tekitada SA-le OOO väär ettekujutus eeltoodud omavahelisest majandustehingust ning selleks, et saada SAlt OOO taotletavat toetust. Kuna SA OOO viis 22.07.2015 läbi projekti nr 7414 kohapealse kontrolli ja tuvastas, et amortiseerunud betoonikompleksi ja transpordihoone lammutus ja utiliseerimistööd on teostanud AS L ise ja seetõttu keeldus 03.11.2015 otsusega nr 3-2-6/661-24 toetuse väljamaksmisest, siis jäi kuritegu TM-st ja XX-st mittesõltuvatest asjaoludest lõpule viimata.

5(13)

Maakohus leidis, et TM tegemata jätmist ei saa omistada automaatselt XX-le. XX on andud ütlusi, et sai asjaolust, et lammutustöödeks oli AS L esitanud OOO-ile taotluse, teada alles kriminaalmenetluse käigus. Maakohus leidis, et ühtegi tõendit, mis vastupidist kinnitaks, asjas pole. Maakohus leidis, et asjas on tõsikindlat tõendamist leidnud ainult see, et XX allkirjastas 30.09.2014. a AS Y ja AS L vahel sõlmitud töövõtulepingu nr 19092014 ja andis 07.10.2014. a nõusoleku AS Y ja AS L vahel 15.10.2014. a sõlmitud töövõtulepingu sõlmimiseks, millise allkirjastasid tellija AS Y esindajana AL ja töövõtja AS L esindajana TM. Süüdistatav ise on kinnitanud nimetatud lepingu allkirjastamist ja nõusoleku andmist alltöövõtulepingu allkirjastamiseks, kuid eitanud läbi nende tegevuste igasugust tahtlikku kaasaaitamist AS L poolt võimalikule kelmuse toimepanemisele. Maakohus märkis, et puudub alus nende ütluste usaldusväärsuses kahelda. Süüdistatava ütlused haakuvad asjas esitatud tõenditega. Maakohus märkis, et tal puudub alus hinnata AS-i L, kui juriidilise isiku majandustegevuse õiguspärasust, kuna AS L ei ole käesolevas kriminaalasjas süüdistatav. Maakohus leidis, et prokuröri poolt kohtuliku uurimise käigus esitatud dokumentaalsete tõenditega on leidnud tõendamist XXX asuva betoonkompleksi lammutustööde tegemiseks vajalike hinnapakkumiste läbiviimine, lepingute sõlmimine ja AS L poolt OOO-ile lammutustöödeks taotluse esitamine toetuse saamiseks ning OOO-i eitav seisukoht toetuse taotlusele. Tõenditest nähtub ka, et AS L ja AS Y vahel sõlmitud peatöövõtulepingu ja alltöövõtulepinguga võetud tööd on teostatud ja teostatud tööde eest on lepingupooled ka kokkulepitud tasu saanud. Süüdistuse andmetel ning kohtule esitatud tõenditest johtuvalt oli võimalikuks valeandmete esitajaks ja soodustuse saajaks AS L. Maakohus märkis, et puuduvad andmed selle kohta, et AS L juriidilise isikuna või mõni AS-i L töötaja füüsilise isikuna oleks XX süüdistuses märgitud tegevuste eest võetud kriminaalvastutusele. Süüdistataval XX-l AS Y juhatuse liikmena puudus kohustus ja võimalus suunata töövõtulepingupartnerit AS L OOO-ilt taotletava toetuse saamisel ja toetuse saamiseks vajalike dokumentide esitamisel. Maakohus ei pidanud tõendatuks XX-le süüdistuses esitatud kaasaaitamise tegu. XX-le esitatud süüdistuse kohaselt aitas ta kaasa tahtlikule sooduskelmuse toimepanemise katsele, so selles, et tema aitas kaasa AS L esindaja TM poolt SA-lt OOO AS-le L pettuse teel toetuse saamisele. Maakohus pidas tõendatuks XX ütlused, milliseid ei ole kohtumenetluses ümberlükatud ja milliste kohaselt sai XX teadlikuks AS-i L taotlusest OOO-ile alles peale AS-iga L sõlmitud lepingute täitmist kriminaalmenetluse käigus. Kohtumenetluse käigus ei ole leidnud tõendamist ka faktiline asjaolu, et XX-l isiklikult lasus kohustus AS-iga L sõlmitud töövõtulepingutest informeerida OOO-i töötajaid või vastupidi, et OOO ise läbi oma töötajate või muul moel oleks informeerinud AS-i L taotlusest toetuse saamiseks XX-t isiklikult. Seega on maakohtu hinnangul KarS § 17 lg-e 1 kohaselt välistatud XX poolt tahtlik kaasaaitamistegu, mistõttu puudub tema teos ka süüks arvatud kuriteo subjektiivne külg.

