Isikuvastased süüteod › Eluvastased süüteod

võimalik suunata majutusteenusele. Isikul xxx, eriala puudub. Ametlikult ei ole kunagi töötanud. On teinud lihtsamaid juhutöid. Töötukassas ei ole arvel olnud. Sai 176 eurot töövõimetuspensioni ja elas peamiselt sellest, tarvitas alkoholi tuttavate ja võõrastega kuni pension otsas. Vahepeal oli ka ilma rahata. Kuritegu ei olnud otseselt sooritatud majandusliku kasusaamise eesmärgil, pigem alkoholijoobes olles ja teiste isikute mõjutusel. Samas on aga korduvalt karistatud KarS §218 alusel, seega uue kuriteo sooritamise riski ei saa välistada. Vangla andmetel rahalisi nõudeid 13 041,16 eurot ja nende maksmine on ebatõenäoline. Meeldib teha füüsilist tööd. Vanglas hõivatud xxx. Enne vangistust tarbis pensionipäevast alates kuni raha otsa lõppes, peamiselt viina ja õlut. Kõik süüteod toime pandud alkoholijoobes. Oma sõnul viibis xxx (nime ei mäleta), kus oli kaine ja tegi tööd. Lahkus, kui tuttavad sealt lahkusid, teiste mõjutul tekkis tagasilangus. xxx läbimine ei ole talle võimetekohane. Vangla andmetel sõltuvust diagnoositud ei ole. On psühhiaatrilised probleemid, saab vangistuse ajal ravi. MO andmetel on isikul intellektipuue ja ta vajab juhendamist igapäevaelu keerulisemates olukordades, esineb kohanemisraskusi. Sotsiaalkindlustusameti andmetel on I.O ́ule määratud raske puue 02.03.2001-31.03.2016 ja töövõimetuspension 01.01.2002- 31.12.2039. Kuritegu ei ole otseselt seotud isiku intellektipuudega, pigem on isik teiste isikute poolt väga mõjutatav, eriti alkoholijoobes olles. Probleemide lahendamiseks ei ole midagi ette võtnud, kuna puuduvad probleemilahendusoskused ja vajab igapäevaste oluliste otsuste tegemisel juhendamist. Isiku eesmärk on teha tööd, kuid selle leidmine on raskendatud ja ilmselt vajab toetamist, koostööd KOVga. Analüüsi vajavaid vestlusi ei ole võimeline läbima. Isikul on motivatsioon kuritegelikust käitumisest loobumiseks, teab, et selleks on vajalik loobuda alkoholi tarvitamisest ning kriminaalse taustaga isikutega suhtlemisest, samas aga ei suuda öelda "ei" ning on väga mõjutatav. Vajab tugiisikut, kes suunaks isikut ja aitaks teha õigeid otsuseid. Isik ise on alati kõigega nõus, vastu ei vaidle, ise ei analüüsi. Kriminaalkorras karistatud esimest korda. Soodustegur on alkoholi tarvitamine. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 44 % Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 45 % Viru Vangla toetab I.O vabastamist ennetähtaegselt. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt Võimaliku enne tähtaegse vabanemise korral on I.O avaldanud soovi elama asuda oma tuttava G. K. ́i juurde. G. K. on kriminaalkorras karistatud isik, kes vabanes enne tähtaegselt vanglast 06.07.2016.a. ning kellele on määratud käitumiskontroll kuni 06.07.2018.a. Telefonivestlusest G. K. ́iga selgus, et ta tunneb I.O ́ut vanglas viibimise ajast (olid vangistuses ühes kambris viibinud). G.K.on nõus I.O ́ut võimaliku vabanemise korral aitama- otsida talle elukoht, samuti aidata töökoha leidmisel. Enda juurde elama võtta (xxx...) I.O ei soovi. Samuti andis G.r K. teada, et üürikorterit ei ole mõtet ette üürida, kui pole kindel, kas isik vabaneb enne tähtaegselt või mitte. Vangis ́e RH-st nähtub info, et aadressil xxx asuv eramu kuulub I.O ́ule, võimalusel saab isik antud pinnale elama asuda. Juhul, kui tegu on elamiskõlbmatu elupinnaga tuleb isikul pöörduda kohaliku omavalitsuse poole seoses elukoha probleemiga. Samuti kaaluda isiku suunamist tugiteenusele vanglast vabanejatele, mille abil on võimalik pakkuda isikule majutust ja tugiisikut. Enne vangistust oli isiku sissetulekuks töövõimetuspension. Vangis ́est nähtub info, et isikule on varasemalt määratud raske puue, mille tõttu vajaks ta kõrvalist abi ja juhendamist keeruliste ülesannete lahendamisel ning asjaajamises. Isik võib olla mõjutatav teiste isikute poolt. Ohtlikkust suurendab vabaduses alkoholi tarvitamine. Prokuröri kirjaliku arvamuse kohaselt nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab, nagu ka vangla, I.O ennetähtaegset vabastamist.

