Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis
Tartu Ringkonnakohus 6. märts 2018 1-17-4752 Juhan Sarv, Maarika Kuusk ja Aarne Sarjas Süüdimõistetu V.F. (isikukood XXX) vangistuse täitmisele pööramine KarS § 74 lg 4 alusel Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 25. jaanuari 2018. a määrus V.F. kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban Viru Vangla kriminaalhooldusosakond Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Viru Maakohtu 25. jaanuari 2018. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Määrata OÜ-le Ida-Viru Advokaadibüroo V.F. le määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 84 (kaheksakümmend neli) eurot, sealhulgas käibemaks 14 (neliteist) eurot.
3.Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks V.F. lt Eesti Vabariigi kasuks välja
(kaheksakümmend neli) eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdistatava advokaadist kaitsja või Viru Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Viru Maakohtu 16. mai 2017. a otsusega tunnistati V.F. süüdi karistusseadustiku (KarS) § 274 lg 1 järgi ja teda karistati 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel liideti sellele karistusele Viru Maakohtu 6. aprilli 2017. a otsusega mõistetud karistus ja V.F. mõisteti liitkaristus 1 aasta ja 10 kuud vangistust, millest arvati maha karistuse ärakantud osa – 4 kuud vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jäeti 1 aasta ja 6 kuu pikkune vangistus tingimisi kahe ja poole aasta pikkuse katseajaga kohaldamata. V.F. allutati KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele. Lisaks pandi V.F. käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2
p-de 2, 21 ja 8 alusel kohustus osaleda sotsiaalprogrammis, mitte tarvitada alkoholi ja mitte omada ega tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid.
2.6. septembril 2017 esitas kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule erakorralise ettekande, milles tehti ettepanek pikendada V.F. määratud katseaega kahe kuu võrra. Kriminaalhooldaja põhjendas oma ettepanekut sellega, et V.F. rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi. Viru Maakohtu 9. oktoobri 2017. a määrusega pikendati V.F. määratud katseaega kahe kuu võrra, s.o kuni 16. jaanuarini 2020.
3.8. jaanuaril 2018 esitas kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule teise erakorralise ettekande, milles tehti ettepanek pöörata V.F. karistus täitmisele. Kriminaalhooldaja selgituse kohaselt on V.F. kahel korral tarvitanud alkoholi.
4.Viru Maakohtu 4. jaanuari 2018. a määrusega pöörati V.F. karistus täitmisele. Maakohus märkis, et kriminaalhooldusaluse kohta on juba varasemalt esitatud erakorraline ettekanne, kuna ta rikkus 21. augustil 2017 kohustust mitte tarvitada alkoholi. Viru Maakohus pikendas 9. oktoobri 2017. a määrusega katseaega kahe kuu võrra. Eeltoodu ei avaldanud aga kriminaalhooldusalusele soovitud mõju ning rikkumiste toimepanemine on jätkunud. V.F. tuvastati 3. jaanuaril 2018 alkoholijoove – indikaatorvahendi näit oli 0,49 mg/l väljahingatavas õhus. Viru Maakohtu 4. jaanuari 2018 määrusest nähtub, et V.F. on
2.jaanuaril 2018 käitunud alkoholijoobes olles viisil, mis annab alust kahtlustada teda teise astme vägivallakuriteo toimepanemises ja tema suhtes kohaldati tõkendit vahistamine. V.F. eitab 1. detsembril 2017 alkoholi tarbimist. 1. detsembril 2017 on koostatud väärteoprotokoll ning indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtub, et V.F. tuvastati joove (0,18 mg/l). Vaatamata sellele, et väärteomenetlus ei ole veel lõpule viidud, on põhjendatud kahtlus alkoholi tarvitamise kohta. Vähemalt 2. jaanuari 2018. a rikkumise on V.F. pannud toime tahtlikult. Erakorralisest ettekandest nähtuvalt on V.F. selgitatud käitumiskontrolli olemust ning sellega kaasnevaid õigusi ja kohustusi. V.F. pole teinud õigeid järeldusi varasema erakorralise ettekande menetlemisest ja on oma käitumisega väljendanud lubamatut ükskõiksust süüdimõistva kohtuotsuse täitmisse.
MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
5.Viru Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse V.F. kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban, kes palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega pikendada süüdimõistetu katseaega. Kaitsja märgib, et V.F. eitab alkoholi tarvitamist 1. detsembril 2017. Kohus tugines väärteoprotokollile ja indikaatorvahendi kasutamise protokollile. Kohtu järeldus alkoholi tarvitamise kohta on vastuolus väärteomenetluse seadustiku §-ga 4, mille kohaselt ei tohi kedagi käsitada väärteo toimepanemises süüdlasena enne, kui väärteo eest karistamise otsus on tema kohta jõustunud. Jõustunud otsust ei ole kohtule esitatud. V.F. tunnistas alkoholi tarvitamist 2. jaanuaril 2018. Tegemist on ühekordse rikkumisega, süüdlane on 15-aasta vanune alaealine. Kohtumäärusest ei nähtu, et kohus oleks kaalunud teisi võimalusi. Vangistuse täitmisele pööramine ei ole määruskaebuse esitaja hinnangul piisavalt põhjendatud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks pole alust.
