1-16-7539/38 - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil otsus on pooltele kättesaadav. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Süüdistus Ajaperioodil 01.09.2011 – 14.07.2013 kehtinud KarS § 288 lg 2 määratles ametiisikuna isikut, kes juhib eraõiguslikku juriidilist isikut või tegutseb selle nimel või tegutseb teise füüsilise isiku nimel, kui tal on haldamis-, järelevalve- või juhtimisülesanded või varaliste väärtuste liikumist korraldavad või võimuesindaja ülesanded ning tegu on toime pandud vastava juriidilise või füüsilise isiku majandustegevuse käigus. Ajaperioodil 15.07.2013 – 31.12.2014 kehtinud KarS § 288 lg 2 määratles ametiisikuna füüsilise isiku, kellel on pädevus juhtida eraõiguslikku juriidilist isikut või tegutseda eraõigusliku juriidilise isiku või teise füüsilise isiku huvides. Alates 01.01.2015 tunnistati KarS § 288 lg 2 säte kehtetuks. Alates 15.07.2013 kehtiva KarS § 288 lg 1 kohaselt on ametiisik füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise alusel. Avalikku ülesannet määratletakse halduse kandja kaudu. Avaliku ülesande täitjaks loetakse teiste seas isikut, kes täidab avalikku ülesannet riigi heaks, samuti tema asutatud või osalusega juriidilise isiku heaks. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) asutati 25.07.2001 Vabariigi Valitsuse otsusega nr 556 ning vastavalt PERH-i põhikirja p-le 9 on PERH Tallinnas tegutsev eraõiguslik juriidiline isik, mille eesmärgiks on oma vara valitsemise ja kasutamise kaudu osutada kõrgekvaliteedilist eriarstiabi ja kiirabi, olla tervishoiutöötajate kvalifikatsiooni omandamisele eelneva ja järgneva koolituse õppebaasiks ning tegeleda tervishoiualase õppeja teadustööga. Täiendavalt märgitakse PERH-i majandusaasta aruannetes, et Tallinnas tegutsev PERH on kohustatud andma kõrgeima keerukusastmega arstiabi Eesti haigekassas ravikindlustatud isikutele kõigist Eesti maakondadest ning patsiendi terviseprobleemist tulenevalt mõnevõrra

väiksema keerukusega arstiabi patsientidele peamiselt Tallinnast ja Harjumaalt ning Lääne-, Põhja- ja Kesk-Eestist. PERH osutab kiirabiteenust Harjumaal, Eesti väikesaartel, Märjamaal, Hiiumaal ja Läänemaal, samuti reanimobiiliteenust Põhja-Eestis, vältimatut abi osutatakse kõigile abivajajatele. Ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 36 lg 1 kohaselt sõlmib haigekassa tervishoiuteenuse osutaja või tervishoiuteenuse osutajatega ravi rahastamise lepingu. RaKS § 35 lg 1 kohaselt võtab haigekassa ravi rahastamise lepinguga kindlustatud isikult üle kohustuse maksta tasu tervishoiuteenuse osutamise eest vastavalt lepingus ja õigusaktides sätestatud tingimustele. RaKS § 35 lg 2 kohaselt on ravi rahastamise leping haldusleping. Ravi rahastamise lepingule kohaldatakse haldusmenetluse seaduse 7. peatüki sätteid RaKS-is sätestatud erisustega. Eesti Haigekassa seaduse § 5 lg 1 kohaselt on Eesti Haigekassa avalik-õiguslik juriidiline isik. Seega on haigekassal õigus riigi nimel sõlmida haldusleping ehk ravi rahastamise leping RaKS-s sätestatud tingimustel ja ulatuses. PERH-i ja Eesti Haigekassa vahel 01.04.2009 sõlmitud ravi rahastamise lepingu nr xxxxxxx (kehtis kuni 31.12.2013) ja 01.01.2014 (kehtib kuni 31.12.2018) sõlmitud ravi rahastamise lepingu nr 6064314 objektiks on kindlustatud isikule osutatud tervishoiuteenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmine õigusaktides ja lepingus ning selle lisades ettenähtud tingimustel ja korras. Sotsiaalministri määrusega nr 9 vastu võetud „Kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse Eesti Haigekassa poolt ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika“ § 13 lg 2 p 5 ja § 33 lg 1 p 3 ning Vabariigi Valitsuse määrusega nr 159 vastu võetud „Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu“ kohaselt sisaldab voodipäeva hind toitlustust ning patsiendi toitlustamine kui tugiteenuse kulu arvestatakse teenuse standardkuludesse. PERH-i eelarves moodustavad Eesti Haigekassalt kui avalik-õiguslikult juriidiliselt isikult saadud finantseeringud: Aasta Eesti Eelarves tervishoiu Eelarves kogu tulu Haigekassaga teenused Eesti Haigekassale osakondadega sõlmitud lepingute maht

