1-14-8298
Kohus
Harju Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
28.11.2017. a Tallinn, Liivalaia kohtumaja
Kohtuasja nr
1-14-8298
Kohtunik
Tatjana Bogdanova
Kohtuistungisekretär
Ave Mõistlik
Tõlk
Zemfira Lampmann
Kohtuasi
Vangla esitatud materjalid Pavel Lipinši tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla
Süüdimõistetu
Pavel Lipinš (ik: 38512034213; viibib Vanglas)
Kohtuistungi toimumise aeg,
21.11.2017. a Tallinn kaugkohtuistung
Liivalaia
kohtumaja,
avalik
koht
3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.
Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 02.11.2017. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Pavel Lipinši tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla. Pärnu Maakohtu 16.04.2015. a kohtuotsusega tunnistati Pavel Lipinš süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja karistati teda KarS 65 lg 2 alusel 7-aastase vangistusega. Karistuse kandmise algus oli 03.05.2014. a ja lõpp on 03.05.2021. a. P. Lipinši kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses töötab, tegeles joogaga, läbis sotsiaalprogramme, külastas Töötukassat ja käis väljasõitudel. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi ta ei oma. P. Lipinši kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et vabanemisjärgselt on P. Lipinš kindlustatud elukohaga oma vanemate juures ning isik on kindlustatud toetavate isikutega lähedaste näol. Kindel vabanemisjärgne töökoht puudub.
Pavel Lipinš taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise valve kohaldamisega ja on nõus asuma narkootikumide sõltuvusvastasele ravile. Abiprokurör Katrin Tron edastas kirjalikult arvamuse, mille kohaselt abiprokurör toetab Pavel Lipinši tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Pavel Lipinši isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on 11korral kriminaalkorras karistatud ja ta kannab oma 5. reaalset vangistust. Kinnipeetav on toime pannud eriliigilisi kuritegusid, valdavalt ette planeeritud – vargused, huligaansus, rööv, avaliku korra raske rikkumine ja narkootikumidega seotud kuriteod. Otsest vägivalla kasutamist pole pikka aega esinenud, seega on vägivaldsusaste vähenenud, kuid suurenenud on ühiskonnaohtlikus. Soodusteguriks on joovastite tarvitamine ning puudulik probleemilahendamise oskus, samuti majanduslikud probleemid. Kinnipeetav on kriminaalhooldusel olnud neljal korral. Kolmel esimesel korral lõpetati kriminaalhooldus seoses uue kuriteo toimepanemisega katseajal. Viimasel katseajal rikkus isik lisakohustusi - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning mitte suhelda narkootikume tarvitavate või narkootikumide ebaseadusliku käitlemise eest karistatud isikutega. Kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande alusel pöörati määratud karistus täitmisele. Kriminaalhoolduse seisukohalt on oluline, et kinnipeetav muudaks oma hoiakuid ja mõtlemist seoses kuritegeliku käitumisega ning oleks motiveeritud elama seaduskuulekat elu. Vangistuses kinnipeetav töötab, tegeles joogaga, läbis sotsiaalprogrammid ja külastas Töötukassat ja lähedasi ning kehtivaid distsiplinaarkaristusi ta ei oma. Vabanemisjärgselt soovib elama minna oma vanemate juurde Pärnusse ja positiivselt toetav sotsiaalne võrgustik on lähedaste näol olemas. Vanglamaterjalide kohaselt kinnipeetav on tarvitanud narkootilisi ained 2006. a ja peamiselt amfetamiini. Narkootikumide tarvitamine on tekitanud talle probleeme nii tööalaselt, majanduslikult kui ka suhetes ning enne vangistust süstis ta narkootikume igapäevaselt ja mitu korda päevas. Isik soovib vabaneda ennetähtaegselt vangistusest, nõustub kriminaalhooldusega, elektroonilise valvega ja narkootikumide sõltuvusvastase raviga ning saab aru, et see on talle vajalik ja kasulik. Tunnistab oma süüd ja nüüd on teinud omad järeldused. Ka kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Kohtu hinnangul võimaldab Pavel Lipinši tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas P. Lipinšile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kinnipeetava vanglast vabastamist tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla toetavad ka prokurör ja Vangla. Pavel Lipinšil on ärakandmata karistusaega ligi 3 aastat ja 5 kuud, mistõttu on see aeg piisavalt pikk andes P. Lipinšile võimaluse tõestamaks, kas ta suudab kohtu usaldust täita. Kohtu hinnangul on P. Lipinšil vajalik läbida narkootikumide sõltuvusvastane ravi ja ka sotsiaalprogramm, kindlustamaks narkootikumide tarvitamisest hoidumist, sest isikul on tõsine narkoprobleem. Kinnipeetava uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on
44 % ja uue vägivalla komponendiga kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 43 %. Kriminaalhooldusega on nõustunud ka P. Lipinš, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel.
Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.