Üldohtlikud süüteod › Lõhkematerjaliga seotud süüteod

1-18-258

EDASIKAEBAMISE KORD

KrMS § 254 lg 6, 7 kohaselt on süüdistataval ja tema kaitsjal õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks asja üldkorras, vastasel korral kohtuotsus jõustub.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Uno Kivinurme süüdistatakse tulirelva ebaseaduslikus käitlemises, mis seisnes selles, et leides oma vanaisale kuulunud tulirelva koos ebaolulises koguses laskemoonaga, ei teatanud ta sellest kompetentsele ametiasutusele nagu nõuab relvaseadus, vaid omas ja hoidis relvaloata isikuna kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata ajast kuni 06.01.2017, s.o ajani, kuni patrullekipaaž sai väljakutse xxxxxxxxxx valda xxxxxxxx külla xxxxxxxxx tallu ning relva avastas, oma elukohas xxxxxxxxx vallas xxxxxxxxx külas xxxxxxxxx talus elutoa akna juures seina peal konksude küljes tulirelva, mis ekspertiisiakti nr 17E-TB0015 järgi on laskekõlbulik tulirelvade hulka kuuluv sileraudne püss TOZ-B nr 29214, kaliiber 16. Oma tegevusega eiras Uno Kivinurm relvaseaduse (RelvS) sätteid. Relva käitlemine RelvS tähenduses on muuhulgas relva leidmine, omamine, valdamine, soetamine, valmistamine, hooldamine, parandamine, ümbertegemine ja hoidmine. RelvS § 5 lg 1 kohaselt, isik, kelle valdusse sattusid relv ja laskemoon omaniku surma tõttu, on kohustatud need viivitamata üle andma politseile seaduses sätestatud korras. RelvS § 9 lg 1 kohaselt isik, kes on leidnud peidetud või mahajäetud relva, laskemoona ning need oma valdusesse võtnud, peab sellest viivitamata teatama politseiprefektuurile ning andma leiu üle. Relva soetamisluba annab RelvS § 32 lg 2 kohaselt selle