2(4)
7.KarS § 74 lg 4 kohaselt on kohtul olukorras, kus ta tuvastab süüdimõistetu poolt kontrollnõuete või talle pandud kohustuste rikkumise, õigusliku tagajärje valikul lai kaalutlusõigus (vt ka Riigikohtu üldkogu 3. juuli 2012. a otsus asjas nr 3-1-1-18-12, p 49). Maakohus, valides õiguslikest tagajärgedest kõige raskema ning pöörates V.F. karistuse täitmisele, on piisaval määral põhjendanud miks ta nii toimis ning miks ei saa kriminaalhooldusega jätkata. Maakohus ei ole tuginenud ühelegi sobimatule ega ebaõigele kaalutlusele.
8.Käimasoleva kriminaalhoolduse jooksul on V.F. rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid korduvalt – esimese erakorralise ettekande kohaselt rikkus V.F. kohustust mitte tarvitada alkoholi. Rikkumise tuvastas kriminaalhooldusametnik 21. augustil 2017 indikaatorvahendi abil, mille tulem (0,219 mg/l) on märgitud protokolli (KoTo, tl 15). V.F. selgitas kirjalikult, et ta tarvitas 3– 4 lonksu viina, sest arvas, et ta pannakse kinni selle eest, et ta Tartus kinni võeti ja sõbral külas käis (KoTo, tl 17). Maakohus leidis 9. oktoobri 2017.a määruses, et kuna V.F. kahetseb oma tegu, saab katseaja pikendamist pidada piisavaks abinõuks.
9.Teises erakorralises ettekandes tõi kriminaalhooldusametnik välja uued rikkumised. 1. detsembril 2017 ja uuesti 2. jaanuaril 2018 tuvastati V.F. alkoholijoove. Samuti ei ilmunud V.F. 31. oktoobril 2017 kriminaalhooldusametniku juurde registreerimisele, mistõttu tegi kriminaalhooldusametnik talle kirjaliku hoiatuse (KoTo, tl 38). Alkoholi tarvitamise fakti tuvastas patrullpolitseinik 1. detsembril 2017 indikaatorvahendi abil, tehes kindlaks, et alkoholisisaldus V.F. väljahingatavas õhus oli 0,18 mg/l (KoTo, tl 61). 3. jaanuari 2018. a indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtub, et patrullpolitseinik tuvastas V.F. alkoholijoobe 0,49 mg/l (KoTo, tl 56). V.F. tunnistas kohtuistungil ka ise, et tarvitas
2.jaanuaril 2018 alkoholi (KoTo, tl 70).
10.Kaitsja hinnangul ei tohtinud maakohus tugineda 1. detsembri 2017 aset leidnud alkoholi tarvitamise keelu rikkumisele, kuna selle kohta toimetatavas väärteomenetluses pole veel jõustunud otsust. Ringkonnakohus märgib, et praeguseks on kaitsja kõnealune vastuväide oma tähenduse kaotanud. Otsus, millega V.F. t karistati 1. detsembril 2017. a toime pandud väärteo eest alkoholiseaduse § 71 järgi, jõustus karistusregistri andmetel 18. jaanuaril 2018.
11.Määruskaebuses ei ole ühtki tõsiseltvõetavat argumenti, mis annaks aluse uskuda, et V.F. oleks oma suhtumist muutnud ning suudaks jätkata kriminaalhoolduse nõuete täitmist. Pärast varasemaid rikkumisi andis kriminaalhooldusametnik V.F. uusi võimalusi kriminaalhooldusega jätkamiseks, samuti võttis kohus eelmisel korral arvesse V.F. kahetsust, piirdudes süüdimõistetu rikkumisele reageerides üksnes katseaja pikendamisega. V.F. käitumine näitab aga seda, et ta ei kahetse oma rikkumisi ega paranda oma käitumist, vaid jätkab järjekindlalt talle pandud kohustuste rikkumist. V.F. oli teadlik, et tal on keelatud alkoholi tarvitada, kuid sellest hoolimata ei suutnud ta sellest hoiduda. Kolleegiumi hinnangul näitavad V.F. rikkumised hoolimatut suhtumist kriminaalhooldusesse. Katseaja pikendamine ei ole V.F. käitumismustreid arvestades enam põhjendatud.
12.Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus maakohtuga nõustuvalt, et V.F. karistus tuleb täitmisele pöörata. Seetõttu ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 25. jaanuari 2018. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
13.V.F. kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu määramiseks. Taotluses palutakse määrata OÜ-le Ida-Viru Advokaadibüroo V.F. määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 84 eurot (sh käibemaks 14 eurot). Kolleegium, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja 3(4)
justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 (tasude ja kulude kord) § 1 lg-test 6 ning 10 ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Kuna V.F. kaitsja määruskaebus jääb rahuldamata, tuleb määratud kaitsja tasu kui menetluskulu KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel V.F. t riigi kasuks välja mõista. /allkiri/
/allkiri/
Juhan Sarv
Aarne Sarjas
/allkiri/ Maarika Kuusk
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.