ESITATUD APELLATSIOON

6(13)

AS L töötaja füüsilise isikuna oleks XX süüdistuses märgitud tegevuste eest võetud kriminaalvastutusele. Kuna XX-le esitati süüdistus kuriteole kaasaaitamises ning süüdistuses oli viiteid kuriteo täideviijatele ja kaasaaitajatele, siis prokurör selgitas, et viie kahtlustatava suhtes on kriminaalmenetlus KrMS § 202 alusel lõpetatud. Vastutus kuriteole kaasaaitamise (KarS § 22 lg 3) eest eeldab tulenevalt aktsessoorsuse põhimõttest tahtlikku õigusvastast põhitegu (3-1-1-7-08, p 11). Kuna kuriteost osavõtt ei ole põhiteota (täideviimiseta) võimalik (3-1-1-105-13, p18), siis oleks maakohus pidanud esmalt tuvastama tõendatud täideviimisteo olemasolu. Maakohus seda teinud ei ole. Osavõtja vastutuseks piisab tahtlikust, õigusvastasest ja vähemalt katse staadiumi jõudnud põhiteost ning seejuures ei pea olema tuvastatud täideviija isik (3-1-1-7-08 p 11). Prokurör märgib, et ringkonnakohtul on võimalik kogutud tõendite pinnalt tuvastada KarS § 210 täideviimisteo olemasolu.

7(13)

ja AS Y vahel sõlmitud lepinguid ja reaalset faktilist olukorda hinnanud. Samuti ei ole kohus tõlgendanud poolte tahet lepingu sõlmimisel, mida TsÜS § 89 ja § 75 kohaselt oleks pidanud lepingu näilikkuse tuvastamiseks tegema. Kohtuotsuses on lakooniliselt välja toodud, et „30.09.2014 lepingu näol on tegemist peatöövõtulepinguga ja 15.10.2014 sõlmitud töövõtulepingu näol on tegemist alltöövõtulepinguga (VÕS § 199). VÕS § 199 lg 3 kohaselt eeldatakse, et töövõtja ei pea täitma lepingust tulenevaid kohustusi isiklikult.“ (Tõenäoliselt on kohus pidanud silmas VÕS § 635). VÕS § 635 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Seega on lepingu poolteks töövõtja ja tellija. Käeolevas kriminaalasjas on tuvastamist leidnud, et AS L oli töö tellija ja samal ajal ka töövõtja. AS L tellis tööde teostamise AS-ilt Y ja samas osutas ise AS-le Y enda poolt tellitud tööde ehitusteenust (v.a lõhkamisteenus). On täiesti seaduslik ja arusaadav, et töövõtja ei pea töövõtulepingus nimetatud töid isiklikult tegema (kui selles ei ole eraldi kokku lepitud). Seega võib töövõtja lepingu lõpptulemuse nõuetekohaseks täitmiseks anda töö tegemise üle kolmandale isikule. Sellisel juhul nimetatakse töövõtjat peatöövõtjaks ning töid läbi viivat isikut alltöövõtjaks. Tavaliselt tingib alltöövõtu mingi objektiivne vajadus. Antud juhul ei andnud AS Y töö tegemist üle kolmandale isikule, vaid tellijale endale. Märkimisväärne on ka üle antud tööde maht - AS L tegi ca 90% lepingu tööde mahust. Seega tegi AS L tööd ise ära ja andis need sisuliselt iseendale kui tellijale üle. Samuti maksis AS L iseenda poolt teostatud tööde summale veel 5% peale. Nimetatud tasu kujunemise arvutuskäik on süüdistuskõnes välja toodud (lk 16, 17). Sellise lepingu sõlmimiseks puudub mõistlik selgitus. Eeltoodust nähtub, et faktiline olukord oli tegelikult vastupidi sõlmitud lepingutele – AS Y osutas lõhkamisteenust (olles sisuliselt alltöövõtja) ning ülejäänud töö tegi ära AS L. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-88-07 märkinud, et see, kas tööd on tehtud, ei oma iseenesest tähtsust selle üle otsustamisel, kas töövõtuleping oli tühine TsÜS § 89 järgi, sest poolte ühine tegelik tahe võib enne tööde tegemist olla olnud suunatud mingi muu lepingu sõlmimisele. Antud olukorras tekib põhjendatud küsimus, miks pidi XX AS Y esindajana lepingu sõlmima, kui tal oli teada, et:

