Jõustunud kohtuotsuse avalikustamisel KrMS § 4081 lg 2 alusel mitte avalikustada kohtulahendis süüdistatava elukohta.
Kriminaalasi nr 1-18-1718 kokkuleppemenetluses
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht
21. märts 2018.a Tartu, Tartu kohtumaja
Kriminaalasja number
1-18-1718 (17278001064)
Kohtunik
Heli Sillaots
Kohtuistungi sekretär
Ragne Põldaru
Kriminaalasi
Toomas Randla süüdistuses KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Jüri Vissak
Kaitsja Kohtumenetluses KrMS § 45 lg 4 p 1 alusel kaitsjata
Anu Pärtel – riigi õigusabi osutamise korras kokkuleppe punktis 10 kajastatu kohaselt ei taotle süüdistatav kaitsja kohtumenetlusest osavõttu
Süüdistatav
elukoht XXX isikukood 37004272734, Eesti Vabariigi kodanik emakeel eesti keel, kesk-eri haridus, XXX juhtimisõigus puudub kriminaalkorras karistamata, tõkendita
KrMS § 248 lg 1 p 5, KrMS § 249, KrMS § 239 lg 4, KrMS § 306, KrMS § 309 lg 3, KrMS § 311, KrMS § 313 alusel: Süüdi tunnistada Toomas Randla KarS § 424 järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Toomas Randla eelvangistuses 23.07.2017.a – 24.07.2017.a viibitud 2 päeva karistusaja hulka. Karistusest jääb kanda 2 (kaks) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel ei pöörata 2 kuud 28 päeva vangistust Toomas Randla suhtes täielikult täitmisele, kui Toomas Randla ei pane 1-aastase katseaja vältel toime uut kuritegu ning täidab kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid:
elab kohtu määratud alalises elukohas – XXX (tel nr XXX, e-post:XXX);
• • • • •
ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
54 € riigi õigusabi osutanud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu (lk 2224, 33-34; KrMS § 175 lg 1 p 4), 150 € sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9, KrMS § 179 lg 1 p 2).
KrMS § 180 lg 3 alusel, tagamaks töövõimetuspensionist elatuvale Toomas Randlale tulevikuks paremaid resotsialiseerumisväljavaateid, võimaldada menetluskulu 204 € tasuda ositi – kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates tasuda 12 kuu vältel iga kuu lõppkuupäevaks vähemalt 17 eurot kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Menetluskulu riigituludesse sissenõudmisel kohaldatakse KrMS § 423, KrMS § 417 lg 2 ja KrMS § 412 lg 3 koostoimes KrMS § 180 lg 3, KarS § 66 lõigetes 1 ja 3 sätestatuga – menetluskulu kohtuotsuse jõustumisest ositi 12 kuu vältel tasumata jätmisel edastatakse kohtuotsus võlgnevuste sissenõudmiseks kohtutäiturile ja võlgnikul tuleb kanda ka täitemenetlusega kaasnevad kulud. Menetluskulu tuleb tasuda Maksu- ja Tolliametile (makse saaja) viitenumbriga 33311700013969 ühele järgmistest kontonumbritest: • SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X), • SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X), • NORDEA PANK / LUMINOR BANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X), • DANSKE BANK EE873300333499990003 (SWIFT: FOREEE2X); selgituseks märkida: „süüdistatava nimi, 1-18-1718, menetluskulu 21.03.2018.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsuse alusel“. Kohtuotsuse koopia või väljatrükk edastada prokurörile ja süüdistatavale.
Kohtuotsuse jõustumisel edastada süüdimõistetu kohta andmed karistusregistrile ning jõustunud kohtuotsus kriminaalhoolduse teostamiseks täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale ja riiginõudeid käsitlevas osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.
KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise korral KrMS § 339 lõike 1 tähenduses. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses (KrMS § 189 lg 3). KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.
KOKKULEPPES KAJASTATUD SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU (KrMS § 249) Toomas Randlat süüdistatakse selles, et tema 23.07.2017 kella 21:38 paiku juhtis Tartus Kalevi tn XX juures mootorsõidukit Keeway F-ACT registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobes (alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,87 mg/l kohta), omamata seejuures vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Eeltooduga rikkus T.Randla kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Tsiviilhagi ei ole. KarS § 424 kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. Karistusseadustiku § 68 alusel arvestatakse karistusaja hulka 2 (kaks) päeva (23.-24.07.2017), mille vältel Toomas Randla oli kahtlustatavana kinni peetud, seega jääb kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 (kaks) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Lähtudes KarS §-st 74 lg 1 ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui Toomas Randla ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi: • elab kohtu määratud alalises elukohas; • ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
KarS § 75 lg 2 p 2 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut määrata, et T.Randla on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata, et T.Randla on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. Konfiskeerimisele kuuluvat vara ei ole. Süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud: riigi õigusabi tasu – kohtueelses menetluses KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjale määratud tasu suurus on 54 (viiskümmend neli) eurot, millele lisandub kohtumenetluses välja mõistetav kaitsjatasu; kohtumenetluses süüdimõistva kohtuotsuse korral KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi kohtuotsusega kaasnev sundraha 750 (seitsesada viiskümmend) eurot. Arvesse võttes Toomas Randla resotsialiseerumisväljavaateid (tema ainsaks sissetulekuks on töövõimetuspension 300 eurot kuus), on põhjendatud jätta KrMS § 180 lg 3 alusel osa menetluskuludest 600 (kuussada) eurot riigi kanda. Ülejäänud summa 204 (kakssada neli) eurot tuleb T.Randlal ära tasuda osade kaupa 1 (ühe) aasta jooksul, kohustades teda tasuma alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast kuust igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks menetluskulude katteks 17 (seitseteist) eurot. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatava taotlus kaitsja osavõtu osas kohtumenetluses vastavalt KrMS § 45 lg 4 p-le 1: süüdistatav ei taotle kaitsja osavõttu kohtumenetlusest.
Kohtunik Heli Sillaots
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.