Tulenevalt riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 10 lg 1 p 4 on PERH kohustatud riigihangete korraldamisel järgima RHS-is sätestatud korda. RHS § 1 kohaselt on RHS eesmärgiks tagada hankija (antud juhul PERH) rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine riigihankel. Samuti tuleb riigihanke korraldamisel järgida üldpõhimõtteid, mis on sätestatud RHS § 3. PERH juhatuse esimehe korraldustega nr 1-9.3/125, 07.12.2009, nr 1-9.3/132, 31.10.2013 ja nr 1-9.3/137, 08.11.2013 määrati YYu vastutusvaldkonnaks mh kaupade, teenuste sisseost ja selle korraldus (sh riigihanked) ning infosüsteemide sh riistvara arendus ja toimimine. PERH korraldas kuni 2013.a septembrini (k.a) toitlustusteenuse ostmiseks riigihankeid. YY, olles PERH-i juhatuse esimees, määrati juhatuse esimehe korraldustega nr 1-9.2/73, 18.08.2011 ja nr 1-9.2/142, 13.09.2013 toitlustusteenuse ostmise hangete komisjoni esimeheks, kus tema ülesandeks oli osaleda hankedokumentide koostamisel, pakkumiste hindamiskomisjoni töös ning parima pakkuja valimisel. Samuti korraldab PERH riigihankeid infotehnoloogia valdkonnas, sh tarkvaralitsentside, serveri haldusteenuse ning infotehnoloogia seadmete ostmiseks, et arendada haigla tööks vajalikke infosüsteeme ning tagada avaliku ülesande täitmine, so tervishoiuteenuse osutamine. Seega YYu kui PERH-i juhatuse esimehe ning toitlustusteenuse ostmise hangete komisjoni esimehe kohustuseks oli tagada PERH-i rahaliste vahendite, mis rohkem kui 80% ulatuses saadakse Eesti Haigekassalt kui avalik-õiguslikult juriidiliselt isikult, läbipaistev ja säästlik kasutamine. Seega YY täitis PERH-i juhtimisel, sh riigihangete korraldamisel ning infosüsteemide sh riistvara arenduse ja toimimise tagamisel avalikke ülesandeid. Ametiseisund korruptsioonivastase seaduse (edaspidi KVS) § 2 lg 2 kohaselt on õigusaktist, tehingust või asutuse töökorraldusest tulenev õigus ja kohustus avaliku ülesande täitmisel: 1) teha otsus, sealhulgas osaleda selle tegemises või selle sisulises suunamises. Otsus on teise isiku, sealhulgas avalikku ülesannet täitva asutuse õiguse või kohustuse tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud otsustus, millega reguleeritakse üksikjuhtumit või piiritlemata arvu juhtusid, sealhulgas õiguse üldakt, haldusakt haldusmenetluse seaduse tähenduses, kohtulahend, samuti asutuse siseakt; 2) teha toiming, sealhulgas osaleda selles või selle sisulises suunamises. Toiming on teisele isikule, sealhulgas avalikku ülesannet täitvale asutusele õiguslikku või vältimatut faktilist tagajärge põhjustav tegevus, mis ei ole otsuse tegemine. Toiming võib seisneda ka menetlustoimingu tegemises, tegevusetuses või viivituses. 03.07.2003 sõlmisid PERH ja YY teenistuslepingu, mille kohaselt asus YY tööle PERH-i juhatuse liikmena. Nimetatud teenistuslepingut muudeti 13.11.2006, 24.07.2008 ja 02.09.2013 sõlmitud teenistuslepingutega. Vastavalt teenistuslepingutele oli YYu tööülesandeks juhtida PERH-i, juhindudes seejuures lepingust, juhatuse reglemendist, PERH-i põhikirjast, kehtivast seadusandlusest ja PERH-i nõukogu otsustest ning teistest PERH-i põhidokumentidest ja juhtorganite otsustest. YYu kui PERH-i juhatuse liikme/esimehe ülesanded on määratletud sihtasutuste seaduse (edaspidi SAS) § 17 ja PERH-i põhikirja 4. peatükis. Vastavalt PERH-i põhikirja p 39 ja SAS § 17 juhatus juhib ja esindab sihtasutust, järgides sihtasutuse nõukogu seaduslikke korraldusi ning põhikirja p 40 kohaselt juhatus mh:

soodsa otsuse tegemisel, andis X2 Eesti juhatuse liige X5 talle varaliselt hinnatava soodustuse alljärgnevatel asjaoludel. 18.09.2013 kuulutas PERH välja väljakuulutamiseta läbirääkimistega toitlustushanke nr xxxxx, mille pakkumiste esitamise tähtaeg oli 24.09.2013. Hankes osalemiseks edastati teade OÜ-le X2, kes ei saanud aga nimetatud hankest osa võtta, kuna äriühingul tekkis 11.09.2013 maksuvõlg kokku summas 80 956,84 eurot. Hankes osalemiseks korraldas X2 Eesti juhatuse liige X5 PERH-i juhatuse esimehe YYu kaudu PERH-i poolsete maksete teostamise OÜ-le X2. 17.09.2013 X2 Eesti tasus maksuvõla ja PERH-i juhatuse esimehe YYu tegevuse tulemusel tekkis OÜ-l X2 rahalisi vahendeid, et tasuda riigile käibemaks, mille tähtaeg oli 20.09.2013. Sellest tulenevalt oli äriühingul võimalus tasuda riigimaksud tähtaegselt ja osa võtta eelpool nimetatud toitlustushankest. Hanke läbiviimise tulemusel sõlmisid 08.10.2013 PERH ja X2 Eesti töövõtulepingu nr 9-4.5/TX-15 PERH-is toitlustusteenuse osutamiseks kuni 01.10.2014 maksumusega 1 948 320 eurot. Kuna X2 Eesti on PERH-i pikaajaline toitlustamisteenuse osutaja ning äriühingule andis 2013 toitlustamisteenus ettevõtte käibest ca 40%, millest omakorda ca 67 % oli PERH-i osakaal, oli X2 Eesti juhatuse liikme X5i jaoks oluline, et koostöö PERH-iga jätkuks. Vastutasuna selle eest, et YY osales 2013 toitlustusteenuse ostmise hankes X2 Eesti jaoks soodsa otsuse tegemisel ning soodustas X2 Eesti osalemist PERH-i korraldatud hangetel, ostis X2 Eesti juhatuse liikme X5i korraldamisel 31.07.2013 AS-ist X21 lennupiletid suunal TallinnMünchen-Tallinn mh PERH-i juhatuse esimehele YYule ja X2 Eesti juhatuse liikmele X5ile, et külastada 27.-28.09.2013 Saksamaal üritust Oktoberfest. 31.07.2013 tasuti AS X21 31.07.2013 esitatud arve nr xxxxxxx summas 1 341 eurot X2 Eesti pangakontolt nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Nimetatud summast, s.o 1341 eurost, maksid YYu lennupiletid 439 eurot. YY võttis nimetatud varaliselt hinnatava soodustuse vastu. YY, olles PERH-i juhatuse esimees, seega ametiisik KarS § 288 lg 1 mõistes ning kelle vastutusvaldkonnaks on PERH-is mh riigihangete korraldamine ning infosüsteemide arendamine, on kohustatud avalike ülesannete täitmisel järgima RHS § 1 ja KVS § 1 sätestatud põhimõtteid, so tagama rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine ning avaliku ülesande aus ja erapooletu täitmine. PERH korraldas ajavahemikul alates 2008 kuni 2014 järgmised infotehnoloogia riigihanked, mille läbiviimise tulemusel sõlmiti lepingud X1-iga (reg.kood xxxxxxx ) kokku kuuel (6) korral: -