I.O avaldas, et soovib ennetähtaega vabaneda. Kaitsja palus isik ennetähtaegselt vabastada. Ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud. Toetavad nii vangla kui prokurör, distsiplinaarkaristusi ei ole, just isikuomanduste tõttu oleks vaja kriminaalhooldusametniku toetust ja abi.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja leiab, et I.O vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Kehtiva kohtupraktika kohaselt vangistusest ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKK 3-1-1-12-17, p 20). Kohus tuvastab rida positiivseid asjaolusid. I.O on vangistuses töötanud, tal ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi, määratud raske puue ja töövõimetuspension. I.O on esimest korda kriminaalkorras karistatud. Vangla ja prokurör toetavad tema vabastamist. Samas kehtiva kohtupraktika kohaselt olukorda, kus prokurör toetab süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist, ei saa samastada süüdistusest loobumisega KrMS § 301 mõttes. Kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuse otsustamisel on prokuratuuril võimalik väljendada seisukohta süüdlase ennetähtaegse vabastamise kohta, kuid sarnaselt teiste menetlusosalistega on kohus selle seisukohaga seotud vaid üldise põhjendamiskohustuse kaudu. Kohtul on aga kohustus menetlusosaliste asjasse puutuvatele põhilistele argumentidele vastata (RKKKm nr 3-1-1-1217, p 31). Enne vangistust I.O elustiil oli hoolimatu, ta kuritarvitas alkoholi. I.O puudub vabaduses töökoht ja toetust pakkuv lähisuhtevõrgustik. Vangla iseloomustusest nähtuvalt enne vangistust elas I.O xxx. Kuid maja on väga halvas seisukorras. On soovinud asuda xxx tuttava G. K. juurde. Viimane on nõus I.O ’ut aitama elu- ja töökoha leidmisega, kuid enda juurde elama võtta ei soovi. Vabanemiseelselt on võimalik suunata majutusteenusele. Seega puudub I.O’ul vabaduses kindel elukoht. Pole teada, kas isik saab elama asuda endisesse elukohta. Majutusteenusele suunamine on ka ebakindel. Sellest tulenevalt ei saa isik täita kriminaalhooldusega kaasnevaid kohustusi ja nõudeid, mis teeb kriminaalhooldust võimatuks. Vabaduses kindla elukoha puudumise tõttu ei ole I.O ’u puhul tingimisi ennetähtaja vabastamise tingimused täidetud. Kohus nõustub kaitsja arvamusega, et I.O vajab tugiisikut, kes suunaks teda ja aitaks teha õigeid otsuseid, isik on ise alati kõigega nõus, vastu ei vaidle, ise ei analüüsi. Samas, arvestades, et tegemist on intellektipuudega ja isik vajab juhendamist igapäevaelu keerulisemates olukordades, tegemist on pigem olukorraga, kus I.O võib vajada hooldaja või isikliku abistaja, mitte aga kriminaalhooldusametniku abi. Kriminaalhooldusametniku ülesanneteks on ikkagi kontroll süüdimõistetu käitumise üle ja tema suunamine õiguskuuleka elu poole. Eelviidatud asjaolud aga viitavad, et I.O vajab abi just seoses tema terviseseisundiga, raske puudega, mis ei ole kriminaalhooldusametniku rida. Eeltoodu alusel ei nõustu kohus I.O tingimisi ennetähtaja vabastamisega.

Kaitsja on esitanud tasutaotluse summas 54 eurot (45 eurot tasu ja 9 eurot käibemaks), mis on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Samas arvestades, et tegemist on raske puudega töövõimetu isikuga, kes on vabaduses elanud peamiselt töövõimetuspensionist, vahepeal oli ka ilma rahata, rahalisi nõudeid on üle 13 tuhande ning nende maksmine on ebatõenäoline (vangla iseloomustusest), tuleb jätta menetluskulud riigi kanda. / Deniss Minzatov Kohtunik

/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.