1-18-1427/8 - Varavastased süüteod - Süüteod omandi vastu - Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja - lahend.ee

Kriminaalasi nr 1-18-1427 rikkumisega (KrMS § 318 lg 3 p 4). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsioon esitatakse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooni võib kohtule esitada ka faksi teel. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 15 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus. Z.N `ut süüdistatakse selles, et tema täpselt tuvastamata kuupäevadel ajavahemikul 2017.a augustikuu keskpaigast kuni 28.08.2017, rikkus kahel korral Saare maakonnas Kärla vallas Nõmpa külas Kihelkonna metskond 36, Kihelkonna metskond 531 ja Suurvesiku kinnistul asuvat kultuurimälestist, milleks on kultuuriministri 01.09.1997.a määrusega nr 59 arheoloogiamälestiseks tunnistatud linnus „Lihulinn“ (registrinumbriga 12403), kus tegi arheoloogiamälestise pinnasesse esimesel korral ca 11 sissekaevet ja teisel korral ca 20 sissekaevet, mille käigus eemaldas maapõuest kokku 7 erinevat metallist eset ehk leidu, misjärel ajas osa sissekaeveid kinni, mistõttu rikkus oma tegevusega oluliselt ja taastamatult arheoloogiamälestise kultuurikihti ning hävitas olulist teaduslikku informatsiooni, tekitades Eesti Vabariigile, keda esindab Muinsuskaitseamet, olulise kahju, mille ümberarvestamine rahaliseks kahjuks ei ole võimalik. Sellise tegevusega pani Z.N toime KarS § 204 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo ehk kultuurimälestise rikkumise, millega tekitas olulise kahju. Prokuröri poolt kohtus Z.N le nõutud karistus: KarS § 204 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust. KarS § 74 ja § 75 sätete alusel vabastada süüdistatav tähtajalise vangistuse kandmisest tingimuslikult 4 (aastase) katseajaga. Määrata, et Z.N kannab karistust Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna Kuressaare esinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja kohustub täitma KarS § 75 lõikest 1 punktidest 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid:  elama kohtu määratud alalises elukohas;  ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;  alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Süüdistatav Z.N andis kohtus ütlusi, et süüdistus on temale arusaadav, nõustub sellega. Sõlmitud kokkuleppest saab aru ja nõustub sellega. Karistuse iseloom ja olemus on

Kriminaalasi nr 1-18-1427 arusaadavad. Kahetseb väga toimepandut. Palub väljamõistmisele kuuluva menetluskulu määrata tasumisele ositi. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkuleppemenetluse kohaldamiseks on oma nõusoleku andnud kannatanu-Muinsuskaitseameti esindaja (tl.51). Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul. Kohus tunnistab Z.N süüdi kuritegudes KarS § 204 lg 1 järgi ning mõistab temale kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Kokkulepitud karistus jääb sanktsiooni piiresse, KarS § 204 lg1 järgi võib isikule mõista karistuseks vangistuse ühest kuni viie aastani. Z.N-ile kokkulepitud karistus jääb üle keskmise määra. KarS § 56 alusel karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Kohus leiab ka , et KarS § 74, 75 sätestatu kohaldamine Z.N-i suhtes on põhjendatud ega ole vastuolus seaduses sätestatuga. Z.N on kohtuistungil väljendanud siirast kahetsust toimepandu suhtes. Asitõendid – Käesolevas kriminaalasjas on asitõendina vaadeldud ja fotografeeritud 7 erinevat leidu /tl 23-26/, mis on 20.12.2017 üle antud kannatanu esindajale, s.o Muinsuskaitseameti arheoloogia vaneminspektorile Nele Kangert`ile /tl 26 ja tl 52/. Tsiviilhagi - Z.N-i vastu käesolevas kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole /tl 5153/. Tõkend- tõkendit ei kohaldatud. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 2 kohaselt, kui isiku suhtes tehakse süüdimõistev kohtuotsus karistusseadustiku mitme paragrahvi järgi, tuleb tal maksta sundraha, mis vastab raskeima kuriteo astmele. Süüdimõistetu poolt toime pandud kuritegu on II raskusastme kuritegu (KarS § 4 lg 3). Sundraha suuruseks KrMS § 175 lg1 p 9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on alates 01.01.2018.a. 500.00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x500 eurot = 750 EUR-i. - Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu, mis KrMS § 180 lg1 alusel kuulub väljamõistmisele süüdistatavalt. Z.N-ile riigi õigusabi korras määratud kaitsja taotluse alusel on kaitsjale arvestanud kohtueelses- ja kohtumenetluses tasu 120.00 eurot (sisaldab käibemaksu), mis kuulub süüdistatavalt riigituludesse väljamõistmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar Kohtunik