Seega M. Kilgi kui PERH-i infotehnoloogia direktori ning riigihangete komisjoni liikme kohustuseks on tagada PERH-i rahaliste vahendite, mis rohkem kui 80% ulatuses saadakse Eesti Haigekassalt kui avalik-õiguslikult juriidiliselt isikult, läbipaistev ja säästlik kasutamine. Seega Marko Kilk täidab PERH-i IT-teenistuse juhtimisel, sh riigihangete korraldamisel ning infosüsteemide sh riistvara arenduse ja toimimise tagamisel avalikke ülesandeid. Ametiseisund KVS § 2 lg 2 kohaselt on õigusaktist, tehingust või asutuse töökorraldusest tulenev õigus ja kohustus avaliku ülesande täitmisel: 1) teha otsus, sealhulgas osaleda selle tegemises või selle sisulises suunamises. Otsus on teise isiku, sealhulgas avalikku ülesannet täitva asutuse õiguse või kohustuse tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud otsustus, millega reguleeritakse üksikjuhtumit või piiritlemata arvu juhtusid, sealhulgas õiguse üldakt, haldusakt haldusmenetluse seaduse tähenduses, kohtulahend, samuti asutuse siseakt; 2) teha toiming, sealhulgas osaleda selles või selle sisulises suunamises. Toiming on teisele isikule, sealhulgas avalikku ülesannet täitvale asutusele õiguslikku või vältimatut faktilist tagajärge põhjustav tegevus, mis ei ole otsuse tegemine. Toiming võib seisneda ka menetlustoimingu tegemises, tegevusetuses või viivituses. 01.07.2004 sõlmisid PERH ja Marko Kilk töölepingu nr xxxxxx, mille kohaselt asus M. Kilk tööle PERH-i infotehnoloogia direktorina. Vastavalt töölepingule on M. Kilgi põhitööülesanneteks infotehnoloogia teenistuse juhtimine, infotehnoloogilise kontseptsiooni loomine, infotehnoloogia alaste lahendiste väljatöötamine ning nende juurutamise juhtimine ning infotehnoloogia süsteemide funktsioneerimise tagamine. „Arvete vastuvõtmise, kinnitamise ja tasumise korra“ kohaselt, mis kinnitati PERH-i juhatuse otsustega nr 1-6.1/69, 15.03.2010 ning nr 2014/1-6.1/189-1, on M. Kilgi kohustuseks kinnitada infotehnoloogiavaldkonna arved enne nende tasumist. Nimetatud korra kohaselt kinnitab arve aktsepteerija mh, et arvel esitatud majandustehingu sisu on kajastatud õigesti; kogused, hinnad ja muud tingimused vastavad eelnevalt sõlmitud lepingule ning vastavad tegelikult saadule; tehingu teostamisel on järgitud PERH-is kehtestatud „Kaupade ja teenuste ostu ning riigihangete läbiviimise korda“, tehing on seaduspärane, vajalik ning tellimisel on lähtutud kokkuhoidlikkuse printsiibist. Lähtuvalt eeltoodust teeb PERH-i infotehnoloogia direktor M. Kilk avalike ülesannete täitmisel otsuseid ja toiminguid KVS § 2 lg 2 mõistes. Seega M. Kilk, olles PERH-i infotehnoloogia direktor ja infotehnoloogia valdkonna hangete komisjoni liige, omab avaliku ülesande täitmiseks ametiseisundit, olles seega ametiisik KarS § 288 lg 1 mõistes, samuti perioodil 01.09.2011 – 31.12.2014 kehtinud KarS-i redaktsioonide mõistes. M. Kilk, töötades PERH-i infotehnoloogia direktorina, olles seega ametiisik KarS § 288 lg 1 mõistes ning kelle ülesandeks on PERH-i infotehnoloogia valdkonna juhtimine ja arendamine, sh riigihangete korraldamine, on kohustatud avalike ülesannete täitmisel järgima RHS § 1 ja KVS § 1 sätestatud põhimõtteid, so tagama rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine ning avaliku ülesande aus ja erapooletu täitmine. PERH korraldas ajavahemikul alates 2008 kuni 2014 järgmised infotehnoloogia riigihanked, mille läbiviimise tulemusel sõlmiti lepingud X1-iga (reg.kood xxxxxxxx ) kokku kuuel (6) korral:

