Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

1 (4)

vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Alexander Nosov on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 12.08.2015. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-15-6058 KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ja karistuseks mõistetud 4 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 12.11.2014. a, s.o üks päev. Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks oli 3 aastat 11 kuud 29 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust eelmise, s.o Harju Maakohtu 04.12.2012. a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 kuu 23 päeva vangistust, võrra. Liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 2 kuud 22 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti Alexander Nosovi kinnipidamise päev, s.o 11.02.2015. Kinnipeetava karistusaeg algas 11.02.2015 ja lõpeb 03.05.2019. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 06.12.2017. 07.12.2017 edastas Tartu Vangla kohtule materjalid Alexander Nosovi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab kinnipeetava Alexander Nosovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Alexander Nosovi tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, asus seisukohale, et süüdimõistetut peaks vabastatama tingimisi ennetähtaegselt. Prokuröri arvates on isiku puhul on positiivne vabanemisjärgse elukoha olemasolu, vanglas sotsiaalprogrammis, keeleõppel ja tööhõives osalemine ning aktiivse sõltuvusrehabilitatsiooni programmide läbimine. Negatiivne on süüdimõistetu isik, kuriteo toimepanemise asjaolud ning töökoha puudumine. Arvestades kõiki asjaolusid kogumis, oli prokurör arvamusel, et Alexander Nosovi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt on põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Alexander Nosov avaldas, et ta soovib enne tähtaega vabaneda ja minna rehabilitatsioonikeskusse. Kinnipeetav selgitas, et talle pakuti xxxxxxxxxxxxxxxx teenust, kuigi ta oleks eelistanud midagi muud, mis pole seotud usuga. Alexander Nosov lisas, et kui teda saadetakse xxxxxxxxxxxxx, siis peab ta ennast pühendama usule ja rehabilitatsioonile. Kinnipeetava sõnul põlgab ta praegu narkootilisi aineid. Sellist suhtumist aitas kujundada vanglas karistuse kandmine ja nende inimeste nägemine, kes tarvitavad. Väidetavalt on ta hakanud elu teisiti hindama, rohkem perega suhtlema. Vanglas on ta läbinud rehabilitatsiooni, karistusi ei ole. Kaitsja oli seisukohal, et Alexander Nosovi vabastamine on põhjendatud. Karistuse eesmärk on saabunud, isik on saanud aru oma teo õigusvastasusest ja teinud järeldused tulevikuks. Tegemist oli rahvatervise vastase kuriteoga ja isik ise tarvitas narkootikume, seetõttu on vajalikud ka kontrollnõude, mille kohaldamist on taotlenud ka vangla, mitte tarvitada narkootikume, asuda tööle, mitte suhelda karistatud isikutega, samuti rehabilitatsiooni läbimine vastavas asutuses on täiesti mõeldav ja isik ise soovib seda. Positiivne on ka see, et prokurör toetab vabastamist.

2 (4)

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Alexander Nosov temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Alexander Nosovil on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (KarS § 76 lg 3). Seega esinevad formaalsed alused Alexander Nosovi tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Alexander Nosovit on kriminaalkorras karistatud kaks korda. Vangistuses viibib Alexander Nosov samuti teist korda. Varasemalt on Alexander Nosovit karistatud varavastaste kuritegude eest, käesolevat karistust kannab rahvatervisevastase narkootikumidega seotud kuriteo- narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Karistuse kandmise ajal on Alexander Nosov osalenud terviserühmas vahistatutele, läbinud programmid „12 sammu“ ja „Eluviisitreening“, osalenud tagasilanguse ennetamise grupitöös ning õppinud riigikeelt. Korduvalt on kinnipeetav olnud kaasatud vangla majandusabi töödesse. Vangla iseloomustab Alexander Nosovit positiivselt, kinnipeetav on meelestatud tervenemisele. Distsiplinaarkaristused puuduvad. Vabanemise korral on Alexander Nosovil väidetavalt võimalik asuda elamaxxxxxxxxxxxxxx, kuid sellekohast kinnituskirja ei ole kohtule esitatud. Muu elukoht Alexander Nosovil puudub. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on kinnipeetaval võimalik saada voodikoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxKeskuse öömajas või Txxxxxxxxxxxxxxxxxöö Keskuse öömajades. Kindel töökoht pärast vabanemist samuti puudub. Ka enne kinnipidamist Alexander Nosov ei töötanud ja hankis rahalisi vahendeid varastades. Head suhted on kinnipeetaval säilinud emaga. Lähedasete hulka kuuluvad ka isa ning õde. Eeltoodust nähtub, et Alexander Nosovi puhul esineb nii positiivseid asjaolusid (rehabilitatsiooni läbimine, karistuste puudumine), mis tema vabastamist toetavad kui ka negatiivseid asjaolusid (kuriteo toimepanemise asjaolud, vabanemisjärgsed elutingimused), mis tema vabastamist ei võimalda. Käesoleval juhul ei kaalu positiivsed asjaolud üle negatiivseid. Alexander Nosov kannab liitkaristust kahe kohtuotsuse alusel, käesoleva kuriteo pani ta toime varasema otsusega määratud katseajal. Selliselt karistatud süüdimõistetu vabastamine enne karistuse tähtaja lõppemist oleks sisuliselt teistkordne vabastamine sama karistuse ajal, mis ei ole põhjendatud. Kohus ei ole veendunud ka selles, et Alexander Nosovi vabanemisjärgsed tingimused tema ühiskonda sulandumist toetavad. Süüdimõistetu küll avaldas kohtuistungil, et soovib pärast vabanemist minna rehabilitatsioonikeskusesse, kuid xxxxxxxxxxxxxxxx pakutav teenus ei ole tema eelistus ega vasta tema tõekspidamistele, kuna on seotud usuga. Selline suhtumine tekitab kohtus kahtluse, kas süüdimõistetu tegelikult on valmis ja ka tegelikult võimeline keskuses kehtestatud korrale alluma ja vajaliku rehabilitatsiooni läbima. Alexander Nosovil tuleks leida võimalus raviks keskuses, mis vastab tema vajadustele ning ootustele. TxxxxxxxxxxxxxxxxxxxKeskuse öömaja või xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Keskuse öömajade määratlemine elukohana, kus ennetähtaegselt vabanenut kohustada elama käitumiskontrolli perioodil, ei ole kohane ega ka sobilik arvestades kinnipeetaval olevaid riskifaktoreid.

3 (4)

Kõike eelnevat arvesse võttes jätab kohus Alexander Nosovi tingimisi enne tähtaega vabastamata. Menetluskulud Alexander Nosovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 15.01.2018 kohtuistungist määratud korras osa advokaat Marko Paabumets. Kaitsja esitas 15.01.2018 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 72 eurot. Kohus leidis, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitas pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 72 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Alexander Nosovilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.