D.M Ik: XXX, EV kodanik, emakeel: vene keel; põhiharidus; töökoht: xxxx OÜ; elukoht: xxxx. Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 26.04.2017. Varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 2 korral, viimati: - Harju Maakohtu 14.03.2016 otsusega kriminaalasjas nr 116-1271 KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi rahaline karistus 90 päevamäära ulatuses, KrMS § 238 lg 2 alusel rahaline karistus 60 päevamäära. KarS § 68 lg 1 alusel lõplik karistus rahaline karistus 54 päevamäära ulatuses. Harju Maakohtu 22.09.2016 määrusega lükati Harju Maakohtu 14.03.2016 otsusega määratud rahalise karistuse jäägi 159,60 euro maksmine 11-kuu võrra edasi, s.o kuni 16.07.2017.a. Rahalise karistuse jääk senini tasumata.
Kaitsja
Advokaat Toomas Bekker
RESOLUTSIOON
D.M süüdi tunnistada KarS § 349 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks rahaline karistus 90 (üheksakümmend) miinimumpäevamäära, päevamäära arvestusega 10 eurot päevamäär, s.o 900 (üheksasada) eurot.
KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada D.M-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes tasumisele kuuluvaks rahaliseks karistuseks rahalise karistuse 60 (kuuskümmend) miinimumpäevamäära, päevamäära arvestusega 10 eurot päevamäär, s.o 600 (kuussada) eurot. KarS § 65 lg 2 kohaselt moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 14.03.2016 otsusega nr 1-16-1271 mõistetud ja Harju Maakohtu 22.09.2016 määrusega edasi lükatud rahalise karistuse tasumata osaga, s.o 159 euro ja 60 sendiga ning mõista liitkaristuseks rahaline karistus 759 (seitsesada viiskümmend üheksa) eurot ja 60 (kuuskümmend) senti. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata mõistetud rahalise karistuse 759,60 euro tasumine ositi 10 kuu jooksul igakuiste võrdsete osadena 75,96 euro kaupa kuus alates kohtuotsuse jõustumisest. Rahaline karistus tuleb tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides ära makseinfos märgitud viitenumbri ja selgitusena: „D.M, 1-17-11821, rahaline karistus, ositi tasumine“. D.M suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. D.M-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 4 ja 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg-te 1 ja 3 alusel: - teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 750 (seitsesada viiskümmend) eurot; - määratud kaitsjale kohtueelsel menetlusel makstud tasu 96 (üheksakümmend kuus) eurot ja kohtumenetlusel makstud tasu 150 (sada viiskümmend) eurot, kokku kaitsjatele makstud tasu 246 (kakssada nelikümmend kuus) eurot s.o kokku menetluskulu 996 (üheksasada üheksakümmend kuus) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „D.M , 1-17-11821, menetluskulud, ositi tasumine”. Makseinfo koos arveldusarvete numbrite ja viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel D.M poolt avaldatud elukoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Ülejäänud riigiõigusabi osutamisel kantud vajalikud kulud kokku summas 335,28 eurot jätta riigi kanda. Asitõend: D.M-ile kuulunud kehtetu isikutunnistus nr XXXX, mis asub kriminaalasja materjalide juures ümbrikus (tl 16a), tagastada KarS § 126 lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel dokumendi väljaandnud asutusele, s.o Politsei- ja Piirivalveametile eeskirjadejärgseks hävitamiseks. CD-plaat videosalvestusega (tl 42a) jätta KarS § 126 lg 3 p 1 alusel toimiku juurde.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud.
Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.
1.KRIMINAALASJA KOHTULIKU UURIMISEGA KOHUS TUVASTAS: D.M süüdistatakse selles, et tema, ajavahemikul 18.-19.04.2017, viibides aadressil Xxxx, Tallinn, teades, et Xxxxon alla 21-aastane, andis Xxxx(ik xxxx) teatud õiguse, nimelt kasiinos mängimise õiguse, saamiseks oma isikutunnistuse XXXX, mis on väljastatud Eesti Vabariigis D.M nimele (ik XXX), pärast seda 19.04.2017 kasutas Xxxx seda isikutunnistust esitades selle kasiinos Olympic Casino, mis asub aadressil Liivalaia 33, Tallinn, saades õiguse siseneda sealsesse mängusaali. Seega D.M , andes enda nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi teisele isikule kasutada andmiseks eesmärgiga omandada õigusi, pani toime KarS § 349 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil seletas süüdistatav, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab end talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemises süüdi. Samuti nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses, enda ülekuulamist taotlemata. Kaitsja asus seisukohale, et kuritegu on tõendatud ja kvalifikatsioon on õige.