kes tasus selle 22.08.2012. Nimetatud reis ei ole kuidagi seotud YYu ametialase tegevusega PERH-is, sh infosüsteemide arendamisega. Ajavahemikul alates 27.12.2012 kuni 06.01.2013 käis YY koos abikaasa X11u ja laste XX, YYu ja XX ning Marko Kilgi, X15 ja X16 puhkusereisil Milanos. Nimetatud reis maksumusega kokku 8 580 eurot osteti reisibüroo X22 OÜ vahendusel. Reisiga seotud kulude (lennupiletid, majutus, autorent) kohta palus M. Kilk kokkuleppel YYuga väljastada arved osaliselt X1-ile ning osaliselt X17 OÜ-le (X1 allhankijana teostas PERH-is infosüsteemide arendustöid X17 OÜ (reg.kood xxxxxxxx). ning selgituseks märkida, et tegemist on nelja isiku reisiga Kopenhaagenisse ja Viini. Vastavalt saadud juhistele väljastas X22 OÜ X1-ile 05.10.2012 arve nr xxxxx selgitusega „EU/reis Kopenhaagenisse, 4 reisijat“ ja 04.01.2013 arve nr xxxxxx selgitusega „EU/reis Copenhagenisse, sisaldab majutust, Jan 2013, 4 pax“ ning X17 OÜ-le 12.12.2012 arve nr xxxxxx selgitusega „EU/reis Viini, sisaldab majutust, dets 2012, 4 pax“. X3, saades M. Kilgilt eelpool nimetatud arved, edastas need tasumiseks vastavalt X1 ja X17 OÜ raamatupidamisele – esitatud arvete alusel tasus X1 12.10.2012 ja 18.01.2013 X22 OÜle kokku 4900 eurot ning X17 OÜ 21.12.2012 3680 eurot (hüvitati 28.05.2013 X1 poolt). Nimetatud reis ei ole kuidagi seotud YYu ega M. Kilgi ametialase tegevusega PERH-is, sh infosüsteemide arendamisega. Ajavahemikul alates 26.02-05.03.2014 käisid YYu abikaasa X11 ning tütred X12 ja YY puhkusereisil Tenerifel. Nimetatud reis (reisipakett „kõik hinnas“) maksumusega 3 322 eurot ostis X11 kokkuleppel YYuga reisibüroode X22 OÜ ja X23 OÜ vahendusel reisibüroost X24 OÜ. Nimetatud reisipaketi kohta palus M. Kilk kokkuleppel YYuga väljastada arve X1-ile ning selgituseks märkida, et tegemist on nelja isiku reisiga Madridi. Vastavalt saadud juhistele väljastas X22 OÜ 20.02.2014 X1-ile arve nr 140042 selgitusega „EU/reisipakett Madridi veebruar 2014, 4 pax“. X3, saades M. Kilgilt nimetatud arve, edastas selle tasumiseks X1 raamatupidamisele, kes tasus selle 21.02.2014. Nimetatud reis ei ole kuidagi seotud YYu, M. Kilgi ega ühegi teise PERHi töötaja ametialase tegevusega PERH-is, sh infosüsteemide arendamisega.

Ajavahemikul 02-06.04.2014 käisid YY ja tema abikaasa X11, M. Kilk ja tema elukaaslane X18 reisil Nizzas. YY ja M. Kilk otsustasid ühiselt ja kooskõlastatult, et lähetusega seotud reisile tulevad ka YYu abikaasa X11 ning M. Kilgi elukaaslane X18 ning seejuures otsustasid, et reisiga seotud kulud (lennupiletid, majutus, autorent) tasub PERH. Nimetatud reis maksumusega 3 785 eurot osteti reisibüroo X22 OÜ vahendusel. YYu ja M. Kilgi ühise ja kooskõlastatud tegevuse tulemusel palus M. Kilk kokkuleppel YYuga reisiga seotud kulude (lennupiletid, majutus) kohta väljastada arve PERH-ile summas 2500 eurot ning ülejäänud osX1 AS-ile ning selgituseks märkida, et tegemist on YYu ja M. Kilgi reisiga Nizzasse. Vastavalt saadud juhistele väljastas X22 OÜ 01.04.2014 X1-ile arve nr xxxxxx summas 1285 eurot selgitusega „EU/reis Nizzasse, lennupilet ja hotell 02-06.04.2014, Marko Kilk, YY“ ning PERH-ile arve nr xxxxxx summas 2500 eurot selgitusega „EU/reis Nizzasse, lennupilet ja hotell 02-06.04.2014, Kilk Marko, YY“. YY kokkuleppel M. Kilgiga, olles PERH-i juhatuse liige, saades arve nr xxxxxxx kinnitas selle ning seejärel suunas selle väljamakse tegemiseks PERH-i raamatupidamisele. X22 OÜ arve nr xxxxxx summas 2500 eurot tasuti 15.04.2014. Arve kinnitamisel ja tasumisel teadsid nii YY kui M. Kilk, et kuigi nemad osalesid Nizzas üritusel World Of Health IT, käisid nimetatud reisil PERH-i ja X1 kulul ka YYu abikaasa X11 ning X18. Seega kulu, mis ei ole kuidagi seotud YYu ega M. Kilgi ametialase tegevusega PERH-is, sh infosüsteemide arendamisega, on X11u ja X18 reisi finantseerimisega seotud kulu ehk 50% reisi kogumaksumusest, s.o 1892,50 eurot. Seega seoses nimetatud reisiga tekitati PERH-ile varalist kahju 1250 eurot, so 50% PERH-ile esitatud arvel nr xxxxxx märgitud summast. Sellise tegevusega pani M. Kilk toime KarS § 201 lg 2 p 3, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so isikule usaldatud võõra vara ebaseaduslikult kolmanda isiku kasuks pööramise, mis on toime pandud ametiisiku ja grupi poolt. -

