Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

09.10.2017 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Ivar Sarapi suhtes karistusjärgse kontrolli kohaldamise otsustamiseks. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on isik kriminaalkorras karistatud seitse korda, viis kehtivat kriminaalkaristust, (kaks arhiveeritud) esimene reaalne vangistus. Karistatud varavastaste, kui ka isikuvastaste kuritegude eest. Kuritegude toimepanemise ajendiks on olnud materiaalne kasusaamine, mõjustatavus, vähesed probleemilahendusoskused. Dünaamika on muutunud raskemaks, lisandunud vägivald. Soodusteguriks alkohol. Kehtivad distsiplinaarkaristused: noomitus 26.04.2017, 1 aasta, allumatus; kartser, 6 päeva, tööst keeldumise süüdistuses; noomitus 27.02.2017, 1 aasta, tööst keeldumine. Lähtudes individuaalsest täitmiskavast on vangistuses läbitud tegevused: individuaalne psühhoteraapia, kutsehariduse omandamine/jätkamine (keevitaja), sotsiaalprogramm Õige Hetk, vabanemiseelne nõustamine. Vangistuses omandanud põhihariduse, osalenud eluviisitreeningus, agressiivsuse asendamise treeningus, sotsiaalprogrammis Vihajuhtimine ja Õige Hetk. Omandas keevitaja kutse. Lõpetas 10. klassi. Käesolevalt läbib kinnistavaid vestlusi läbitud sotsiaalprogrammide osas. Tartu Vangla hinnangul on kinnipeetav kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Oht seisneb füüsilise valu ja surma põhjustamises tervise kahjustamises ning varalise kahju tekitamises. Oht on kõige suurem kui on tarvitanud alkoholi või satub grupi mõju alla. Risk suureneb kriminaalse taustaga ja narkootikume/alkoholi tarvitavate isikute lävimise jätkamisel. Uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 45%, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 51%. Lähtuvalt eeltoodust Tartu Vangla toetab karistusjärgse käitumiskontrolli määramist. Kriminaalhooldusametniku arvamus Isiku lähivõrgustikku kuuluvad ema P. N, kasuisa L. N. ning õed J. ja J. S. Bioloogilise isa A.S. teadaolevalt ei suhtle. Isiku ema P. N. ei soovi Ivar Sarapit puudutavatel teemadel vestelda, kuna leiab, et on varasemalt kõik ära rääkinud. Varasema vastuse koostamisel ütles isiku ema, et I. Sarapile on palju võimalusi antud ning kuna isik ei osanud neid õigesti ära kasutada, ei näe tema lähedased enam põhjust isiku aitamiseks. Vestlusest kasuisa L.N. selgus, et ta on kinnipeetavaga vahetevahel telefoni teel suhelnud. 2017. aasta kevadel suunati isiktugiteenusele, kus hoolekande spetsialist M. T. abistas kinnipeetavat elukoha otsingutel. 08.09.2017 vestlusest kontaktisik L. Õ. selgus, et isik loobus tugiisikust, sest on kindel, et saab vabaduses ise hakkama. Kontakti võetud spetsialist M. T. Vestluse põhjal selgus, et I. Sarap ei soovinud tugiisikut, põhjuseks tõi ametnikuga mittekontakti leidmise. VANGISest kajastuva informatsiooni kohaselt on kinnipeetaval toimunud lühiajalisi kokkusaamisi kriminaalkorras karistatud inimesega (L. R.). Sellest võib järeldada, et isiku suhtlusringkond väljaspool vanglat on jätkuvalt kriminaalse eluviisiga. Viimane teadaolev elukoht enne vangistust oli XXX. Tegemist oli üürikorteriga, kuhu käesoleval hetkel ei ole isikul võimalik elama asuda. Kinnipeetava vanemad ei ole samuti nõus Ivar Sarapile eluaset pakkuma. Rahvastikuregistri väljavõttest nähtub, et Ivar Sarap omab

