Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

ajavahemike

järel

Kriminaalasi nr 1-18-1719

Kriminaalasi nr 1-18-1719 Edasikaebamise kord Apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega (KrMS § 318 lg 3 p 4). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsioon esitatakse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooni võib kohtule esitada ka faksi teel. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 15 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus. B.N ́it süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja karistas 18.12.2014 KarS § 213 lg 1 järgi vangistusega 1 aasta tingimisi katseajaga 2 aastat, mis lõppes 18.12.2016, misjärel 05.07.2017 karistas Rapla politseijaoskond teda varguse toimepanemise eest KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahviga 120 eurot, seega varem varguse toime pannud isikuna, sisenes 27.08.2017 täpselt tuvastamata kellaajal omavoliliselt valdaja tahte vastaselt Saare maakonnas xxxxxxx asuva xxxxxxxxx meetootmise ruumidesse, kust võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära kolm 33-liitilist plastikust meeanumat, milles kokku oli 120 kg mett, tekitades vargusega xxxxxxxxx kokku varalise kahju summas 960 eurot. Sellise tegevusega B.N , võttes varem varguse toimepannud isikuna ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võõra vallasasja, pani toime korduva varguse sissetungimisega, s.o KarS § 199 lg 2 p 4 ja p 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Lisaks sellele B.N varem korduvalt varguse toime pannud isikuna, ööl vastu 04.09.2017 kella 05.00-06.50 ajal tungis laoukse klaasi eemaldamise teel sisse Kuressaare linnas Lossi tänav 11 asuvasse Osaühingule Kuldkoda kuuluva Castello restorani laoruumi, kust võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära erinevaid alkohoolseid jooke, samuti kohvi ja kakaod koguväärtusega 347,09 eurot, tekitades vargusega Osaühingule Kuldkoda kokku varalise kahju summas 347,09 eurot. Sellise tegevusega B.N , võttes varem korduvalt vargusi toimepannud isikuna ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võõra vallasasja, pani toime süstemaatilise varguse sissetungimisega, s.o KarS § 199 lg 2 p 8 ja p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri poolt kohtus B.N-ile nõutud karistus: KarS § 199 lg 2 p 4, 8 ja 9 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust. KarS § 74 ja § 75 sätete alusel vabastada süüdistatav tähtajalise vangistuse kandmisest tingimuslikult 3 (kolme) aastase katseajaga. Määrata, et B.N kannab karistust Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna Kuressaare esinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja kohustub täitma KarS § 75 lõikest 1 punktidest 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid:  elama kohtu määratud alalises elukohas;  ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

   

Kriminaalasi nr 1-18-1719 alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata, et süüdistatav B.N on kohustatud katseaja jooksul täitma kohustust mitte tarvitada alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 7 alusel määrata, et süüdistatav B.N on kohustatud katseajal mitte viibima paikades, kus tarvitatakse alkoholi ning on kohustatud mitte suhtlema isikutega, kes tarvitavad alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata, et B.N on kohustatud katseaja jooksul osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis, mis aitaks maandada riske tema sotsiaalsete oskuste ja hoiakute valdkonnas ning aitaks vältida tagasilangust alkoholi tarvitamisse. Süüdistatav B.N andis kohtus ütlusi, et süüdistus on temale arusaadav, nõustub sellega. Sõlmitud kokkuleppest saab aru ja nõustub sellega. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Tsiviilhagi väljamõistmisega nõustub. Taotleb menetluskulu jätmist osaliselt riigi kanda, seoses tervisliku ja majandusliku olukorraga. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul. Kannatanud on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks. Kohus tunnistab B.N ’i süüdi kuriteos KarS § KarS § 199 lg 2 p 4,8,9 järgi ning mõistab temale kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Kokkulepitud karistus jääb KarS § 199 lg 2 p 4,8,9 sanktsiooni piiresse. KarS § 56 alusel karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. B.N karistust kergendavad ja karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Asitõendid – Käesolevas kriminaalasjas puuduvad asitõendina vaadeldud ja fotografeeritud esemed Tsiviilhagi- Kriminaalasjas on B.N-i vastu tsiviilhagi esitanud xxxxxxxxxxx summas 960 eurot. xxxxx pangakonto nr on xxxxxxxxxxxx /tl 60/. Kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi nõudega on B.N nõustunud ja tsiviilhagi kuulub VÕS § 1043 ja 1050 alusel rahuldamisele Tõkend- tõkendit ei kohaldatud. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 2 kohaselt, kui isiku suhtes tehakse süüdimõistev kohtuotsus karistusseadustiku mitme paragrahvi järgi, tuleb tal maksta sundraha, mis vastab raskeima kuriteo astmele. Süüdimõistetu poolt toime pandud kuritegu on II raskusastme kuritegu (KarS § 4 lg 3). Sundraha suuruseks KrMS § 175 lg1 p 9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on

Kriminaalasi nr 1-18-1719 alates 01.01.2018.a. 500.00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x500 eurot = 750 EUR-i. - Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu, mis KrMS § 180 lg1 alusel kuulub väljamõistmisele süüdistatavalt. B.N-ile riigi õigusabi korras määratud kaitsja taotluse alusel on kaitsjale arvestanud kohtueelses menetluses ja kohtulikus menetluses kokku tasu 96.00 eurot (sisaldab käibemaksu), mis kuuluks süüdistatavalt riigituludesse väljamõistmisele. KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus, arvestades B.N-i tervislikku seisundit (invaliidsuspensionär) ja täiendava sissetuleku puudumist, vastavalt karistuskokkuleppele menetluskulud osaliselt riigi kanda, mõistes B.N-ilt riigituludesse välja sundraha poole ulatuses so 375 eurot ja määratud kaitsjale arvestatud tasust 45 eurot /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.