Prokurör leidis, et PERH on avalikke ülesandeid täitev eraõiguslik juriidiline isik, sest kasutab oma tegevustes avalikke vahendeid (Eesti Haigekassalt saadud finantseeringud moodustasid põhilise osa PERH-i eelarvest), on asutatud Vabariigi Valitsuse otsusega. Kohtule on esitatud süüdistatavate ametiseisundit puudutavad dokumendid, mis näitavad nende pädevust igapäevaste tööülesannete täitmisel, süüdistustes on välja toodud ka YYu kui juhatuse liikme vastutusvaldkond. YY PERH-i juhatuse esimehena ja M. Kilk PERH-i IT direktorina, kes oma ametiülesandeid täites osalesid hangete läbiviimisel ja hankekomisjonide töös, (olles avaliku ülesande täitjad) on oma lepingupartneritelt/hankemenetluses osalejatelt, s.o toitlustusvaldkonna ja ITvaldkonna mitmetes hangetes edukaks osutunud äriühingutelt (X2 OÜ ja X1), saanud erinevaid rahaliselt hinnatavaid soodustusi välis- või puhkusereiside näol vastutasuna oma ametiseisundi kasutamise eest ning on sellega toime pannud isikute grupis korduva pistise võtmise, mis alates 01.01.2015 on kvalifitseeritav altkäemaksu võtmisena. Samal ajal kui äriühingud osalesid hankemenetlustes või kui nendega oli alustatud koostööd, pakkusid nad PERH-i juhtivatele ja hankekomisjonidega seotud isikutele erinevaid välisreisidel käimise võimalusi, mida tuleb käsitleda rahaliselt hinnatava soodustusena. Pakutud reisidel YY ja M.Kilk osalesid ise või oma pereliikmetega ning reisid tasuti hankemenetluses osalenud äriühingute kulul. YY ja M.Kilk ei kooskõlastanud nõukogu ega teiste PERH-i vastutavate isikutega oma puhkusereise, ei tõstatanud seda teemat ühise seisukoha kujundamise eesmärgil ning seega ei tunnistanud sellist tegevust avalikult. Puhkuse- või meelelahutusreiside vastuvõtmine hankekomisjoni liikmete poolt ei ole õiguslikult lubatav, ei saa olla samastatav ka viisakuskingitusena. Ei saa lubatavaks pidada olukorda, mille kohaselt avaliku ülesande täitjad ja hankemenetluses osalejad aktsepteerivad üksteise lisapremeerimist, sest see on vastuolus riigihanke läbiviimise algtõdedega, isikute võrdse kohtlemise, ausa konkurentsi ning avaliku ülesande ausa ja erapooletu täitmise põhimõttega. Oktoberfesti üritusest osavõtu korraldamisel oli äriühingu eesmärgiks pakkuda oma koostööpartneri esindajale mitusada eurot maksvat meelelahutus- või vabaajaüritust, kus puudus kindel ametlik raamprogramm. Isegi kui YY kohtus X2 emaettevõtte töötajatega, ei muuda see olukorda. Kliendiürituse eesmärgiks on kliendi väärtustamine, kuid kui sellega püütakse klient ära osta, siis kahjustab see kutsutu mainet ja suurendab korruptsiooniohtu. Ekvivalentsussuhe on olemas, kui ametiisiku ja pistise andja vahel valitseb üksmeel selles, et tasu on vastuteene tehtu või tulevikus tehtava ametialase teo eest. Kuna hankemenetlus ja puhkusereisid kestsid aastaid, siis pidid süüdistatavad äriühingute suhtes otsustusi tehes aru saama, et nende koostöö eest on reiside näol üle antud vara ja seda antakse ka edaspidi. Süüdistatavate tegevuse õigusvastasus ei saa olla välistatud seetõttu, et haiglal puudusid vastavad kontrollimehhanismid. Omastamise süüdistuses Dublini tööreisil lisaks YYule, X20le ja M.Kilgile käis kaasas ka viimase elukaaslane X18. Reisi maksumus oli 4 010 eurot. Arve kinnitas M.Kilk ja suunas selle tasumiseks PERH-i raamatupidamisele ning arve tasuti 05.04.2013. Põhjendamatu oli

reisikulude tasumine X18 osas, s.o. 1⁄4 reisi maksumusest ehk 1002,50 eurot. Sellega on M.Kilk talle usaldatud võõra vara ebaseaduslikult pööranud kolmanda isiku kasuks. Omastamise süüdistuses Nizza tööreis summas 2 500 eurot ei kuulunud PERH-i poolt tasumisele vähemalt pooles ulatuses, kuna süüdistatavatel olid kaasas ka abikaasad ning tasuda tuli vaid kahe, mitte nelja isiku reisikulude eest. Kahju PERH-ile oli seega 1 250 eurot. Karistuse mõistmisel palus prokurör arvestada seda, et süüdistatavad ei ole toimepandut kahetsenud ja võivad sarnaseid tegevusi jätkata. Süü suurust ja karistuse eesmärke silmas pidades, lähtudes eelkõige õiguskorra kaitsmise huvidest, tuleb süüdistatavaid karistada vangistusega. Kuna süüdistatavaid ei ole varem kriminaalkorras karistatud, siis tuleb vangistus mõista tingimisi, kohaldades KarS § 73 sätteid. Prokurör taotles YYule karistuseks KarS § 293 lg 2 p 1, 3 (alates 01.01.2015 KarS § 194 lg 2 p 1, 3) järgi 2 aastat vangistust ja KarS § 201 lg 2 p 3, 4 järgi 6 kuud vangistust ning liitkaristuseks KarS § 64 lg 1 alusel 2 aastat vangistust. Mõistetud karistusest lugeda kantuks 1 päev eelvangistust ning 1 aasta 11 kuud ja 29 päeva vangistust ei pöörata täitmisele, kui YY 3aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 49 alusel tuleb kohaldada lisakaristust ning YYul keelata 2 aastaks tegutseda tervishoiusektoriga seotud valdkondades juhtival ametikohal. KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel välja mõista süüteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks YYult 11 597,25 eurot. Samuti tuleb temalt välja mõista menetluskuluna sundraha 705 eurot. M. Kilgile taotles prokurör karistuseks KarS § 293 lg 2 p 1, 3 (alates 01.01.2015 KarS § 194 lg 2 p 1, 3) järgi 1 aasta ja 8 kuud vangistust ja KarS § 201 lg 2 p 3, 4 järgi 6 kuud vangistust ning liitkaristuseks KarS § 64 lg 1 alusel 1 aasta ja 8 kuud vangistust. KarS § 73 alusel ei pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui M. Kilk 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 49 alusel võtta M.Kilgilt 2 aastaks õigus tegutseda tervishoiusektoriga seostud infotehnoloogiavaldkondades juhtival ametikohal. KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel välja mõista M.Kilgilt süüteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks 5 236,25 eurot ning menetluskuluna sundraha 705 eurot.

