Ametialased süüteod › Aususe kohustuse rikkumine

KriminaalasiJõustunudTartu Maakohus Viljandi kohtumaja · 27.02.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Kohtuasja number: 1-18-480/8
Asja liik: Kriminaalasi
Kategooria: Ametialased süüteod › Aususe kohustuse rikkumine
Kuulutamise aeg: 27.02.2018
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 4452

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Põhja-Sakala Vallavalitsus77000463

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. veebruar 2018, Viljandi kohtumaja

Kriminaalasja number

1-18-480 (17221000108)

Kohtunik

Aivar Hint

Kohtuistungi sekretär

Marita Kalamees

Kriminaalasi

Tiina Ranne süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 3; § 299 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses

Prokurör

ringkonnaprokurör Marge Püss

Süüdistatav

Tiina Ranne (isikukood: 45610106024; elukoht: xxxxxx xxx-x xxxxx xxxx xxxxxxxxxxx )

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas:

1.Tunnistada Tiina Ranne süüdi karistusseadustiku (KarS) § 201 lg 2 p 3 ja § 299 lg 1 järgi ja mõista talle KarS § 63 lg 1 järgi karistuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. Määrata Tiina Rannele katseaeg 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud ning mõistetud vangistust 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud ei pöörata täitmisele, kui Tiina Ranne ei pane katseajal tahtlikult toime uut kuritegu.

2.Tsiviilhagi: TsMS § 440 lg 1 ja VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldada kannatanu esitatud tsiviilhagi täielikult. Välja mõista Tiina Rannelt 27632 (kakskümmend seitse tuhat kuussada kolmkümmend kaks) eurot 46 senti Põhja-Sakala Vallavalitsuse (registrikood 77000463, arveldusarve nr EE911010302008800000 SEB Pank AS-s) kasuks. Jätta muutmata Tartu Maakohtu 07.11.2017 määrusega nr 1-17-10283 tsiviilhagi tagamiseks seatud kohtulik hüpoteek Tiina Rannele xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxx xx xxx kuuluvale xxx/xxxxx mõttelisele osale ja reaalosa eluruumile nr 9 (kinnistu nr 1009739) Võhma Linnavalitsuse (õigusjärglane Põhja-Sakala vald) kasuks summas 27632,46 eurot.

Sarnased lahendid

Ametialased süüteod

Süüdistus Süüdistustest nähtuvalt on Tiina Ranne toime pannud kuritegudena: 1) ametiisikuna talle usaldatud muu võõra vara ebaseadusliku enda või kolmandale isikule kasuks pööramise summas 29 941,96 eurot KarS § 201 lg 2 p 3 järgi, mis seisnes selles, et tema omastas Võhma linnale kuuluvaid rahalisi vahendeid. Tiina Ranne töötas Võhma linnavalitsuse pearaamatupidajana kelle ametiülesanneteks on Võhma Linnavalitsuse pearaamatupidaja ametijuhendist tulenevalt mh raamatupidamise tööjaotuse korraldamine, vanemraamatupidaja tööülesannete täitmise kontrollimine ja ametijuhendi koostamine; linnavalitsuse raamatupidamise sise-eeskirja koostamine ja täiendamine; eelarve projekti koostamine, eelarve täitmise korraldamine ja analüüsimine; raamatupidamisarvestuse korraldamine; palga ja nendelt maksude arvestuse ja väljamaksete korraldamine; linna ja linna asutuste finantsmajandusliku tegevuse efektiivsuse analüüsimine ja kontrollimine. Ametiülesannetest nähtuvalt läidab linna pearaamatupidaja avalikku ülesannet, kuna tal on õigus leha linna finantsmajanduslikes küsimustes otsuseid. Sellest tulenevalt on Tiina Ranne kuni 04.07.2013 kehtinud KarS § 288 lg 1 mõtles ametiisik, kes täidab vastavail Võhma Linnavalitsuse pearaamatupidaja ametijuhendile talle alluva raamatupidaja juhina juhtimisülesandeid ning korraldades linna finantsmajanduslikku tegevust ja varaliste väärtuste liikumist korraldavaid ülesandeid ning alates 05.07.2013 kehtiva KarS § 288 lg 1 mõttes ametiisik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund kohaliku omavalitsuse asutuses, sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise alusel. Ajavahemikul 13.03.2009 kuni 30.09.2016 pööras Tiina Ranne ebaseaduslikult enda ja kolmandate isikule kasuks talle usaldatud Võhma linna rahalisi vahendeid 29 941,96 euro väärtuses. Tiina Ranne teostas järgnevaid ebaseaduslikke ülekandeid:

Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 201 lg 2 p 3 ja § 299 lg 1 järgi ja mõista KarS § 63 lg 1 järgi karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. Lähtudes KarS §-st 73 määrata, et tingimisi jäetakse vangistus Tiina Ranne suhtes kohaldamata ja mõistetud vangistust 1 aasta ja 6 kuud ei pöörata täielikult täitmisele, kui Tiina Ranne ei pane 1 aasta ja 6 kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahju heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 201 lg 2 p 3 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. KarS § 299 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Tsiviilhagi lahendamine KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Võhma Linnavalitsus on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi

27632,46 eurot, Võhma linna õigusjärglane on Põhja-Sakala vald Vabariigi Valitsuse 26.01.2017 määruse nr 27 alusel. Tsiviilhagi tuleb rahuldada ning välja mõista Tiina Rannelt 27632,46 eurot Põhja-Sakala Vallavalitsuse kasuks. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 2017 määrusest nr 189 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 500 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 750 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Tiina Ranne kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 144 eurot. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 894 eurot s.h sundraha 750 eurot ja riigi õigusabi tasu 144 eurot. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused Kriminaalasja juures olevad asitõendid: CD-plaat pangakontode väljavõtetega ja CD-plaat pearaamatu väljavõtetega tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.