Kohtulahend

põhivabaduste kaitse konventsiooni või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide väidetava rikkumise on toime pannud Eesti riik. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 8 kohaselt antakse riigi õigusabi ühel järgneval viisil: 1) õigusabi andmine kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud; 2) õigusabi andmine kohustusega ühekordse maksena täielikult või osaliselt hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud; 3) õigusabi andmine kohustusega osamaksetena täielikult või osaliselt hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. RÕS § 14 lg 1 kohaselt arvestatakse taotleja majanduslikku seisundit hinnates tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid. Taotleja majandusliku seisundi hindamiseks selgitas kohus välja, et isikul puudub igasugune vallas- ja kinnisvara, mida õigusabi osutamise eest tasumiseks realiseerida. Samuti puuduvad isiku arveldusarvetel rahalised vahendid ning käesoleval ajal ta vangistuses ei tööta. Seega ei ole isik oma majanduslikust seisundist tulenevalt võimeline ise õigusabi eest tasuma. RÕS § 37 lg 3 kohaselt keeldub maakohus RÕS § 37 lg 1 alusel riigi õigusabi andmisest, kui ta leiab, et esitatav kaebus ei oleks inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 35 kohaselt vastuvõetav. Seega peab kohus hindama esitatud kaebuse vastuvõetavust Inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni artiklist 35 lähtuvalt. Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 35 sätestab vastuvõetavuse kriteeriumid järgnevalt:

Maakohus, tutvunud esitatud taotlusega, leiab, et see on põhjendatud. Maakohus rõhutab, et riigi õigusabi andmisel Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks ei kontrollita selle sisulisi põhjendusi, vaid seaduslike eelduste täitmist Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 35 järgi. Kuna Riigikohus keeldus Leo Lombi kaitsja kassatsiooni menetlusse võtmast, siis on kõik siseriiklikud õiguse kaitse võimalusel ammendunud ning 6-kuuline tähtaeg hakkas kulgema alates jõustumisest, s.o 21.08.2017. Lähtudes ülaltoodust leiab kohus, et Leo Lombi taotlus riigi õigusabi saamiseks Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada, andes isikule riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. RÕS § 18 lg 1 alusel nimetab advokatuur viivitamata kohtu, prokuratuuri või uurimisasutuse määruse alusel riigi õigusabi osutava advokaadi. Advokatuuri nimetatud advokaat kohustub asuma viivitamata riigi õigusabi osutama ja korraldama oma tegevuse selliselt, et tal oleks võimalik õigeaegselt osaleda menetlustoimingutes. Seega edastab kohus määruse Eesti Advokatuurile advokaadi nimetamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.