Viru Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
06. märts 2018, Rakvere kohtumaja
Kriminaalasja number
1-18-1932 (18259000116)
Kohtunik
Kristel Vedro
Kohtuistungi sekretär
Raili Raja
Prokurör
Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ain Tali
Kriminaalasi
B.I süüdistuses KarS § 329 järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse kaudu
Süüdistatav
B.I , isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik; elukoht xxxx; keskeriharidus; emakeel eesti keel; töökoht xxxx; varem kriminaalkorras karistatud 4-l korral, viimati Viru Maakohtu 12.01.2018 otsusega mõisteti KarS § 424 järgi karistuseks 1 aasta vangistust KarS § 74 alusel tingimisi 1 aasta 9-kuulise katseajaga ning lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 10 kuuks; väärteokorras karistatud 3-l korral; kaitsja vandeadvokaat Margus Viira määratud korras
Juhindudes KrMS § 239 – 249, 2561 - 2565, 306, 309, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas: Tunnistada B.I süüdi KarS § 329 järgi ja mõista talle karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 12.01.2018 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 1 aasta vangistuse võrra ja mõista B.I liitkaristuseks 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 69 lg 1 ja 3 alusel asendada vangistus 450 (neljasaja viiekümne) tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata 20 (kakskümmend) kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutada B.I kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda järgima KarS § 75 lg-s 1 toodud kontrollnõudeid:
1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 ja 8 alusel kohustada B.I käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ning osalema kriminaalhooldusametniku poolt valitud sotsiaalprogrammis.
KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista B.I-lt menetluskuluna kaitsjatasu 132 (ükssada kolmkümmend kaks) eurot v.adv. Margus Viira poolt osutatud õigusabi eest riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista B.I-lt menetluskuluna 1⁄2 sundrahast summas 375 (kolmsada seitsekümmend viis) eurot riigituludesse. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada B.I tasuda menetluskulud kokku 507 (viissada seitse) eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt vähemalt 42,25 eurot. Menetluskulude osamaksed tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB PANK EE351010052031000004, SWEDBANK EE502200221014193355, LUMINOR BANK EE401700017002872300, DANSKE BANK EE873300333499990003, viitenumbriga 99918700013429 ning selgitusega: „B.I , 1-18-1932, menetluskulude osamakse“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega, samuti KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.
B.I-le on esitatud süüdistus selles, et tema, olles 12.01.2018 otsusega, mis jõustus 30.01.2018 karistatud Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja poolt KarS § 424 (alates 01.11.2017 kvalifitseeritav§ 424 lg 2 järgi) alusel 1-aastase vangistusega, mida KarS § 74 lg 1,3 alusel tingimisi ei kohaldatud 1 aasta 9-kuulise katseajaga ning KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 10 kuuks, juhtis 01.03.2018
kella 07.40 paiku Rakvere linnas Õie tänaval mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx. Seega B.I , hoidudes teadlikult kõrvale täitmisele pööratud kohtuotsusega KarS § 50 lg 1 p 1 alusel mõistetud lisakaristuse täitmisest, pani toime KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on B.I-le mõistetavaks karistuseks KarS §-s 329 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetvat karistust Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 12.01.2018 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 1 aasta vangistuse võrra ja mõista liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud vangistust. KarS § 69 lg 1 ja 3 alusel asendada vangistus 450 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata 20 kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutada B.I kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda järgima KarS § 75 lg-s 1 toodud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 ja 8 alusel kohustada B.I käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ning osalema kriminaalhooldusametniku poolt valitud sotsiaalprogrammis. Süüdistatav B.I on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatav B.I kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kiirmenetlust ja kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. B.I tuleb süüdi tunnistada KarS § 329 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 750 eurot, mille vähendamist taotleb süüdistatav KrMS § 2565 lg 2 alusel 1⁄2 võrra, seega kuulub sundraha väljamõistmisele summas 375 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 132 eurot. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad menetluskulud kokku 507 eurot tasumisele ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt vähemalt 42,25 eurot. Kohus kinnitab kokkuleppe kõigis kokkuleppe punktides, sh ka menetluskulude suuruses ja ositi tasumises. Kohtunik
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristel Vedro
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.