lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-17-270/32

Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 22.01.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-17-270/32
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
22.01.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
950
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-17-270/11Viru Maakohus Narva kohtumaja03.02.20171-17-270/24Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja19.12.2017

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja

Tartu Ringkonnakohus 22. jaanuar 2018, Tartu (kirjalik menetlus) 1-17-270 Aarne Sarjas, Maarika Kuusk ja Mati Kartau N.N-i (isikukood XXX) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise järelevalve alla Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 19. detsembri 2017. a määrus N.N

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 19. detsembri 2017. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Viru Maakohtu 3. veebruari 2017. a otsusega tunnistati N.N süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 8 ja 9 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 11 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistusaeg algas 10. augustil 2017 ja see lõpeb 6. augustil 2018.
2.5. detsembril 2017 saatis Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid N.N-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Vangla ja prokuratuur toetasid N.N-i vangistusest ennetähtaegset vabastamist.
3.Viru Maakohtu 19. detsembri 2017. a määrusega jäeti N.N karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Kohus märkis, et N.N on kriminaalkorras 13 korda karistatud ning ta viibib vangistuses kuuendat korda. Süüdimõistetul on olemas vabanemisjärgne elukoht, mis vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Kuigi N.N on vangistuses käitunud hästi, st tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ei ole kohtul veendumust, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Järelejäänud vangistuse jooksul on võimalik N.N teha järeldusi oma varasemast käitumisest, osaleda sotsiaalprogrammides ja käia tööl. Kuigi kohus hindab süüdimõistetu pingutusi (kindel elukoht, lähedaste toetus) kiiduväärseks, leiab siiski, et nimetatu ei ole N.N-i ennetähtaegseks

Sarnased lahendid

Varavastased süüteod
  • 10.09.20261-26-6298/15Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 07.09.20261-26-6181/3Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 01.09.20261-26-4536/11Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 01.09.20261-26-4754/6Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 31.08.20261-26-1386/37Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20261-26-5824/7Viru Maakohus Narva kohtumaja

vabanemiseks piisav. Kohtul ei teki veendumust, et süüdimõistetu võiks vabaduses seaduskuulekalt elada. Sellise veendumuse tekitab eelkõige tema varasem käitumine – korduv varavastaste kuritegude toimepanemine. Seega on suur risk, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Seda veendumust kinnitab ka garanteeritud töökoha puudumine. Kui süüdimõistetud isik ei suuda hoida end käitumast seaduskuulekalt, olles varasemalt korduvalt karistatud ja käitumiskontrollile ebaõnnestunult allutatud, näitab see vaid tema veendumusi ja hoiakuid õiguskorra suhtes. Kohtu hinnangul ei ole võimalik N.N-i puhul võimalik tema käitumise korrigeerimist õiguskuulekuse suunas kriminaalhoolduslike vahenditega.

MÄÄRUSKAEBUS

4.Viru Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse N.N , kes palub kohtul veelkord kaaluda tema kasuks olevaid asjaolusid ja vabastada teda ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla. N.N toob välja teda positiivselt iseloomustava teabe – tal on lähedased inimesed, kes on teda nõus toetama nii materiaalselt kui ka moraalselt; N.N on olemas vabanemisjärgne elukoht, kus on võimalik elektroonilise valve kohaldamine; esialgseks toimetulekuks on N.N vabanemisfondis 1410 eurot. N.N on enda väitel kindel soov ausalt teenima hakata ja oma elu õigele rajale suunata. Töökoha garantii küll hetkel puudub, kuid võimalusi töötamiseks on. Lähedaste abiga leiaks N.N kindlasti töökoha ning vabaneks vanadest eluviisidest. N.N tunnistab, et on ka varem selliseid võimalusi saanud, kuid pole suutnud neid õigesti ära kasutada. Vangistuses olles on aga tema ellusuhtumine muutunud ja vanus on pannud teda teistmoodi mõtlema. Eesmärgiks on saanud ausa töökoha ja kindla elukoha olemasolu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5.Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja vaidlustatud kohtumääruse muutmata.
6.Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. aprilli 2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud kaalutlusviga, mis annaks aluse kohtumääruse tühistamiseks. Kohus on võtnud arvesse nii N.N positiivselt (elukoha olemasolu, lähedaste toetus, kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine) kui ka negatiivselt iseloomustava teabe (korduv karistatus, töökoha puudumine, varasemad ebaõnnestunud kriminaalhooldused) ning leidnud asjaolusid kogumis hinnates, et positiivsed asjaolud ei kaalu negatiivset üles.
7.N.N on kriminaalkorras karistatud korduvalt, käesolevalt kannab ta kuuendat vanglakaristust süstemaatilise varguse eest. Varasemad kuriteod on olnud samuti peamiselt varavastased. Soodusteguriks kuritegude toimepanemisel on majandusliku kasu saamine. Kuigi on positiivne, et N.N on vangistuses käitunud hästi (puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused), tuleb kohtul hinnata ka vabanemisjärgseid riskitegureid.

2(3)

8.N.N on olemas vabanemisjärgne elukoht tema emale kuulunud korteris. Samas ei ole süüdimõistetul garanteeritud töökohta, mis suurendab ohtu uute kuritegude toimepanekuks. N.N on varasemalt toime pannud valdavalt varavastaseid kuritegusid, mistõttu on alust arvata, et majanduslikes raskustes võib N.N asuda ebaseaduslikul teel raha hankima. N.N-i varasem töökogemus on vähene, kuna N.N on korduvalt viibinud vangistuses. Kohus loeb positiivseks, et N.N on lähivõrgustikus õde, vend ja poeg, kuid leiab, et see asjaolu ei ole piisav, et N.N ennetähtaegselt vangistusest vabastada. Nähtuvalt vangla iseloomustusest viitavad N.N-i poolt toimepandud kuritegude sagedus ja laad riskivale ja hoolimatule eluviisile ning tema suhtlusringkonnas võivad olla kriminaalse mõtteviisiga isikud. Taoline elukeskkond ja harjumused võivad N.N-i suunata tagasi kriminaalsele teele. N.N ei ole ka varasemalt suutnud kriminaalhooldusnõudeid kohaselt täita – N.N on rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi ning ühel korral on tema karistus pööratud täitmisele, kuna N.N ei ilmunud registreerimistele. Seega ei ole kohtul usku sellesse, et N.N oleks võimalik seaduskuulekale teele suunata kriminaalhoolduslike vahendite abil.
9.Eeltoodud põhjustel leiab ringkonnakohus maakohtuga nõustuvalt, et N.N ei saa KarS § 76 lg-s 4 sätestatud kriteeriumitest lähtudes vangistusest ennetähtaegselt vabastada, kuna uute kuritegude toimepanemise risk ei ole piisaval määral maandatud.
10.Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 19. detsembri 2017. a määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/

/allkiri/

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

/allkiri/ Mati Kartau

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 27.08.20261-26-3868/16Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 27.08.20261-26-4498/11Harju Maakohus Tallinna kohtumaja