8(13)

andis korralduse lepingute tegemiseks. Samuti ei tekitanud XX küsimusi lakooniline arvutuskäik, mis e-kirja teel saadeti. OOO töötaja GS, kes tegeleb igapäevaselt jäätmekäitluse programmide koordineerimise ja kontrollimisega, kinnitas tunnistajana kohtus, et see oli nende praktikas ainukordne, et toetuse saaja teeb iseendale alltöövõttu. OOO-i spetsialistina ei pidanud ta seda normaalseks ega tavapäraseks. Kohus ei ole andnud hinnangut GS ütlustele ega selgitanud, miks nimetatud tõendit ei ole otsuse põhjendamisel arvestatud. XX väitis, et lepingu sõlmimisel ta ei teadnud, et alltöövõtjaks on AS L. Samas eelpool viidatud ekirja suhtlus kinnitab vastupidist. XX vastas 07.10.2014 kell 10:43 e-kirjas: „Ok, teeme siis lepingu ja ühtlasi ka alltöövõtulepingu“. Seega ei olnud lepingut nr 19092014 veel sõlmitud ning XX andis nõusoleku ja korralduse mõlema lepingu tegemiseks. Asjaolu, et AS-i Y 12.02.2014 hinnapakkumine oli koostatud AS L poolt ja algusest peale oli poolte vahel kokku lepitud, et dokumentides näidatakse lammutustööde teostajana AS-i Y, viitab üheselt sõlmitud lepingute näilikkusele. Siinkohal tuleb välja tuua, et esialgsed ebaseaduslikud kokkulepped ebaõigete andmetega hinnapakkumise ja näiliku töövõtulepingu sõlmise osas teostati AS L esindajate TM ja VH ning AS Y esindaja AL vahel. Juba projekti algusest peale oli AS Y ja AS L eesmärk luua OOO-le väär ettekujutus, et tööde teostaja on AS Y. Seda, et oluliseks peeti ainult 30.09.2014 lepingut nr 19092014 ja mitte alltöövõtulepingut, näitab asjaolu, et 15.10.2014 (all)töövõtuleping vormistati ja allkirjastati alles 2014 detsembris, kui Keskkonnainspektsioon järelevalvekontrolli raames nõudis lepingut, mille alusel AS L lammtustöid teostab. Usutavaks ei saa pidada XX väidet, et AS L soovis AS-i Y peatöövõtjaks sellepärast, et AS-i Y kannaks projekti eest vastutust ja juhtimist. Kui AS L oleks tellinud AS-ilt Y ainult hoone varistamise teenuse, siis see ei tähenda, et AS Y ei oleks oma lõhkamistöö ja kaasnevate riskide eest vastutanud. Samuti on tõendamist leidnud, et AS L ja AS Y on nii enne kui ka pärast koostööd teinud ning nimetatud juhtudel ei ole peetud vajakuks AS Y peatöövõtjaks vormistada. AL ja TM ekirjavahetusest ajavahemikul 11.03-18.03.2015 nähtub, et AS Y tunneb seoses XXX korstna lammutamisega huvi, kas AS L oleks nõus olema töövõtja ja AS Y teeks alltöövõttu. Seda, et AS L on varasemalt tellinud ka ainult lõhketööd, kinnitab ka AS Y 21.11.2013 akt-arve nr 0205LT. Seoses väidetava projekti juhtimisega tuleb välja tuua, et kogutud tõendid näitavad, et projekti ja kogu protsessi juhtis AS L juht TM (initsiatiiv, arvutused ja dokumentide vormistamised). AS Y ei omanud asjast ülevaadet ega ka kontrolli. Süüdistuskõnes tõi prokurör välja, kuidas TM vormistas vastavalt vajadusele mõlema ettevõtte tööde üleandmise-vastuvõtmise aktide sisud ja edastas need AS-le Y (AL-le). Samuti on kõnes välja toodud, et AS Y (AL isikus) asjas isegi projekti lõpus segamini, millise hinnapakkumise alusel ja millises summas tuleb akt koostada. Prokurör leiab, et seega on kohtulikul uurimisel kogutud tõenditega kogumis tõendamist leidnud, et XX allkirjastades 30.09.2014 töövõtulepingu nr 19092014, oli teadlik, et tegemist on näiliku tehinguga, millega varjati asjaolu, et projekti tööd tegi valdavas osas tellija ise (s.o AS L). Sellest tulenevalt pidi XX olema teadlik põhjusest, miks oli sellist näilikku tehingut vaja sõlmida – nimetatud lepingut oli AS-il L vaja, et saada toetust OOO-lt. XX käitumise selgitamiseks puudub muu mõistupärane ja eluliselt usutav põhjendus. Prokurör palub tühistada Pärnu Maakohtu 12.01.2018 otsus täielikult XX õigeksmõistmises § 210 lg 2, § 25 lg 3 ja § 22 lg 3 järgi; süüdi tunnistada XX KarS § 210 lg 2, § 25 lg 3 ja § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteos ja karistada teda rahalise karistusega 200 päevamäära (päevamäär 190 eurot) ulatuses s.o summas 38 000 eurot.

