1-15-7220/28 - Üldohtlikud süüteod - Tulirelva ja laskemoonaga seotud süüteod - Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium - lahend.ee

vahistamismääruse teda küsitlemata. Hiljemalt ülejärgmisel päeval pärast tagaotsitava tabamist või kahtlustatava Eestisse toimetamist viiakse vahistatu küsitlemiseks eeluurimiskohtuniku juurde. A. Stozub peeti kinni 20.02.2018. Viru Maakohtu kohtunik on koostanud 21.02.2018 õiendi, mille kohaselt Viru Maakohtu eeluurimiskohtunik T. Kullerkupp, juhindudes KrMS § 131 lg-st 4 küsitles Viru Maakohtu 02.09.2015 määruse alusel 20.02.2018 kinni peetud süüdistatavat A. Stozubi tema vahistamise põhjendatuse selgitamiseks ja vahistamise tühistamist tingivaid asjaolusid ei tuvastatud. Seega ei ole A. Stozubi küsitlemist protokollitud, selle kohta on koostatud üksnes õiend. Samuti ei ole selge, kas isiku küsitlemise juures viibis kaitsja või kas ta seda soovis. Ringkonnakohus nõustub kaitsjaga, et erinevad menetlustoimingud protokollitakse ning tulenevalt KrMS §-st 146/KrMS §-st 155 koostatakse ka protokoll. Vahistatu küsitlemine KrMS § 131 lg 4 kohaselt on samuti menetlustoiming, mis tuleb protokollida. Käesoleval juhul ei ole võimalik ka tuvastada, kas A. Stozubile võimaldati kaitsjat või mitte. See ei ole tuvastatav ka koostatud õiendist. Seega maakohus, jättes koostamata küsitlemise protokolli on rikkunud kriminaalmenetlusõigust. Kirjalikus seisukohas leiab prokuratuur, et maakohtu käitumine hälbib küll tavapärasest, kuid kui ringkonnakohus kutsub süüdistatava määruskaebuse arutamisel oma istungile, siis selliselt on võimalik parandada maakohtu minetus ning protokollida ka süüdistatava ja tema kaitsja seisukoht vahistamise osas. Ringkonnakohus sisuliselt nõustub prokuratuuriga ja leiab, et ringkonnakohtus istungit korraldades ning nii süüdistatava kui ka tema kaitsja kohalolek ja nende nõuetekohane ärakuulamine tagavad süüdistatava õiguste kaitse, sh kaitseõiguse ning ringkonnakohus on kõrvaldanud maakohtu poolt toime pandud rikkumise protokolli koostamata jätmise ning kaitseõiguse tagamata jätmise osas. Küll toob vahistamisaluse puudumine endaga kaasa vahistamismääruse tühistamise.

Tagaotsitavaks kuulutamist reguleerib KrMS § 140. A. Stozub kuulutati tagaotsitavaks ja määrati vahistamine põhjendusel, et on alust arvata, et süüdistatav hoidub kriminaalmenetlusest kõrvale. Maakohus viitab 02.09.2015 määruses KrMS § 130 lg-le 4, mille kohaselt kohtu alla antud ja vabaduses viibiva süüdistatava võib vahistada maakohtu või ringkonnakohtu määruse alusel, kui ta ei ole kohtu kutsel ilmunud ja võib kohtumenetlusest jätkuvalt kõrvale hoiduda. A. Stozub anti kohtu alla kriminaalasjas nr 1-15-3144 Viru Maakohtu 27.04.2015 määrusega, kuid tema osas eraldati süüdistus 02.09.2019 määrusega, kuna A. Stozubi asukoht ei ole teada, ja teiste süüdistatavate suhtes on otstarbekas kriminaalasja läbivaatamist jätkata, kuna ei ole teada, millal A. Stozub kinni peetakse. Ringkonnakohtu hinnangul väärivad kaitsja väited tähelepanu, et A. Stozub ei ole kriminaalmenetlusest kõrvale hoidunud. Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et A. Stozubi suhtes ei ole kohaldatud tõkendit süüdistusakti kohtusse saatmise ning kohtu alla andmise aja seisuga. Varasemalt oli isiku suhtes kohaldatud elukohast lahkumise keeldu, kuid see lõppes kevadel 2015 ning ringkonnakohtu istungil A. Stozub selgitas, et soovis peale elukohast lahkumise keelu lõppemist minna välismaale tööle. Vaatamata tõkendi puudumisele, pidas süüdistatav vajalikuks informeerida asja menetlenud politseiametnikku oma lahkumisest, uurides, kas see on lubatud ning andes informatsiooni, kuidas ta on kättesaadav oma lähedaste kaudu. Määruskaebuse kohaselt ei ole A. Stozubile ega tema lähedastele üle antud kohtukutset ega seda süüdistatavale teatavaks tehtud. Samale seisukohale jäid kaitsja ja süüdistatav ka ringkonnakohtu istungil. Sellele seisukohale vastupidiselt märgib prokuratuur vastuses määruskaebusele, et nii prokuratuur kui ka tolleaegne kaitsja on teavitanud A. Stozubi kohtuistungite toimumise ajast, mille tõendamiseks esitas prokurör lisana süüdistusakti kättesaamiskinnituse, 2 kohtukutset ning tagaotsimistoimikust pärineva politseitöötaja ettekande A. Stozubi viimise kohta Venemaal. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul ei esine A. Stozubi puhul vahistamisalust, s.o ohtu, et süüdistatav hakkab kriminaalmenetlusest kõrvale hoidma. Ei ole tuvastatav, et A. Stozubi suhtes esineks oht, et ta oleks olnud kättesaamatu menetlejale ning esineks vahistamisalus, s.o kriminaalmenetlusest kõrvale hoidumise oht. Ei saa nõustuda maakohtu 02.09.2015 määruses ja prokuratuuri vastuses märgituga, et süüdistatav oli kohtuistungite toimumisest teadlik. Prokuratuuri vastusest nähtub üksnes, et süüdistatav on kätte saanud süüdistusakti 24.05.2015. Esitatud kohtukutsed prokuratuuri vastuse lisana ei näita, et isik oleks teadlik kohtuistungi toimumise ajast. Samuti ei ole tõendatud millegagi väited, et süüdistatavat on informeerinud nii prokuratuur kui ka tema endine kaitsja. Kohtukolleegiumil tuleb nõustuda kaitsja poolt ringkonnakohtu istungil väljatooduga, et ei ole selge, kas nimetatud kutsed on ka süüdistatavale väljastatud. Isegi kui need on väljastatud, siis ei ole tuvastatav, et süüdistatav või keegi tema pereliikmetest oleks need kutsed kätte saanud. Seega, kuna A. Stozub ega keegi tema perekonnast ei ole teadaolevalt saanud kätte kohtuistungi kutseid, ei saa väita, et isik hoidub tahtlikult kõrvale kriminaalmenetlusest. Tulenevalt KrMS § 35 lg 2 lausest 1 on süüdistataval kahtlustatava õigused ja kohustused. KrMS § 34 lg 2 kohaselt on kahtlustatav kohustatud ilmuma uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu kutsel (punkt 1) ja osalema menetlustoimingus ning alluma uurimisasutuse, prokuratuuri ja kohtu korraldustele (punkt 2). Seega süüdistataval on kohustus ilmuda, kuid selleks on vaja tal ka kutset, mis peaks olema isikule nõuetekohaselt kätte toimetatud. Ka süüdistatav ise selgitas ringkonnakohtu istungil, kuidas ta suhtles politseinikuga, kes lubas informeerida teda menetlusest ning keda ta ka informeeris oma viibimisest seoses töötamisega Prantsusmaal. On märkimisväärne, et kuigi A. Stozubi kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisena on välja toodud viibimine Venemaal, ei ole nimetatud asjaolu