1-18-258 omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni. Uno Kivinurm rikkus RelvS § 34 lg 2 nõudeid, mille kohaselt vaid füüsilise isiku relvaluba annab selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja laskemoona käitlemiseks. KarS § 3 lg 5 kohaselt juhul, kui isik paneb toime teo, mis vastab väärteo- ja kuriteokoosseisule, karistatakse isikut üksnes kuriteo eest, mistõttu laskemoona ebaolulises koguses ebaseadusliku käitlemise osas väärteomenetlust ei alustatud. Seega Uno Kivinurm, leides tulirelva ning taotlemata relvaseaduse järgi ettenähtud soetamisluba ja omamata relvaluba, käitles ebaseaduslikult laskekõlbulikku tulirelva, rikkudes oma tegevusega RelvS § 5 lg 1, § 9 lg 1, § 32 lg 2, ja § 34 lg 2, millega pani toime KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Uno Kivinurme lõhkeaine ebaseaduslikus käitlemises, mis seisnes selles, et kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata ajast kuni 07.01.2017, s.o ajani, mil lõhkeaine läbiotsimise käigus leiti, hoidis ta vastavat tegevusluba omamata oma elukohas xxxxxxxx vallas xxxxxxxxx külas xxxxxxxxxx talus kild-süütemürsku ja püssirohtu ega teatanud sellest kompetentsele ametiasutusele nagu seda nõuab lõhkematerjali seadus (LMS). Läbiotsimisel ära võetud mürsk on ekspertiisiakti nr 17E-PL0005 kohaselt Vene päritolu 20 mm kaliibriga kildsüütemürsk OZ (OЗ), mis on tulirelva laskemoona osa ning sisaldab detonaatorit ja brisantlõhkeaine laengut massiga 5,6 g. Eksperdiarvamuse kohaselt ei olnud mürsk laskekõlbulik, kuid selles asunud lõhkeainelaeng oli kasutuskõlblik ehk plahvatusvõimeline. Tema elukohast leitud püssirohi kogumassiga 50,8 g oli ekspertiisiakti nr 17E-AL0001 kohaselt kasutuskõlblik tööstuslikult valmistatud must ehk suitsuga püssirohi, mis on lõhkeaine ja kuulub nn paiskelõhkeainete hulka. Oma tegevusega eiras Uno Kivinurm LMS-i sätteid. LMS § 2 lõigete 1, 2 ja 3 kohaselt on lõhkematerjal lõhkeaine ja lõhkeainet sisaldav toode, mida käsitatakse lõhkematerjalina ohtlike kaupade transporti käsitlevates ÜRO soovitustes ning mis kuulub ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppe lisade kohaselt esimesse ohuklassi. Lõhkeaine on keemiline ühend või ainete mehaaniline segu, mis võib füüsikalise mõjutuse, keemilise reaktsiooni või teise aine detonatsiooni toimel plahvatada õhuhapnikuta. Lõhkematerjali käitlemine on lõhkematerjali valmistamine, võõrandamine, omandamine, valdamine, hoidmine, vedu, kasutamine, hävitamine ja pürotehnilise toote valmistamine. LMS § 4 lg 1 sätestab, et isik, kes on leidnud lõhkematerjali, peab sellest viivitamata teavitama politseile või Päästeametile ja võimaluse korral tagama leiu ohutuse. LMS § 12 lg 1 kohaselt on lõhkematerjali käitlemiseks nõutav tegevusloa olemasolu. Seega Uno Kivinurm, hoides vastava tegevusloata oma elukohas lõhkeainet, käitles lõhkeainet ebaseaduslikult, rikkudes oma tegevusega LMS § 4 lg 1 ja § 12 lg 1 sätteid, millega pani toime KarS § 414 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör pidas võimalikuks kohaldada Uno Kivinurmele põhikaristusena rahalist karistust ning tegi kohtule ettepaneku tunnistada Uno Kivinurm süüdi KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos ja karistada teda rahalise karistusega 80 päevamäära ning tunnistada Uno Kivinurm süüdi KarS § 414 lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos ja karistada teda rahalise karistusega 100 päevamäära. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga, mõista liitkaristuseks kahe kuriteo eest rahaline karistus 100 päevamäära, millest seoses kahtlustatavana kinnipidamisega 06.-07.01.2017.a lugeda karistus kuue päevamäära ulatuses kantuks ning lõplikult kantavaks rahaliseks karistuseks määrata 94 päevamäära, millele süüdistatava sissetuleku alusel (päevamäära suurus 15.10 eurot) vastab 1419.40 eurot. KarS § 73 lg 1, 3 kohaselt jätta mõistetud rahaline karistus tingimisi kohaldamata, kui Uno Kivinurm 1 aastase ja 6 kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

1-18-258

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, leiab, et kuriteo tõendamiseseme asjaolud on selged. Kohtueelses menetluses kogutud tõenditega on süüdistus tõendamist leidnud. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. KarS § 414 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. Kohus, arvestades karistamise aluseid, Uno Kivinurme poolt toimepandut, tema isikut ning tema süü suurust, leiab, et süüdistatava karistamine vangistusega ei ole põhjendatud ning tema suhtes on karistuse eesmärke võimalik saavutada rahalise karistusega. Uno Kivinurm tunnistas kohtueelses menetluses kuritegude toimepanemist, ta andis üksikasjalisi ütlusi ning selgitas, et tema poolt hoitud tulirelv ja laskemoon olid tema elukohas kogu aeg olnud ning võisid kuuluda tema isale. Eeltoodust tulenevalt nõustub kohus prokuröri ettepanekuga ja leiab, et Uno Kivinurmele võib mõista karistuseks rahalise karistuse alla sanktsiooni keskmist määra ning jätta mõistetud rahaline karistus tingimisi kohaldamata, kui Uno Kivinurm ei pane 1(ühe) aastase ja 6(kuue) kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

/allkirjastatud digitaalselt/ Endla Ülviste Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.