Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;  alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2, 21, 4, 5, 7 alusel määrata D.Z-ile katseajaks järgmised lisakohustused:  mitte tarvitada alkoholi;  mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;  otsima endale töökoha või võtta ennast arvele Töötukassas 1 nädala jooksul peale vanglast vabanemist;  olles andnud selleks eelneva nõusoleku, alluda sõltuvusravile  teadvalt mitte suhelda mis tahes viisil kriminaalkorras karistatud isikutega (välja arvatud pereliikmed) ja kriminaalasjas 1-14-2416 kuriteo kaasosalistega ning kannatanu ja tema lähedastega. Määrata D.Z katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Määrus D.Z suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Määrus edastada Tartu vanglale, prokurörile ning kinnipeetavale. Vabastada süüdimõistetu D.Z karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. 

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD

Tartu Maakohtu 02.07.2014 otsusega on D.Z süüdi tunnistatud KarS § 133 lg 2 p 2 ja 7 järgi ning karistatud KrMS § 238 lg 2 alusel vähendatud karistusega 6 aastat 8 kuud vangistust. 01.12.2017 on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud D.Z isikliku toimiku otsustamaks isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Tartu vangla hinnangul on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 52%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 47%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Süüdimõistetu D.Z selgitas kohtule, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Kolmas vangistus ja inimkaubanduse eest. On vangistuse jooksul õppinud, töötanud, lugenud ja harinud ennast, on teinud endast olenevalt niipalju kui võimalik. Majandustöödes osalemises on hetkel vahe ja kuu aja pärast jätkab. On läbinud Viha juhtimise 2016 kevadel, 5 aastat rikkumisi ei ole. Elukoht on ema juures ja töökoht on T. P. . Puhastusteenuse eriala lõpetada ei õnnestunud, kuna sel ajal suri vanaema ära ja olid probleemid peres ja ei olnud kedagi, kes asju ajaks. XXX elab 18-aastane poolvend. Halbadest sõpradest ütleb lahti. Kuriteokaaslastega ei suhtle, õppetund on käes ja see näitab, kuhu viib. Tsiviilhagisid hakkab tasuma väljas, saab hakkama, elab ema juures ja leiab, et tuleb mõistlikult majandada. Alkoholist ja narkootikumidest ütleb lahti täielikult. On nõus alluma psühholoogilisele ja psühhiaatrilisele ravile. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa D.Z tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör Ene Uljanova, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega D.Z tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, asub seisukohale, et süüdimõistetut ei peaks vabastatama tingimisi ennetähtaegselt. Isikut on kriminaalkorras karistatud üheksal korral ja isik kannab kolmandat reaalset vangistust. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Tartu Vangla poolt esitatud iseloomustuse kohaselt süüdimõistetu oma süüd kuriteos täielikult ei tunnista, pigem peab ennast ohvriks. Isiku puhul on positiivne, et vabanemise korral omab ta kindlat elu- ja töökohta. Samuti on isik osalenud vanglas sotsiaalprogrammides ja tööhõives. Negatiivsed asjaolud on süüdimõistetu puhul tema isik, varasem elukäik ja kuriteo sooritamise asjaolud ning kuriteosse suhtumine antud ajal. Isik rikkunud varasemalt kriminaalhoolduse reegleid ning varasemad karistused pole isiku käitumist õiguskuulekamaks muutnud. Arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on prokurör arvamusel, et D.Z tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Vaatamata sellele, et süüdimõistetu puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid. Eeltoodule tuginedes nõustub prokurör Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta D.Z vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu D.Z vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on põhjendatud. D.Z kannab käesolevalt karistust esimese astme kuriteo toimepanemise eest ning KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 2 /3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on D.Z temale mõistetud karistusajast ära kandnud pisut üle 4 aasta 8 kuu, so üle 2/3 mõistetud

