Liiklussüüteod

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD

Tartu Maakohtu 08.08.2016 otsusega asjas nr 1-16-6759 on Z.A süüdi tunnistatud KarS § 329 ja § 424 järgi ja karistatud 1 aasta 1 kuu vangistusega. KarS § 65 lg 2 ja § 69 lg 7 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 13.juuni 2016.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr. 1-16-5232 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 4 kuu 22 päeva pikkuse vangistuse võrra ning mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 5 kuud 22 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka Z.A eelvangistus ning karistuse kandmise aja alguseks arvestati isiku kahtlustatavana kinnipidamine, s.o 7.augustist 2016.a. 03.11.2017 on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud Z.A isikliku toimiku otsustamaks isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.

Tartu vangla hinnangul on uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 59 %. Kuriteod on toime pandud materiaalse kasusaamise eesmärgil. Tartu vangla toetab kinnipeetav Z.A vabanemist.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Süüdimõistetu Z.A selgitas kohtule, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Vangistuses on esimene kord ja joobes juhtimise eest. Vangistuses õppis eesti keelt, lõpetas B1 taseme ja õpib hetkel B2 tasemel. Sotsiaalprogrammid on määratud, aga neid pakutakse eesti keeles ja selleks on vaja B2 taset. Alkoholiga kinnipeetaval probleemi ei ole ja kontaktisik leiab ka, et seda saab läbida ka vabaduses. Elama asuks vanemate juurde, kellega suhted on head ja toetavad. On lähedastest ka õde ja vanaema. Õde töötab kaupluse juhatajana. On 2 sõpra: üks ehitaja, teine keevitaja. Mitte kumbki neist ei ole kriminaalkorras karistatud. Kuriteokaaslastega ei suhte, pühade puhul vaid õnnitletakse. Kui kohus näeb ette suhtlemise keelu, pole see probleemiks. Vabaduses läheb tööle A. OÜ-s, lihatöötlejana. Alkoholi ja narkootikumide tarvitamise keeluga saab hakkama. Kinnipeetav selgitas, et sai vangistuses aru, et see ei ole tema koht ja parem on elada õiguskuulekalt. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Z.A tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör Külli Zimm, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Z.A tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, nõustub Tartu Vangla seisukohaga isiku vabastamise osas ning toetab isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Z.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on põhjendatud. Z.A kannab käesolevalt liitkaristust teise astme kuritegude toimepanemise eest ning KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on Z.A temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle 1/2. Seega on KarS §-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust: KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest

lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus 28. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-17. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Vabanedes asuks kinnipeetav asja materjalidest nähtuvalt elama aadressile XXX. Tegemist on kinnipeetava isale kuuluva korteriga, kus isik on lapsepõlvest saati elanud. Vajalikud nõusolekud isiku sinna elama asumiseks on olemas. Seega on isikul kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kohtu hinnangul saab kinnipeetava käitumist vangistuse jooksul pidada heaks. Kinnipeetaval on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust, kuid tegemist ei ole olnud ohtlike üleastumistega. Samuti on kinnipeetav osalenud vangla tööhõives ning õppinud riigikeelt B1 tasemel. Vangla iseloomustusest nähtuvalt läbis kinnipeetav kursuse väga heade tulemustega ning isik on tõepoolest motiveeritud eesti keelt õppima. Käitumiselt on kinnipeetavat iseloomustatud kui viisakat ja sõbralikku isikut. Käeoleval hetkel on kinnipeetav omandamas riigikeelt B2 tasemel. Seega kinnitab isiku käitumine vangistuse jooksul tema soovi naasta õiguskuulekale teele ning kinni pidada kehtivatest reeglitest. Samuti toob kohus positiivse asjaoluna välja, et kinnipeetaval on toetav lähivõrgustik. Kinnipeetav asub elama koos vanematega. Suhted pereliikmete vahel sõbralikud ja üksteist toetavad. Z.A vanglas olles suheldakse telefoni teel ja käiakse vanglakülastustel. Kinnipeetava sõbrad ei ole kriminaalkorras karistatud. Endiste kuriteokaaslastega on säilinud pinnapealne suhtlus, kuid vajadusel on kinnipeetav valmis ka need sidemed katkestama. Kuivõrd kinnipeetava osad teod on toime pandud grupis ning asja materjalidest nähtuvalt on isik kergesti mõjutatava iseloomuga, on kohtu hinnangul põhjendatud määrata isikule muu hulgas lisakohustus mitte suhelda teadvalt kriminaalkorras isikutega, välja arvatud pereliikmed. Kuigi garanteeritud töökohta kinnipeetaval ei ole, nähtub asja materjalidest, et isik kavatseb tööle minna A. OÜ-sse, lihatöötlejana. Esialgset majanduslikku tuge on kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtuvalt valmis pakkuma kinnipeetava ema. Ka juhul kui kinnipeetaval ei õnnestu tööle saada A. FOÜ-sse, on tal Töötukassa abil siiski võimalus töökoht leida. Seda, et kinnipeetav ei ole tööpõlgur kinnitab ka asjaolu, et isik on osalenud vangla tööhõives. Kindel töökoht ja stabiilne sissetulek vabanemisjärgselt võimaldab tagada pikaajalisema majandusliku toimetuleku ning vähendada majandusliku kasu saamise eesmärgil uute kuritegude toimepanemise riski. Samuti sisustab kindel töökoht isiku vaba aega produktiivselt ning pakub lisamotivatsiooni seadusekuulekal teel püsimiseks. Kohtu hinnangul nähtub kinnipeetava ütlustest, samuti isiku käitumisest vangistuse jooksul, et ta on teinud omad järeldused ja suudab range järelevalve tingimuses edukalt reeglite kohaselt käituda. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine koos elektroonilise valvega annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas. KarS § 76 lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks vajalike lisakohustuste määramine, millega isik oli nõus ning mida hindas jõukohaseks. Isik on teadlik, et

ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.