KOHTUISTUNG

9(13)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

10(13)

mille õigel esitamisel oleks soodustus kas üldse ära langenud või olnud andjal alust kahelda soodustuse andmises (KarS kommenteeritud väljaanne, Kirjastus Juura, 2015, lk 570). Käesoleva kriminaalasja õigeks lahendamiseks oleks pidanud seega süüdistus sisaldama etteheidet, kuidas oleks soodustuse saamist mõjutanud olukord, kui AS L oleks SA-le OOO esitanud tõele vastavad andmed projekti teostuse osas. Sellist etteheidet süüdistus ei sisalda, vastavasisulisi tõendeid pole kogutud ega uuritud, seega soodustuskelmuse täideviimisteo olemasolu tuleb seada kahtluse alla. Nagu eelpool on viidatud, ilma täideviimisteo olemasoluta ei saa isikut süüdi tunnistada kurteole kaasaaitamises, seega juba sellel põhjusel kuulub XX õigeksmõistmisele KarS § 210 lg 2 - § 25 lg 2, § 22 lg 3 järgi.

11(13)

Vandeadvokaat Margus Arvisto esitatud taotluse kohaselt on tasu suurus kokku 1350 eurot (11 h 15 m). Taotluse kohaselt hõlmab nimetatud õigusabi prokuröri apellatsioonkaebusega tutvumist, kirjavahetust kliendiga (2 h), apellatsioonkaebusele vastuse/seisukohtade koostamist (7 h), ringkonnakohtu istungiga seotud küsimusi (15 min) ning ettevalmistust ringkonnakohtu istungiks ja sellel osalemist (2 h). Ringkonnakohus on seisukohal, et taotlused kuuluvad rahuldamisele osaliselt. Ringkonnakohus märgib, et KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on valitud kaitsjale makstav tasu käsitletav menetluskuluna üksnes osas, milles see tasu on mõistliku suurusega. Riigikohus on selgitanud, et kaitsjatasu mõistlikkuse üle otsustamisel tuleb silmas pidada nii kaitsja ühe tööühiku hinda kui ka osutatud õigusteenuse vajalikkust. Margus Mugu esitatud taotlusest nähtub, et õigusteenuse tunnihind on 160 eurot (millele lisandub käibemaks). Esmalt märgib ringkonnakohus, et kohtupraktikas on aktsepteeritud valitud advokaadi keskmise mõistliku tunnitasuna 130 eurot, millele lisandub käibemaks. Arvestades asjaolu, et kohtukolleegiumi hinnangul ei ole käesolevas kriminaalasjas tõstatatud õiguslikud küsimused sellised, mis õigustaksid keskmisest suurema õigusteenuse tunnihinna maksmist. Seega loeb ringkonnakohus vandeadvokaat Margus Mugu osutatud õigusteenuse eest mõistlikuks tunnitasuks 130 eurot, millele lisandub käibemaks. Vandeadvokaat Margus Arvisto esitatud taotluse kohaselt on õigusteenuse tunnitasuks 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Ringkonnakohus peab seda käesolevas asjas põhjendatud tunnihinnaks. Kui ühel menetlusosalisel on mitu kaitsjat, arvatakse KrMS § 175 lg 2 alusel menetluskulude hulka neile makstud tasu suuruses, mis ei ületa ühele kaitsjale või esindajale tavapäraselt makstavat mõistliku suurusega tasu. Osutatud sätte mõtte kohaselt ei saa ühe