Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

Vangla poolt

Pärnu määratava

Kriminaalasi nr 1-18-2205 kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustab teda täitma KarS § 75 lg 1 p 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid:

Kriminaalasi nr 1-18-2205 Apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega (KrMS § 318 lg 3 p 4). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsioon esitatakse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooni võib kohtule esitada ka faksi teel. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 15 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus. N.D ́t süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja karistas 04.10.2011 KarS § 200 lg 2 p 4,7, KarS § 199 lg 2 p 7,8,9, KarS § 263 p 1,2 ja KarS § 121 alusel vangistusega 3 aastat ja 6 kuud karistuse kandmise aja algusega 03.10.2010, kusjuures vabanes kinnipidamiskohast 31.03.2014 seoses karistuse ärakandmisega, mistõttu karistatus ei ole kustunud, seega varem kehalise väärkohtlemise toime pannud isikuna, viibides 14.04.2017 õhtul alkoholijoobes olles xxxxxxxxxx, kus omavaheliste suhete pinnal tekkinud tüli käigus tungis kallale xx, keda noaga vehkides riivas parema käe pöidla ja nimetissõrme vahelisest piirkonnast, tekitades kriimustuse pöidla piirkonda, misjärel tekitas noaga vehkimise tagajärjel kriimustushaava ka samas korteris viibinud xx käele ning enne korterist lahkumist lõi veel ühe korra xx rusikaga vastu nägu, tekitades oma tahtliku tegevuse tagajärjel kannatanutele füüsilist valu ja mitteeluohtlikud lühemaajalised tervisekahjustused. Sellise tahtliku tegevusega N.D , tekitades teisele inimesele füüsilist valu ja tervisekahjustusi löömise ja noaga vehkimise tagajärjel, pani toime kehalise väärkohtlemise isikuna, kes on varem samalaadse kuriteo toime pannud, s.o KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Lisaks sellele N.D , varem kehalise väärkohtlemise toime pannud isikuna, viibides 31.12.2017 kella 13.10 ajal alkoholijoobes olles xxxxxxxxxxxxxxxxxx, kus eelnevalt omavaheliste suhete pinnal toimunud tüli tagajärjel ähvardas tapmisega xx, kusjuures oma ähvarduse kinnitamiseks tõi köögist noa ning jooksis nuga käes hoides kannatanu suunas, mistõttu xx, tundes reaalset hirmu enda elu ja tervise pärast, jooksis maja hoovist välja tänavale, kuhu N.D talle nuga löögivalmilt käes hoides järele jooksis, ise karjudes, et „tapan su ära, kuradi ahv“, misjärel kannatanu põgenes mööda tänavat joostes kuni märkas naabrit, keda palus helistada politseisse ning N.D pöördus tagasi maja suunas, kutsudes oma taolise tegevuse tagajärjel kannatanus esile hirmutunde ning reaalse aluse karta sellise ähvarduse täideviimist enda suhtes. Sellise tegevusega N.D, ähvardades tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega isikut, kellel oli reaalne alus karta enda suhtes nimetatud ähvarduse täideviimist, pani toime KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri poolt kohtus N.D-le nõutud karistus: KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

Kriminaalasi nr 1-18-2205 KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 74 ja § 75 sätete alusel vabastada süüdistatav tähtajalise vangistuse kandmisest tingimuslikult 18 (kaheksateistkümne) kuulise katseajaga. Määrata, et N.D kannab karistust Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna Kuressaare esinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja kohustub täitma KarS § 75 lõikest 1 punktidest 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Süüdistatav N.D andis kohtus ütlusi, et süüdistus on temale arusaadav, nõustub sellega. Sõlmitud kokkuleppest saab aru ja nõustub sellega. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Prokurör jäi kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul. Kohus tunnistab N.D süüdi kuritegudes KarS § 121 lg 2 p 3, § 120 lg 1 järgi ning mõistab temale kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Kokkulepitud karistus jääb sanktsiooni piiresse. KarS § 56 alusel karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Asitõendid – Käesolevas kriminaalasjas on asitõendina vaadeldud ja fotografeeritud sündmuskohalt kaasa võetud nuga /tl 4-12/, mis on 31.01.2018 tagastatud omanik xx /tl 12/. Tõkend- tõkendit ei kohaldatud. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 2 kohaselt, kui isiku suhtes tehakse süüdimõistev kohtuotsus karistusseadustiku mitme paragrahvi järgi, tuleb tal maksta sundraha, mis vastab raskeima kuriteo astmele. Süüdimõistetu poolt toime pandud kuritegu on II raskusastme kuritegu (KarS § 4 lg 3). Sundraha suuruseks KrMS § 175 lg1 p 9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on alates 01.01.2018.a. 500.00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x500 eurot = 750 EUR-i. - Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu, mis KrMS § 180 lg1 alusel kuulub väljamõistmisele süüdistatavalt. N.D-le riigi õigusabi

Kriminaalasi nr 1-18-2205 korras määratud kaitsja taotluse alusel on kaitsjale arvestanud kohtueelses menetluses tasu 90.00 eurot (sisaldab käibemaksu), mis kuulub süüdistatavalt riigituludesse väljamõistmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.