karistusajast. Seega on KarS §-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust: KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus 28. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-17. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Vabanedes asuks kinnipeetav kriminaalhooldusametniku arvamusest ning enda kinnitusest tulenevalt elama aadressile XXX. Tegemist on kinnipeetava ema üürikorteriga. Vajalikud nõusolekud isiku sinna elama asumiseks on olemas. Seega on isikul kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kohtu hinnangul on see tingimus täidetud. Kinnipeetaval ei ole ühtegi kehtivat distsiplinaarkaristust. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on kinnipeetav käesolevat karistust kandes olnud suhtlemisel ametnikega viisakas ning konflikte esinenud ei ole, samuti on isik ametnikega koostöövalmis. Kinnipeetav on läbinud kaks sotsiaalprogrammi, osalenud vangla tööhõives ning alustanud ka õpinguid puhastusteenindaja erialal, mis tema enda kinnitusel jäid lõpetamata seoses raske perekondliku olukorraga. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on isiku käitumine olnud reeglitekohane ning isikus on toimunud olulised positiivsed muutused: isiku suhtumine vanglaametnikesse on paranenud, isik on hakanud mõistma alkoholi mõju oma käitumisele ning peab oluliseks vabanemise järel kriminaalhooldust kui distsiplineerivat kontrolli. Seega kinnitab ka isiku käitumine vangistuse jooksul tema soovi naasta õiguskuulekale teele ning kinni pidada kehtivatest reeglitest. Samuti toob kohus positiivse asjaoluna välja, et kinnipeetaval on toetav lähivõrgustik. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtuvalt on kinnipeetava ema ja vend T. P. sõnul suhted kõigi pereliikmete vahel sõbralikud ja üksteist toetavad. D.Z vanglas olles suheldakse põhiliselt telefoni teel. Kriminaalkorras karistatud isikutega kinnipeetav enda kinnitusel vabanemise järel suhelda ei kavatse ning on mõistnud, kuhu see suhtlus viib. Seega toetab kinnipeetava suhtlusringkond ning vabanemisjärgne elukoht isiku soovi käituda edaspidi seadusekuulekalt. Materjalidest ning isiku kinnitusest nähtuvalt on D.Z-il vabanemise korral olemas ka garanteeritud töökoht OÜ-s T. P. . OÜ T. P. juhataja T. R. sõnul tunneb ta varasemalt D.Z Priimäed ja võtab ta kindlasti tööle. Esialgse majandusliku toimetuleku osas aitab kinnipeetavat

tema ema R. P. . Kindel töökoht ja stabiilne sissetulek vabanemisjärgselt võimaldab tagada pikaajalisema majandusliku toimetuleku, sisustab isiku vaba aega produktiivselt ja pakub lisamotivatsiooni seadusekuulekal teel püsimiseks. Vangistustoimikust tuleneb, et süüdlane on õigusvastased teod valdavalt toime pannud alkoholi tarvitades või viibides seltskonnas, kes ohtralt alkoholi ja narkootikume tarvitas. Ka käesoleva asja arutamise kohtuistungil D.Z avaldas, et ütleb alkoholist lahti täielikult, kuna see on olnud katalüsaator erinevate õigusrikkumiste toimepanemisele, ning leiab, et psühholoogiline nõustamine on sel puhul toeks. Ka kohus leiab, et katseajal tuleb tagada süüdlasele psühholoogiline nõustamine alkoholsõltuvusest vabanemiseks. Kompleksne lähenemine – alkoholi tarvitamise keeld ja sõltuvusravile allutamine – võivad kaasa aidata kinnipeetava edaspidisele õigusnormidest korrektsele kinnipidamisele, ainult ühe kohustuse määramine ei pruugi anda vajalikku efekti. Kohtu hinnangul nähtub kinnipeetava ütlustest, samuti isiku käitumisest vangistuse jooksul, et ta on teinud omad järeldused, suudab range järelevalve tingimuses edukalt reeglite kohaselt käituda ning võib loota, et isiku puhul on vangla n-ö oma töö teinud ja saavutatud on VangS § 6 lg-s 1 toodud peamine eesmärk: süüdimõistetu on suunatud tagasi õiguskuulekale teele, mistõttu on põhjendatud ka isiku ennetähtaegne vabastamine.

/allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.