aetud salaja, vaid sinna sõitu on arutatud töömeilidel. Keegi pole püüdnudki varjata, et kutse oli esitatud ja sõidu maksab kinni X2. Kumbki pool ei käsitlenud seda hüvena mingi ametialase teo eest. Kaitsja arvates ei ole kliendiüritus (sellel osalemine) vara ega muu soodustus KarS § 293 (§294) mõttes, vaid see on töökohustus. Sinna kutsutakse asutuste esindajaid, reeglina juhte. Oma tööülesannete täitmine ei saa samaaegselt olla vara või soodustuse omandamine. Kliendiürituste korraldamine on tavaline nii era- kui avaliku sektori jaoks ja seal osalevad lepingulised partnerid. Vastuolus sotsiaaladekvaatsuse põhimõttega oleks olukord, kui lepingupartneri kliendiüritusel käimist tõlgendatakse kuriteona. Ka asjaolu, et kliendiüritus korraldati Saksamaal, ei oma tähtsust. YY on käinud teiste koostööpartnerite üritustel ka näiteks PõhjaSoomes. Kui väita, et Eestis võib kliendiüritusi korraldada ja välismaal mitte, siis läheks see vastuollu määratluse põhimõttega, mis tuleneb PS §-st 23. Karistusnorm ei saa olla nii lai, et selle sisustamine on prokuröri suva (millest lähtudes Münchenisse lennupiletit osta ei tohi, aga majutuse välismaal või siseriikliku tarnspordi võib kinni maksta). X1ega seotud episoodides, kus prokurör loobus kelmuse süüdistusest ja esitas süüdistuse pistise võtmises, leidis kaitsja, et süüdistatavad tuleb õigeks mõista juba põhjusel, et tõhusa kaitse teostamine ei ole enam võimalik. Muudetud süüdistuse esitas prokurör alles pärast seda, kui kõik tunnistajad ja süüdistatavad olid üle kuulatud. Ka ei ole kaitsja arvates M.Kilk ametiisik, sest ta täitis ülesandeid, mis ei ole avaliku iseloomuga. X1e poolt tasutud puhkusereisid ei olnud hüve KarS § 293 tähenduses, vaid tasu AS-le X1 tehtud töö eest. Kuuest süüdistuses märgitud riigihankest kolm esimest tuleks kõrvale jätta, sest nende kasulikkus AS-le X1 ei ole tõendatud. Samuti ei nähtu YYu osa nende hangete korraldamisel. Kõrvale tuleb jätta X3 ja X26e ütlused, kuna kohtus on neid kohustatud tunnistajana ütlusi andma olukorras, kus nad tegelikult olid potentsiaalsed kahtlustatavad. Eluliselt usutavad ja kooskõlas teiste tõenditega on aga M. Kilgi ja YYu ütlused selle kohta, et nad tegid tööd X1e kasuks. Töölepingud jäeti sõlmimata põhjusel, et valearved sai kanda majandamiskuludesse ning maksmata jätta tööjõumaksud ja erisoodustusmaksud ning X1 kartis korruptsioonisüüdistust. X1e heaks tehtud tööde eest tasumine puhkusereisidega võib olla vastuolus ametniku eetikaga, kuid see ei ole kvalifitseeritav süüdistuses näidatud kuriteona. Omastamise süüdistuses Nizza reisi osas märkis kaitsja, et abikaasade kaasavõtmine tööreisile ei ole keelatud ning YYu abikaasa ja M. Kilgi elukaaslase lennupiletite hinna maksis kinni X1, mitte PERH. Puudub omastamise koosseis. Majutus ehk hotellitoa hind ei sõltunud selles ööbijate arvust. Süüdistuses märgitud „pool reisi kogumaksumusest“ on abstraktsioon, reaalsuses seda ei eksisteeri. Omastamise süüdistuses Dublini reisi osas ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et M.Kilk oleks selle arve kinnitanud või teadlik olnud oma elukaaslase reisikulude tasumisest PERH-i poolt. M.Kilgi ütluste kohaselt pidi tema reisi maksma haigla ja elukaaslase oma X1 ning tal puudus soov haigla vara omastada.

14.2.Teiseks selgitab kohus, et kliendiürituste kohta on süüdistatavad ja tunnistajad kohtus andnud küllaltki laia tõlgenduse, mistõttu piir KarS §-s 293 sätestatud hüve või tööga seotud ülesannete täitmise vahel on hägune. Nagu selgitas kohtus X5 (I kd, lk 81P-82) oli kliendiürituste korraldamine ärifirmade poolt juurdunud tava ning Oktoberfesti raames toimunud ürituse puhul oli kulutus transpordi osas suurem, kuid ürituse sisu analoogne. Ka tunnistaja X29 selgitas kohtus, et X2 Eesti korraldas oma klientidele mitmeid üritusi, seda nii lisaklientide leidmiseks kui ka tänuüritusena. Sellisel üritusel tutvustati firmat ning toimus vabas vormis vestlus. Tööasju ei arutatud. Samuti rääkis X29 rääkis, et ka tema on viibinud koos PERHi töötajatega Saksamaal, kus toimus Saksamaa haiglate tutvustus (I kd, lk 103). Aastatel 2001-2016 PERH-i juhatuse liikmena töötanud X30`i ütluste (I kd, lk 105-106) kohaselt oli tavapärane praktika see, et firmad võtsid haiglast kaasa vastava ala eksperdid ja viisid neid Euroopa haiglatesse toote või tehnoloogia tutvustamisele. Kui haigla õpperühm kusagile viidi, siis haigla reeglina ei kandnud mingeid kulusid. Süüdistatav YYu ütluste järgi oli ta varemgi käinud X2 Grupi poolt korraldatud üritustega sarnastel kliendiüritustel. Ta tõi näiteks Telia korraldatud vastuvõttu Birgitta Festivali raames, aga ta on käinud ka Nordea panga poolt korraldatud kliendiüritusel Põhja-Soomes, kus tasuti nii sõit kui majutus. Eeltoodust tulenevalt võis kliendiüritus toimuda nii välis- kui ka kodumaal, samuti võis see kätkeda endas toote- või tehnoloogia tutvustusi, kui ka võis olla tegemist vaid tänuüritusega, kus esiplaanil meelelahutuslik pool. Kohus märgib, et KarS § 293 lg-s 2 kirjeldatud teole kehtib § 23 lg-s 1 ja KarS § 2 lg-s 1 sisalduv määratletuspõhimõte (nullum crimen nulla poena sine lege certa). Toodu tähendab, et karistatav tegu peab olema nii selgelt määratletud, et igaühel oleks võimalik ette näha, milline käitumine on keelatud ja karistatav, et ta saaks oma käitumist vastavalt kujundada (vt Riigikohtu otsused asjas nr 3-1-1-113-13, p-d 24.2 ja 25; 3-4-1-16-10, p-d 48 jj; 3-1-1-23-12, p 8.2). Kohtu arvates on määratletuspõhimõttega vastuolus olukord, kus kellegi kriminaalõiguslik vastutus sõltub suuresti sellest, kas kliendiüritus toimus välismaal või kodumaal ning kas sel oli konkreetne raamprogramm või toimus vaid kliendi esindajatega kohtumine. Kohtule teadaolevalt ei olnud teo toimepanemise ajal PERH-i hangetega seotud isikutele antud kindlaid käitumisjuhiseid taolises olukorras. Ei olnud välja töötatud ka eetikakoodeksit, mis sätestaks sihtasutuse töötajatele esitatavaid põhimõtteid või tegevusi, mida pidada lubatavaks ja mida lubamatuks. Lisaks märgib kohus, et ka prokuröri nimetatud ja aktsepteeritavateks peetavatel ühislõunatel, õhtusöökidel ja jõulupidudel on samuti teatav materiaalne väärtus. Sellist tegevust ei ole aga siiani kehtivas kohtupraktikas käsitletud vara või muu soodustusena, vaid seda on mõistetud kui tähelepanuavaldust ning ühiskonnas aktsepteeritud ja üldlevinud käitumist. Prokurör ei põhjendanud, miks lennupilet Saksamaale on käsitletav soodustusena KarS § 293 (§ 294)

