Liiklussüüteod

Kohtumääruse asjaolud ja põhjendused Viru Maakohtu 28.11.2016 otsusega tunnistati H.N süüdi KarS § 424 järgi ning karistuseks mõisteti talle 6 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jäeti vangistus tingimisi kohaldamata 1-aastase katseajaga. Katseajaks allutati H.N kriminaalhooldaja järelevalve alla ning teda kohustati täitma KarS § 75 lg -s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-des 2,8 sätestatud lisakohustusi. Kohtuotsus jõustus 14.12.2016. Viru Maakohus jättis 09.06.2017 määrusega rahuldamata kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes esitatud taotluse karistuse täitmisele pööramiseks ning pikendas H.N-ile Viru Maakohtu 28.11.2016 otsusega mõistetud katseaega 3 kuu võrra, s.o kuni 28.02.2018. 03.10.2017 esitas kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule erakorralise ettekande H.N-i suhtes põhjusel, et hooldusalune on rikkunud registreerimiskohustust ning lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. H.N pidi ilmuma registreerimisele 06.09.2017, kuid samal päeval isik helistas ja palus aega muuta ning lubas tulla registreerimisele 07.09.2017, kuid lubatud päeval helistas hooldusalune uuesti ja tunnistas, et ei saa tulla vastuvõtule, sest on tarvitanud alkoholi. Palutud isikul tulla vastuvõtule 12.09.2017. Kriminaalhooldusametnikud teostasid 07.09.2017 kell 13:15 kodukülastuse isiku elukohta aadressile xxxx. Hooldusalune oli kodus, allus kontrollile ning tuvastati alkoholijoove väljahingatavas õhus 0,450 mg/l kohta. Hooldusalune helistas 12.09.2017 ning soovis jällegi aega muuta, seekord tervislikel põhjustel. Lepitud kokku, et tuleb vastuvõtule 13.09.2017. H.N tuli antud kuupäeval registreerimisele ning esitas ka arstitõendi. 13.09.2017 antud seletuses kirjutab isik, et tarbis 06.-07.09.2017 alkoholi, kuna hambad valutasid ning 12.09.2017 valutas puusaluu, tõi 13.09.2017tõendi. H.N on arvel Eesti Töötukassas ning isikul on tuvastatud osaline töövõime. Kriminaalhooldusametnik määras isikule Liiklusohutusprogrammi, mida hooldusalune ei saanud esmakordselt läbida tervislikel põhjustel. Uue programmi algusaeg ei ole veel teada. Arvestades eeltoodut teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku pöörata H.N-i karistus täitmisele, sest alkoholi tarvitamine suurendab isiku riski panna toime uus süütegu. Alkoholi tarvitamise tõttu ei ilmu isik määratud aegadel vastuvõtule, mistõttu on kriminaalhoolduse teostamine raskendatud. Kohus määras kohtuistungi toimumisajaga 14.11.2017 kell 10.30. Kohtukutse sai süüdimõistetu 14.10.2018 isiklikult kätte, kuid kohtuistungile ta ei ilmunud, vaid helistas kohtuistungi sekretärile ning teatas, et tal ei ole võimalik kohtuistungile tulla, kuna pöördub EMO-sse, sest vasaku jala peale toetuda ei saa. Kohus lükkas kohtuistungi toimumise aja edasi ja määras uueks ajaks 20.12.2017 kell 11.00. Kohtukutse sai süüdimõistetu 30.11.2017 pereliikme (venna) kaudu kätte, kuid kohtuistungile ta ei ilmunud, samuti ei teavitanud

ilmumata jätmise põhjustest. Viru Maakohus kohaldas 05.01.2018 määrusega H.N-i suhtes sundtoomist isiku toimetamiseks 09.01.2018 kell 10.00 toimuvale kohtuistungile. 09.01.2018 toimunud kohtuistungil avaldas süüdimõistetu, et ei oska öelda, miks ei esitanud varem haiguslehte. Selgitab, et kukkus redelilt, kuid jällegi ei oska öelda, miks arst sellest ei kirjutanud. Töötukassast soovitati, et ta läheks Viljandi haiglasse, sest tal on maksanäitajad väga halvad, mistõttu peab alkoholismi ravima. Loodab, et nüüd läheb paremuse poole, sest sai ravile. Käis 14.12.2017 Viljandis proove andmas ja 22.01.2018 läheb Viljandi Haiglasse ravile. Kriminaalhooldaja selgitab, et kuna erakorralise ettekande esitamisest on väga palju möödas, siis on vahepeal H.N olnud ka rikkumisi. Kriminaalhooldaja lisas, et kohus määras isikule sotsiaalprogrammi, kuid seda ei ole 3 kuuga võimalik läbi viia, mistõttu teeb ettepaneku pikendada katseaega 2018. aasta oktoobrini. Kohus, tutvunud erakorralise ettekandega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamuse, leiab, et kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes esitatud taotlus karistuse täitmisele pööramiseks ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. KrMS § 427 lg 1 sätestab, et KarS § 74 lõike 4 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdlane ei järgi katseajal kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus määrata talle täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. KarS § 75 lg 2 p 5 kohaselt, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, võib kohus määrata, et süüdlane on käitumiskontrolli ajal kohustatud alluma ettenähtud ravile, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Kohus leiab, et süüdimõistetule Viru Maakohtu 28.11.2016 otsusega pandud registreerimiskohustuse ja lisakohustuse rikkumine on tõendamist leidnud, kuna isikul mõõdeti kontrollimise käigus alkoholijoove ning isik ise tunnistab alkoholi tarvitamist. Samuti on isik jätnud registreerimisele ilmumata alkoholi tarvitamise pärast. Samas leiab kohus, et isikule saab katseaja pikendamisega anda täiendava võimaluse teha esitatud erakorralisest ettekandest vajalikud järeldused ning näidata tahet edaspidi täita käitumiskontrolli nõudeid ja lisakohustust. Viru Maakohtu 28.11.2016 otsusega kohustati isikut käitumiskontrolli ajal ka läbima kriminaalhooldusametniku määratava sotsiaalprogrammi ning erakorralisest ettekandest nähtub, et isik ei ole sotsiaalprogrammi veel asunud läbima, kuna esimesel korral ei saanud hooldusalune läbida programmi tervislikel põhjustel ning uus programmi toimumise aeg ei ole veel teada. Seega ei ole käesolevaks ajaks ettenähtud lisakohustused läbitud ning kohtu hinnangul on Liiklusohutuse sotsiaalprogrammi läbimine isiku suhtes vajalik. Samuti saab kohtu hinnangul nimetatud asjaoludel käesoleval ajal ettenähtud ravile allumist kui täiendava lisakohustuse määramist pidada piisavalt mõjusaks abinõuks hooldusaluse mõjutamisel edaspidi alkoholi tarvitamisest hoidumiseks. Kohus jätab eeltoodud põhjendustel kriminaalhooldaja erakorralise ettekande rahuldamata ja H.N-ile Viru Maakohtu 28.11.2016 otsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramata ning pikendab Viru Maakohtu 28.11.2016 otsusega mõistetud ja Viru Maakohtu 09.06.2017 määrusega pikendatud katseaega veel 10 kuu võrra, s.o kuni 28.12.2018 ning

määrab KarS § 75 lg 2 p 5 alusel H.N-ile täiendava lisakohustuse alluda alkoholismivastasele ravile tähtajaga 28.02.2018. Maakohus juhindus KarS § 74 lg 4 ning KrMS § 427, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. (digitaalselt allkirjastatud) Kristel Vedro kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.