ja sama kaitseülesande täitmise eest mitmele kaitsjale makstud tasu menetluskulude hulka arvata suuremas ulatuses kui see, mida oleks võimalik pidada ühele kaitsjale või esindajale sama ülesande täitmise eest makstavaks mõistlikuks tasuks (RKKK 3-1-1-34-17). Kokku on süüdistatava kaitsjatel kulunud õigusteenuse osutamisele 19 tundi ja 15 minutit. Taotluses märgitud toimingud - 15 tundi kohtuotsuse, apellatsiooni, süüdistuskõne, kohtuistungi protokolli analüüsiks, kliendiga suhtlemine ning apellatsioonkaebusele vastuse esitamiseks - on olnud vajalikud, kuid nendele kulunud aega ei pea kolleegium mõistlikuks. Mõistliku ajakulu arvestamisel võtab ringkonnakohus arvesse esitatud apellatsiooni mahtu, seda, et mõlemad kaitsjad on viibinud asja arutamisel maakohtu istungil (seega on põhilised seisukohad teada ning need pole apellatsioonis oluliselt muutunud), asjaolu, et suurem osa mõlema kaitsja poolt tehtud toimingutest dubleerivad üksteist. Samuti seda, et kaitsjad on ringkonnakohtule esitanud ühiselt seisukoha ning võttes arvesse selle mahtu, loeb ringkonnakohus mõistlikuks ajakuluks kriminaalasjas enne ringkonnakohtu istungit kulunud toimingutele kokku 6 tundi ning mõistlikuks tunnitasuks 130 eurot, millele lisandub käibemaks, st kokku 936 eurot. Mõlemal kaitsjal on taotluse kohaselt kulunud ringkonnakohtu istungiks ettevalmistamiseks ning istungil osalemiseks 2 tundi. Esmalt märgib ringkonnakohus, et ringkonnakohtu istung kestis 45 minutit. Seega on kummalegi kaitsjale põhjendatud kohtuistungist osavõtu eest hüvitada menetluskulud 45 min ulatuses. Kohtuistungiks ettevalmistamise eest loeb ringkonnakohus mõistlikuks hüvitada kummalegi kaitsjale kokku 30 minutit. Seega Margus Arvistole kokku 163,20 eurot ning Margus Mugule kokku 195 eurot. Täielikult põhjendamatuks peab kriminaalkolleegium Margus Arvisto taotluses märgitud ringkonnakohtu istungiga seotud küsimuste eest 15 min ulatuses menetluskulude hüvitamist. Ringkonnakohus leiab, et selline tegevus kattub ringkonnakohtu istungiks ettevalmistamisega, mida on käsitletud eelnevalt. Seega kokku loeb ringkonnakohus kahe kaitsja poolt kõikide õigusabi teenuste osutamise eest mõistlikuks tasuks käesolevas kriminaalasjas 1294,20 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale makstav tasu menetluskulu. KrMS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lg 1 p 1 nimetatud lahend, jäävad

12(13)

menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Kui apellatsiooni esitaja on prokuratuur, kannab menetluskulud riik. Kohtukolleegium jätab prokuröri poolt apelleeritud kohtuotsuse XX suhtes muutmata, seega kuuluvad süüdistatava poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud hüvitamisele riigi eelarvest.

13(13)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.