2.MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise, samuti kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt. KarS § 349 kohaselt on karistatav teise isiku nimele välja antud tähtsa isikliku dokumendi kasutamine või enda nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi teisele isikule kasutamiseks andmine eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest. Isikutunnistus on KarS § 350 kohaselt tähtis isiklik dokument. Kohus leiab, et D.M poolt Xxxxenda isikutunnistuse andmine eesmärgiga siseneda kasiinosse, et mängida õnnemänge, on tõendamist leidnud süüdistatava süü tunnistamisega, tunnistaja ütlustega ja muude alltoodud tõenditega. Vastavalt hasartmänguseaduse § 34 lg-le 2 alla 21-aastane isik ei tohi õnnemängu, kaughasartmänguna korraldatavat õnnemängu ega kaughasartmänguna korraldatavat osavusmängu mängida. Samuti on keelatud alla 21-aastasel isikul õnnemängu mängukohas viibida. Tunnistaja Xxxxantud ütluste kohaselt (tl 2-3) sai ta D.M käest isikutunnistuse, et ta saaks sellega kasiinosse sisse, et mängida õnnemänge. Olga teadis, et ta ei ole veel 21-aastane ja et sellepärast ta oma dokumendiga kasiinosse sisse ei saa. Ta läkski 19.04.2017 öösel kasiinosse, mängis ja järgmine päev andis isikutunnistuse Olgale tagasi. Xxxxisikuandmetest nähtub, et ta on sündinud 05.09.1998, seega teo toimepanemise ajal oli ta 18-aastane ning kasiinosse sisenemiseks vajas isikutunnistust, kus isiku vanus oleks vähemalt 21. Tunnistaja Julia Akimova antud ütluste kohaselt (tl 5-8) registreeris ta 19.04.2017 kella 05.00 ajal Liivalaia 33, Tallinnas asuva Olympic kasiino kliendina tumedapäise naisterahva, kes esitas isikutunnistuse D.M nimele. 20.04.2017 tuli sama tumedapäine naisterahvas kasiinosse esitades Tatjana Mišina nimele väljastatud isikutunnistuse. See tekitas kahtlust ning
ta kutsus kohale turvaekipaaži ja politsei, kuna oli alust arvata, et naisterahvas esitas võõraid dokumente. Ka asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt, milles on vaadeldud Liivalaia 33, Tallinn asuva Olympic kasiino turvakaamerate salvestist 19.-20.04.2017, nähtub, kuidas Xxxxregistreeriti Olympic kasiinosse ja kus ta esitas D.M isikutunnistuse, mis skaneeriti kasiinosse sisenemisel (tl 36-42). Vastastamisprotokolli kohaselt on vastastatud Xxxxja D.M ning nähtub, et isikud annavad vastuolulisi selgitusi D.M isikutunnistuse kasutamise osas (tl 23-26). Kuid kahtlustatavana antud ütluste kohaselt tunnistab D.M (tl 27-31) end süüdi selles, et ta andis oma isikutunnistuse Xxxx, et ta saaks kasiinosse mängima minna. Asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud D.M isikutunnistust, samuti D.M-ile kuuluvas mobiiltelefonis LG Optimus asuvat sõnumivahetust Xxxx. Sõnumivahetusest nähtub, et D.M nimele väljastatud dokument oli Xxxxvalduses (tl 15-19). Eeltoodud tõenditega on tõendamist leidnud, et süüdistatav andis oma isikutunnistuse Xxxxkasiinos mängimise õiguse saamiseks ning 19.04.2017 kasutas Xxxxseda isikutunnistust esitades selle Olympic Casinos, mis asub aadressil Liivalaia 33, Tallinn, saades õiguse siseneda sealsesse mängusaali. Seega on tuvastamist leidnud KarS § 349 objektiivne koosseis, s.o D.M poolt enda tähtsa isikliku dokumendi, s.o isikutunnistuse teisele isikule kasutada andmine eesmärgiga omandada õigus, s.o õigus kasiinosse siseneda ja õnnemänge mängida. Kuriteo asjaoludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et tegu on toime pandud teadlikult ja tahtlikult, seega kavatsetult. Süüdistatav teadis, et oma isikutunnistust ei tohi kellelegi teisele kasutada anda, kuid sellegi poolest andis ta Xxxxoma isikutunnistuse kasiinosse sisenemiseks, et Xxxxsaaks mängida õnnemänge. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus süüdistatava käitumises ei tuvastanud. Seega D.M , andes enda nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi teisele isikule kasutada andmiseks eesmärgiga omandada õigusi, pani toime KarS § 349 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
3.KARISTUSE MÕISTMINE Vastavalt KarS § 56 lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 349 toimepandud kuriteo eest on ettenähtud vaid rahaline karistus. KarS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Hinnates süüdistatava süü suurust enda isikutunnistuse kasutada andmiseks eesmärgiga siseneda kasiinosse ja mängida õnnemänge, kuna isik ise oli alla 21-aastane, leiab kohus, et süü on hinnatav keskmisena. Oma sellise tegevusega süüdistatav reaalset kahju, s.o ei varalist ega moraalset kellelegi ei tekitanud.
Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemist. Süüdistatav on kohtueelses menetluses avaldanud. Seega peab kohus võimalikuks karistust kergendava asjaoluga arvestada. Süüdistatavat on varem kaks korda karistatud varavastase kuriteo toimepanemise eest (tl 4547), seega süüdistatav on küll varem karistatud isikuks, kuid antud juhul on tegemist selleliigilise kuriteo esmakordse toimepanemisega. Arvestades karistuse mõistmise üld- ja eripreventiivseid eesmärke, samuti asjaolu, et süüdistatava süü ei ole kuigi suur ja süüdistatav on ka toimepandut kahetsenud, peab kohus võimalikuks karistuse mõista mõningasel määral alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra. KarS § 65 lg 2 kohaselt kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides käesoleva seadustiku § 64 lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatut. Sellisel juhul ei tohi liitkaristus ületada karistusliigi ülemmäära. Harju Maakohtu 14.03.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-1271 mõisteti süüdistatav süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 alusel ning karistati rahalise karistusega 90 päevamäära ulatuses, lühimenetluse sätteid arvesse võttes loeti lõplikuks rahalise karistuse suuruseks 60 päevamäära. KarS § 68 lg 1 alusel loeti 2 kinnipidamise päeva karistusaja hulka ning lõplikuks karistuseks mõisteti rahaline karistus 54 päevamäära ulatuses. Harju Maakohtu 22.09.2016 määrusega lükati Harju Maakohtu 14.03.2016 otsusega määratud rahalise karistuse tasumata osa, s.o 159,60 euro maksmine 11-kuu võrra edasi, kuni 16.07.2017.a. Süüdistatav ei ole Riigi Tugiteenuste Keskuse andmetel 9. novembri 2017 seisuga eelnimetatud summat tasunud (tl 70). Seega tuleb käesoleva otsusega mõistetavale rahalisele karistusele liita eelmise otsuse alusel mõistetud, kuid tasumata jäetud summa, s.o 159,60 eurot. Kuna süüdistataval oli raskusi eelmise rahalise karistuse tasumisega ning tal puudus püsiv töine sissetulek, siis peab kohus võimalikuks määrata rahalise karistuse kandmise ositi 10 kuu jooksul.
4.MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses ning teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud summade tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Lisaks sellele ei tule menetluskulude väljamõistmisel silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid ka süüdimõistetu resotsialiseerumise väljavaateid. Senine kohtupraktika on olnud seda meelt, et menetluskulude vähendamise korral tuleb esmajoones arvestada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb seda aga eitada, kuna D.M on varem kahel korral karistatud kuritegude toimepanemise eest (tl 45-47). Lisaks on D.M eelnevalt kriminaalkorras karistatud isikuna teadlik ka sellest, et kuritegude toimepanemise ning kriminaalasja menetlemisega kaasnevad tema enda kanda jäävad menetluskulud. Kaitsjatasude osa, mis on seotud sõidukuludega, jätab kohus riigi kanda. Samas leiab kohus, et arvestades menetluskulude summa suurust ja süüdistataval püsiva töise sissetuleku olemasolu alles alates 08.01.2018, siis esinevad küllaldased alused võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest osade kaupa 12 kuu jooksul (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12). Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
5.ASITÕEND Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on kriminaalmenetluse käigus ära võetud D.M isikutunnistus nr XXXX. KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt peab kohus lahendama küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Seega peab kohus võtma seisukoha esemete osas, milliste kohta ei ole kohtueelse menetluse lõpule viimisel menetlusotsustust tehtud, mis on kas kriminaaltoimikus või hoiustatud kohtueelse menetleja juures. D.M-ilt ära võetud isikutunnistus nr XXXX asub kriminaalasja materjalide juures ümbrikus (tl 16a). Eelnimetatud isikutunnistus on Põhja prefektruuri Kesklinna politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse juhtivuurija poolt 01.05.2017 esitatud taotluse alusel palutud teabehaldus- ja menetlusosakonna migratsioonibüroo kodakondsuse ja dokumenditalituse juhtivspetsialistil kehtetuks tunnistada. Seega on tegemist kehtetu isikutunnistusega ja see tuleb kohtuotsuse jõustumisel tagastada dokumendi väljaandnud asutusele, s.o Politsei- ja Piirivalveametile eeskirjadejärgseks hävitamiseks, välistamaks dokumendi uuesti ringlusse sattumist.
Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.