1-17-10267
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
29. detsember 2017. a., Tallinn
Kohtuasja number
1-17-10267
Kohtunik
Meelika Aava
Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 23. novembri 2017. a otsus Jevgeni Rjazantsevi (ik 37908030257) süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kokkuleppemenetluses
Apellatsiooni esitaja
Süüdistatav Jevgeni Rjazantsev
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
Jätta süüdistatava Jevgeni Rjazantsevi apellatsioon Harju Maakohtu 23. novembri 2017. a kohtuotsuse peale läbi vaatamata ja tagastada. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Asitõenditena ära võetud narkootilise aine kohus konfiskeeris ja jättis pärast kohtuotsuse jõustumist ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, teaduslikul eesmärgil ja õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks. Asitõendina ära võetud minigripp kilekott ja fooliumvoldikud kohus konfiskeeris ja jättis kriminaalasja materjalide juurde.
2(3)
ekspertiisitasu, s.o summas 342 riigi kanda. Kokkuleppe kohaselt jäävad menetluskulud süüdistatava kanda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 23.11.2017. a toimunud kohtuistungi protokollist nähtub, et J. Rjazantsev on kohtuistungil avaldanud, et kokkulepe on talle arusaadav, ta on kokkuleppe sõlminud vabatahtlikult ning ta jääb kokkuleppe juurde. Täiendavaid taotlusi ei ole J. Rjazantsev seoses menetluskulude tasumisega kohtuistungil esitanud. Apelleeritud kohtuotsusega ongi J. Rjazantsevi kokkuleppes märgitud süüdistuses süüdi tunnistatud ja karistatud ning temalt on välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud vastavalt kokkuleppes märgitule. Nimelt jättis kohus osaliselt menetluskulud ekspertiisikulude osas riigi kanda ning võimaldas väljamõistetud menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Tegemist on kriminaalmenetluse kulude tasumiseks ette nähtud maksimaalse tähtajaga, mida seadus võimaldab. Apellatsioonis on J. Rjazantsev taotlenud menetluskulude tasumise alguse muutmist ja osaliselt riigi kanda jätmist. Nagu juba eelpool sedastatud Riigikohtu lahendi (3-1-1-7-16) seisukohast järeldub, on osaliselt menetluskulude riigi kanda jätmine kokkuleppe esemesse kuuluv küsimus ning kohtul puudub pädevus selle üle kokkuleppe sõlmimise järgselt otsustada. Süüdistatav on kokkulepet sõlmides nõustunud temalt välja mõistetud menetluskulude tasumise algusajaga ning osaliselt ekspertiisikulude riigi kanda jätmisega, mille maakohus kohtuotsusega kinnitas. Maksejõuetuse küsimust ei ole kohtuistungil tõstatatud. Seega on kohtuotsus kooskõlas eelnevalt kinnitatud kokkuleppega. Asjaolu, et süüdistatav on kohtus kokkuleppega nõustunud, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada ning jätta osaliselt menetluskulud riigi kanda, ei ole kohtukolleegiumi hinnangul kuidagi võimalik lugeda ka KrMS § 318 lg-s 4 loetletud rikkumiseks. Samasugust seisukohta kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse vaidlustamise aluste suhtes on väljendanud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 4. novembri 2011. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-81-11. Riigikohus on märkinud, et tulenevalt KrMS § 247 lg-st 2 saab süüdistatav sõlmitud kokkuleppest loobuda hiljemalt kokkuleppe kohtulikul arutamisel maakohtus. Apellatsioonis ei ole enam võimalik kokkuleppest loobuda. See järeldub üheselt KrMS § 318 lg 3 p-st 4 ja lg-st 4, mis ei nimeta apellatsiooni võimaliku alusena asjaolu, et süüdistatav on pärast kokkuleppe arutamist maakohtus oma seisukohta kokkuleppe suhtes muutnud. KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust.
/allkirjastatud digitaalselt/
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.