16.4.Reise korraldas süüdistatavate omavahelisel kokkuleppel mõlema süüdistatava eest M. Kilk, kes tellis X22 OÜ reisikorraldajalt X19 reisi (lennupiletid, hotellibroneeringud, autorent) ning palus arvel muuta andmeid reisijate kohta ja reisi sihtkohtade osas. Ekslike andmetega arved saatis reisikorraldaja X19 M. Kilgile ning viimane saatis need tasumiseks edasi X1e esindajale X3le. Nimetatu on tõendatud X19 kohtus antud ütlustega (IV kd, lk 62P-65P), kes selgitas, et temaga võttis tavaliselt ühendust M. Kilk teatega, kuhu ja millal tema või YY soovib minna. M. Kilk ütles tunnistajale, kuhu arve tuleb saata ja mis sinna kirjutada. Arvel kirjutatu ei ühtinud tegelike reisisihtkohtadega. Prantsusmaa reisi puhul oli suhtlust ka YYuga, kuid arve osas palus YY tal pöörduda M. Kilgi poole. Arved saatis ta tavaliselt M. Kilgile, kes saatis nad ilmselt edasi X1e esindajale X3le, sest viimane võttis tunnistajaga ühendust, kui oli vaja midagi arve peal muuta. Eksitava sisuga arvete esitamist kinnitavad ka esitatud arvete võrdlemine toimikus sisalduvate reisidokumentidega. Nii selgub esitatud arvest, et augustis 2012 olid 3 reisijat Kopenhaagenis (II kd, lk 64), lennupiletite ja majutuse arvetest nähtub seevastu, et sel ajal viibisid YY ja X11 reisil Prantsusmaal (II kd, lk 52-73). Detsembris 2012 käisid arvete kohaselt 4 inimest Viinis ja Kopenhaagenis (I kd, lk 95; II kd, lk 50-51), lennupiletite ja majutuse arvetest nähtub aga, et sel ajal viibisid YY, X11, X13, X12, X14 ja Marko Kilk Milanos (II kd, lk 2-49). Veebruaris 2014 käisid arvete järgi 4 inimest Madridis, lennupiletite ja majutuse arvetest selgub, et tegelikkuses käis X11 koos kahe isikuga Tenerifel (II kd, lk 90-104). Aprillis 2014 käisid arvete järgi M. Kilk ja YY reisil Nizzas, tegelikkuses maksis süüdistatavate lennud ja majutuskulud PERH (II kd, lk 240-241) ning reisijateks olid lisaks süüdistatavatele veel YYu abikaasa ja M.Kilgi elukaaslane (II kd, lk 87-89) ning arve summas 1 285 eurot tasus X1. Tunnistaja ütlusi selle kohta, et kõik arved (sh YYu pere reiside eest) edastati M. Kilgile, tõendavad e-kirjade väljavõtted (II kd, lk 87, 90).

