Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

J.A on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 08.02.2017. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-155 KarS § 199 lg 2 p 5, 8, 9 järgi ja karistuseks mõistetud 1 aasta 7 kuud vangistust; KarS § 121 lg 1 järgi ja karistuseks mõistetud 5 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning mõisteti J.A-le liitkaristuseks 1 aasta 7 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 20.10.2016. Kohtuotsus jõustus 28.02.2017. Kinnipeetava karistusaeg algas 20.10.2016 ja lõpeb 20.05.2018. KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 22.12.2017. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava J.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega J.A tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, nõustus Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. J.A avaldas, et soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. Kinnipeetav selgitas, et eelmise karistuse kandmiselt vabanes ta samuti tingimisi enne tähtaega ning läbisin katseaja korralikult. Uue kuriteo pani toime, kuna tööga oli halvasti, raha ei olnud ning ta hakkas taas

2 (4)

narkootikume tarvitama. Kinnipeetav tunnistas, et ka praegu on tal suured võlad. Vanglas on J.A enda arvates läinud hästi, peaaegu aasta ei ole rikkumisi olnud. Ta läbis „Eluviisitreeningu“ ja käib anonüümsetes narkomaanides. Vabaduses toetavad teda ema, õde ja kaks sõpra, kes ei ole kriminaalkorras karistatud. Varem sõbrad tarvitasid narkootikume, kuid on praeguseks läbinud rehabilitatsiooni ja enam ei tarvita. Kinnipeetav pidas võimalikuks, et läheb pärast vabanemist rehabilitatsioonikeskusse, kuid tahab seda ise teha mitte kohtu kaudu.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on J.A temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused J.A tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. J.A on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning korduvalt vanglakaristust kandnud. Varasemalt pani J.A toime varavastaseid kuritegusid, käesolevalt on varavastasele kuriteole lisandunud isikuvastane kuritegu. J.A kannab karistust varguste ning kehalise väärkohtlemise eest. Kuritegude toimepanemist on soodustanud uimastite tarvitamine ning vajadus rahaliste vahendite järele. Karistuse kandmise ajal on J.A riskikäitumisega tegeletud. Kinnipeetav on osalenud vahistatutele mõeldud sõltuvusrühmas ja läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Praegu osaleb J.A vangla iseloomustuse kohaselt tagasilanguse ennetamise tugigrupi töös ning majandustöödel. Kohtuistungil avaldatu kohaselt käib kinnipeetav ka anonüümsete narkomaanide grupis ja soovib jätkata vabaduses. J.A käitumine on vangistuse algusega võrreldes samuti paranenud. Viimane distsiplinaarkaristus on määratud 17.02.2017, seega peaaegu aasta tagasi. Vabanemise korral on J.A olemas kindel elukoht ning lähedaste toetus. Väidetavalt on võimalik tööle saada ehitusobjektide koristajana. Töökoha ja stabiilse sissetuleku olemasolu vähendab uute kuritegude toimepanemise riske, kuna J.A on varem pannud kuritegusid toime just majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kõike eeltoodut kogumis hinnates leiab kohus, et J.A ennetähtaegne vabastamine vangistuse kandmiselt on võimalik. Ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine võiks olla J.A puhul tulemuslikum kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. J.A on mõistnud, et tema õigusvastast käitumist põhjustavad sõltuvusprobleemid ning ta saab aru muutuste vajalikkusest. Kohtu hinnangul on alust arvata, et uimastite tarvitamisest loobumine võiks aidata J.A edasiselt jätkata õiguskuulekalt. Kuna J.A on püüdnud ka varem oma eluviisi muuta, kuid ei ole sellega toime tulnud, püsib ka sel korral oht tagasilanguseks. Kohtu arvates vajaks J.A muutuste elluviimiseks ning ühiskonnas kohandumiseks abi, mida on talle võimalik pakkuda läbi kriminaalhoolduse. Kriminaalhoolduse näol on süüdimõistetule tagatud vajalik abi ning käitumiskontrollile allutamine tagab ka piisava kontrolli J.A edasise käitumise üle.

3 (4)

KarS § 76 lg 5 alusel tuleb J.A-le määrata katseaeg kuus kuud alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Samaks tähtajaks peab kohus põhjendatuks allutada J.A ka KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile. Selleks, et vähendada uute kuritegude toimepanemise riske, tuleb J.A-le katseajaks KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ja KarS § 75 lg 2 p 21 alusel mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Et vähendada seaduslike sissetulekute puudumisest tulenevaid võimalikke riske, peab kohus vajalikuks määrata ka KarS § 75 lg 2 p 4 alusel J.A-le kohustuse asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist. Lisaks eeltoodule määrab kohus J.A-le KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustuse läbida kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogramm. Määruse tegemisel juhindus kohus KarS § 5 lg 2, 3, KrMS § 426 lg 1, § 431 ja § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.