sissekirjutust XXX vallas. XXX Vallavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja K. P. sõnul ei ole Ivar Sarap esitanud XXX Vallavalitsusele avaldust sotsiaalkorteri saamiseks. Isik on korduvalt väljendanud hirmu vabaduses hakkama saamise ees, samas keeldus tugiteenusest. Väidab, et saab sõprade abiga XXX omale uue elu rajada. Kontakte seoses sõprade, elukoha või töökohaga ei avalda. Ivar Sarap on vangistuses viibinud pikalt, keeldunud tööst vanglas. Peale 6. aasta pikkust vanglakaristust puudub isikul tööharjumus ning tööeluga harjumine võib kujuneda keeruliseks. Samuti on isiku viimased distsiplinaarkaristused seotud tööst keeldumisega. Vabanemisjärgne töökoht puudub. Ivar Sarap on riskeeriva ning hoolimatu elustiiliga. Tegemist on impulsiivse inimesega, kes enne tegutseb ja siis mõtleb. Olles alkoholi tarvitanud, käitunud vägivaldselt ja ettearvamatult. Probleemide lahendamise oskus puudulik, kasutanud selleks vägivalda. Kaaslaste poolt mõjutatav, eriti alkoholijoobes olles. Kõikide kuritegude soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. Varasemalt on kriminaalhooldusnõudeid rikkunud.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Kinnipeetav avaldas, et plaanib peale vabanemist XXX tööle minna. Kõik sõbrad on seal tööl, ei näe Eestis mingit tulevikku. Seal on tuttavad, kes ei ole kriminaalid. Nendega, kellega siin kuritegusid toime pani, ei suhtle. Perekonnaga ei suhtle ja sugulastega ka mitte, kuna on erinevad arusaamad maailmast. XXX on aadress kuhu kinnipeetav soovis ennetähtaegselt vabaneda. Enam sinna elama asuda ei ole võimalik. On motiveeritud töötama, kuid ei nõustunud koristaja tööd tegema, kuna on allergiline puhastusvahendite suhtes, ega ole pädev seda tööd tegema. Ei saa karistusjärgsest käitumiskontrollist aru, on karistuse ära istunud. Prokurör M. V. leiab, et seaduses ettenähtud üks tingimus karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks puudub, mis tähendab, et isikul ei ole elukohta ja taotlust ei saa rahuldada.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga, kuulanud ära Ivar Sarapi ja prokuröri, leiab, et Ivar Sarapi suhtes ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine võimalik ega põhjendatud. KarS § 871 lg 1 p-d 1 ja 2 sätestavad, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt KarS §-s 75 sätestatule, kui isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses ja teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega. Ivar Sarap kannab praegu Tartu Maakohtu 25.03.2011. kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-102679 mõistetud 6 aastat 8 kuud 28 päeva pikkust liitkaristust ja kannab karistuse lõpuni. Seega on täidetud KarS § 871 lg 1 p 1 sätestatud tingimus. Ka on teda varem karistatud vähemalt 1 aasta pikkuse vangistusega mistõttu on täidetud ka KarS § 871 lg 1 p 2 tulenev tingimus. Kõik karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise formaalsed eeldused siiski täidetud ei ole. Nimelt tuleb karistusjärgne käitumiskontroll KarS § 871 lg 1 kohaselt kehtestada KarS § 75

järgi. KarS § 75 lg 1 p 1 sätestab, et isik peab käitumiskontrolli ajal elama kohtu määratud alalises elukohas. Riigikohus on leidnud, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel pole võimalik kohustada süüdimõistetut endale elukohta otsima. Kui süüdimõistetu vabanemisjärgne elukoht pole teada või see puudub, tuleb riigil (vangla sotsiaaltöötaja ja kohaliku omavalitsuse abiga) süüdimõistetu elukoht välja selgitada või enne karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise materjalide kohtusse saatmist süüdimõistetule elukoht leida (RKKKm, 3-1-1-45-16, p 7). Ivar Sarapi väitel tal elukohta enam ei ole. Varasem elukoht oli ennetähtaegse vabanemise taotluse ajal, kuid sinna elama enam asuda ei ole võimalik. Isik soovib peale vanglast vabanemist minna Soome tööle ja elama. Sama nähtub ka kohtule esitatud vangla iseloomustusest ning kriminaalhooldusametniku arvamusest. Kohus ei saa allutada karistusjärgsele kontrollile isikut, kellel puudub elukoht, kuna kuuest käitumiskontrolli nõudest neli on seotud just kindla elukoha olemasoluga. Eeltoodust tulenevalt, jätab kohus Ivar Sarapi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.