20.4.Kohtu arvates ei ole ka viimatimainitud süüdistatava ütlused eluliselt usutavad ning ei haaku toimikus sisalduvate teiste materjalidega. Puuduvad tõendid, mis näitaks, et M. Kilk tegi süüdistuses nimetatud reiside ajal AS-le X1 tööd. Marko Kilgi ja X1e vahel ei ole sõlmitud töölepinguid, töövõtulepinguid vms ning puuduvad ka tunnistajad, kes kinnitaksid töösuhte olemasolu M. Kilgi ja X1 vahel. Süüdistatav ega tema kaitsja ei ole taotlenud kohtus üle kuulata ühtegi X1e töötajat või esindajate, kes võik anda ütlusi X1e heaks tehtud tööde kohta. X1 on üks suurimaid tööjõumaksude maksjaid Eestis (V kd, lk 148-150). Kohus ei pea tõenäoliseks, et selline ettevõte hakkaks tööjõumaksude säästmise nimel tehtud töö eest reisiarvetega jändama. Süüdistatava ütlused selle kohta, et arvel märgitud summa ei tähendanud seda, et nii palju maksis puhkusereis, on ümber lükatud X19 ütlustega (IV kd, lk 65P), kelle sõnul muutis ta küll reisiarvetel sihtkohti, kuid reisi eest arvel esitatud summad olid õiged. M. Kilk koostas enda väitel 2011. ja 2014. aastal mitmeid ITK-d puudutavaid dokumente, kuid asjakohastes dokumentides (V kd, lk 190-230) ei ole teda koostajana ega ka muul viisil isegi mainitud. Tõsi, X1 esindaja X3 on saatnud M. Kilgile mitmeid dokumente, mis käsitlevad haigla infosüsteemi või radioloogia infosüsteemi arendamist (VI kd, lk 57, 64), kuid ei ole mingeid andmeid selle kohta, et M. Kilk oleks neisse oma sisendi andnud või nendega isegi tutvunud. Samamoodi on paljasõnaline M. Kilgi jutt, et ta töötas läbi mahukaid asjakohaseid materjale ning selliseid väiteid ei ole võimalik kontrollida. Mis puudutab ettekannete tegemist konverentsil või piiratud isikute grupile, siis haiglas kasutusel olevate tarkvara presenteerimine oligi M. Kilgi kui IT-direktori ülesanne. Kohtule ei ole teada, et ükski esitlus oleks toimunud väljaspool tööaega, ka kogu kirjavahetus X1-ga on peetud tavapärasel tööajal. Toimikusse on lisatud materjalid PERH ja X1 poolt sõlmitud infosüsteemi hankelepingutest ja kokkulepetest (V kd, lk 76-147), millest selgub, et PERH-il on toodetud tarkvara suhtes kõik õigused, sh tal on õigus seda edasi arendada, muuta või edasi anda. X1 ja PERHi vahelisest kokkuleppe projektist (V kd, lk 131-132) selgub, et haiglainfosüsteemi vastu oli olemas huvi välismaalt, mõistlik oli teha koostööd selle tutvustamiseks ja müük võis olla majanduslikult tulutoov mõlemale poolele. Seega oli haiglainfosüsteemi tutvustamine ka PERH-ile kasulik ning M. Kilk ettekandeid tehes esindas haigla huve.

Prokurör taotles lisaks põhikaristusele süüdistatavale KarS § 49 alusel tervishoiusektoriga seotud valdkondades juhtival ametikohal tegutsemise keelu kohaldamist, kuid ei põhjendanud tegutsemiskeelu kohaldamise vajalikkust. KarS § 49 sellise võimaluse küll annab, kuid selle kohaldamine ei ole kohustuslik ning kohaldamise vajalikkus peab olema piisavalt põhjendatud. Lisakaristuse mõistmisel on esmatähtsad preventiivsed kaalutlused, st tuleb hinnata, kas ühiskonda on vaja kaitsta süüdlaste eest ning kas nad lisaks põhikaristusele vajaksid veel täiendavat ohutustamist. Kohus sellist vajadust ei näe. Kohus mõistab süüdlastele põhikaristuseks vangistuse, mida ei pöörata tingimuslikult täitmisele ning seda külaltki pika katseajaga. Selline karistus on kohtu hinnangul piisav, et mõjutada neid edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning selline karistus on kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvidega. Tsiviilhagi Kohtueelses menetluses on X1 tunnistatud kannatanuks ning ta on esitanud tsiviilhagi 10 822 euro suuruses summas (I kd, lk 24-25). Tsiviilhagi esitamise hetkel kahtlustati YYut ja M. Kilki kelmuses, täpsemalt selles, et nad on X1-le ebaõiget ettekujutust luues tekitanud olukorra, kus X1 on alusetult kinni maksnud nende või nendega seotud inimeste reisikulud. Kriminaalasja kohtuliku menetlemise käigus 09.05.2017 muutis prokurör YYule ja M. Kilgile esitatud süüdistust ning esitas mõlemale uue süüdistuse KarS § 293 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi (V kd, lk 166-172). Kokkuvõtlikult leidis prokurör muudetud süüdistuses, et YY PERHi juhatuse esimehena ja M. Kilk IT-valdkonna riigihangete komisjoni liikmena võtsid vastu X1 pakutud varaliselt hinnatavad soodustused puhkusereiside finantseerimise kujul. Pärast süüdistuse esitamist alustas prokurör X1 ja X3 suhtes menetlust PERH-i juhtidele altkäemaksu andmise paragrahvi alusel (VI kd, lk 11P). Viimati mainitud isikud tunnistati kahtlustatavateks ning prokuratuur lõpetas menetluse oportuniteediga. 3 X1 on nõustunud talle määratud kohustusega ning ei ole kriminaalmenetluse lõpetamise määrust edasi kaevanud. Seega on tuvastatud, et X1 on ise toime pannud arutatava asjaga haakuva kuriteo ning ta ei saa käesolevas asjas olla kanntanuks, st isikuks, kelle õigushüve on kuriteoga vahetult kahjustatud. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 271 lg-st 2 ja § 310 lg-st 1 jätab kohus esitatud hagi läbi vaatamata. Tsiviilhagi läbi vaatamata jätmine ei välista sama hagi esitamist tsiviilkohtumenetluses. Süüteoga saadud vara konfiskeerimise asendamine KarS § 831 lg 1 kohaselt konfiskeerib kohus tahtliku süüteoga saadud vara, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Konfiskeerimise asendamine KarS § 84 järgi kujutab endast erinormi KarS § 831 suhtes, võimaldades mõista isikult välja teatud summa just olukorras, kus süüteoga saadud vara enda äravõtmine on võimatu (RKKKm 3-1-1-1-12, p 13). KarS §-de 831 ja 84 eesmärk on takistada süüdlase rikastumist süüteoga, st süütegu ei tohi osutuda süüdlase jaoks kasulikuks (RKKKm 3-1-1-102-15, p 8; RKKKo 3-1-1-4-11, p 9).

Kohtulahend

Lahendi andmed

Sama asja menetluskäik

Lahendi tekst

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

RESOLUTSIOON

X2 );

RHS § 3.

POOLTE SEISUKOHAD

TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU JÄRELDUSED