Kriminaalasi nr 1-13-3483
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
20. november 2017 Jõgeva kohtumaja (kohtuistung toimus 13.11.2017)
Kriminaalasja number
1-13-3483
Kohtunik
Liivi Loide
Kriminaalasi
Riigi Tugiteenuste Keskuse taotlus H.R-ile asenduskaristuse kohaldamiseks
Süüdimõistetu
H.R isikukood XXX, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxx
KrMS § 424 alusel ajatada Tartu Maakohtu 16.04.2013. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-13-3483 H.R-ile karistuseks mõistetud rahalise karistuse tasumine. Kohus määrab rahalise karistuse summas 1088 (üks tuhat kaheksakümmend kaheksa) eurot tasumisele ositi ühe aasta jooksul kohustades H.R tasuma igakuiselt hiljemalt 20. kuupäevaks alates 2017. a detsembrist rahalise karistuse katteks vähemalt 91 (üheksakümmend üks) eurot kuus kuni kogu summa tasumiseni. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le (SEB 10220034796011, Swedbank 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002), märkides viitenumbriks 4100065035. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kui rahaline karistus ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, jätkub asenduskaristuse otsustamise menetlus. Edasikaebamise kord Määrusele saab 15 päeva jooksul esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu.
1 (3)
H.R on Tartu Maakohtu 16.04.2013. a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-3483 süüdi tunnistatud KarS § 266 lg 2 p 3 järgi ja karistuseks on mõistetud rahaline karistus 100 päevamäära. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1, 3 alusel liideti mõistetud karistus H.R-ile 20.09.2011. a Tartu Maakohtu otsusega kriminaalasjas 1-11-10235 mõistetud rahalise karistusega 240 päevamäära, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti H.R-ile rahaline karistus 340 päevamäära, s.o 1088 eurot. KarS § 66 lg 1, 3 alusel määrati rahaline karistus tasumisele ositi ühe aasta jooksul kohustades H.R tasuma igakuiselt hiljemalt 15-ndaks kuupäevaks alates 2013. a maist rahalise karistuse katteks vähemalt 91 eurot kuus kuni kogu summa tasumiseni. 20.10.2017. a esitas Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) avalduse Tartu Maakohtule H.R-ile asenduskaristuse määramiseks. Rahalise karistuse tasumiseks ei ole toimunud ühtegi laekumist. Tasumata on ka sama kriminaalasja raames riigi kasuks väljamõistetud muud rahalised nõuded. Võlgnikul on kokku 1498,75 euro ulatuses tasumata riiginõudeid. Avalduse kohaselt on kohtutäitur kontrollinud võlgniku vara olemasolu ning talle teadaolevatel andmetel puudub võlgnikul vara või ei ole selle väärtus küllaldane katmaks vara realiseerimisega tekkivaid kulusid. 13.11.2017. a kohtuistungil kinnitas H.R , et tal rahaline karistus tasumata, kuid ta oleks valmis seda nüüd osade kaupa aasta jooksul tasuma. Süüdimõistetu sõnul ta ametlikult ei tööta, kuid tal on rahalisi vahendeid karistuse täitmiseks. Üldkasulikku tööd H.R teha ei soovi, sest selle kõrvalt ei saaks ta muuga tegeleda, et elektrit ja üüri tasuda. Süüdimõistetu avaldas, et elab koos emaga. Edaspidi plaanib ta minna tööle Suure-Jaani. Väidetavalt võttis tema tuttav ennast FIE-ks ja plaanib firma teha. Enne seda plaanib H.R sõita Saaremaale metsatöödele. Oma tervist hindas H.R hetkel halvaks ning selgitas, et tegeleb selle ravimisega.
KrMS § 424 kohaselt võib mõjuvate põhjuste olemasolu korral süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Kohtuistungil avaldatu kohaselt on H.R rahaline karistus tasumata, kuna ta ei ole sellega tegelenud. Muud põhjust H.R nimetada ei osanud. Praegu H.R enda sõnul ametlikult ei tööta ja tegeleb tervise ravimisega. Samas selgus, et tööd H.R siiski teeb, kuid sissetulek on mitteametlik. H.R avaldas, et soovib rahalise karistuse tasuda ning taotles tasumise ajatamist. Süüdimõistetu sõnul saab ta karistuse tasuda osade kaupa ühe aasta jooksul. Kohus leiab, et H.R-i toodud põhjendust karistuse täitmata jätmise kohta ei saa pidada mõjuvaks. Vaatamata sellele on kohus arvamusel, et rahalise karistuse tasumise ajatamine on siiski võimalik. H.R on enda hinnangul võimeline karistuse täitma ning kohtu arvates tuleb talle anda selleks võimalus. Võttes arvesse H.R-i majanduslikku olukorda on põhjendatud karistuse tasumise võimaldamine ositi ühe aasta jooksul. Eelnevast tulenevalt ajatab kohus rahalise karistuse tasumise. Kui rahaline karistus ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, jätkub asenduskaristuse otsustamise menetlus. /allkirjastatud digitaalselt/
2 (3)
Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.