lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-17-7890/17

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 20.11.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-17-7890/17
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
RV koostöö taotlus
Kuulutamise aeg
20.11.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1118
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-17-7890/32Viru Maakohus Rakvere kohtumaja17.09.2018

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-17-7890

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium

Määruse tegemise aeg ja koht

20. november 2017, Tallinn

Kriminaalasja number

1-17-7890

Kohtukoosseis

Andres Parmas, Orvi Koik ja Meelika Aava

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12. septembri 2017. a määrus, millega tunnistati lubatavaks Rein Sillarti (Sillart) suhtes tehtud Soome Vabariigi Vaasa Apellatsioonikohtu 15. oktoobri 2015. a otsuse nr 15/143152 täitmine Eesti Vabariigis, määrati Rein Sillarti ületoomine ja karistuse kandmise jätkamine Eesti Vabariigis

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu Rein Sillart (37003022726) ja tema kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Marina Leis, määruskaebused

RESOLUTSIOON

Harju Maakohtu 12. septembri 2017. a määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Justiitsministeerium edastas 23. augustil 2017 Harju Maakohtule menetlemiseks Soome Vabariigi Kriminaalsanktsioonide Ametist saabunud tunnistuse Rein Sillarti suhtes tehtud Soome Vabariigi Vaasa apellatsioonikohtu 15. oktoobri 2015. a otsuse nr 15/143152

1-17-7890 tunnustamiseks ja R. Sillarti ülevõtmiseks karistuse kandmise jätkamiseks Eestis. Kohtuotsus jõustus 21. aprillil 2016.

2.Prokurör taotles kohtult Vaasa Apellatsioonikohtu 15. oktoobri 2015. a otsuse tunnustamist R. Sillarti suhtes ning lugeda R. Sillarti Eesti Vabariigis täidetavaks karistuseks vangistus 8 aastat ja 6 kuud. Karistuse kandmise aja alguseks palus prokurör lugeda tema kinnipidamise päeva. Prokurör esitas oma seisukoha kirjalikult.
3.Kaitsja leidis, et otsuse tunnustamine on võimalik, kuna seda välistavad asjaolud puuduvad.
4.Kohus, kohtuistungil ära kuulanud prokuröri ja kaitsja seisukohad ning tutvunud asja materjalidega, tuvastas, et Soome Vabariigi Kriminaalsanktsioonide Amet on edastanud tunnistuse, millega taotleb Eesti Vabariigi kodaniku R. Sillarti suhtes tehtud kohtuotsuse tunnustamist ja temale mõistetud karistuse täideviimist Eesti Vabariigis. R. Sillartile mõisteti Soome Vabariigi Vaasa apellatsioonikohtu 15. oktoobri 2015. a otsusega 8 aasta ja 6 kuu pikkune vangistus. Tegemist on jõustunud kohtuotsusega. R. Sillart mõisteti süüdi raskes narkokuriteos.
9.aprillil 2014 rentisid R. Sillart ja PL Helsingis sõiduki ja sõitsid sellega narkokaubanduse eesmärgil Jyväskylässe. Jyväskyläs viisid nad 6119 grammi amfetamiini (koos pakkematerjaliga) peidikusse Huvitie tänaval või kontrollisid, kas amfetamiin on juba seal. Pärast seda läksid R. Sillart ja PL kokkuleppe kohaselt Kilpisenkatu tänavale, kus PL sai kokku HK-ga, samas kui R. Sillart ootas sõidukis. PL ja HK leppisid kokku, et amfetamiini üleandmise kohaks on Riihivuori tänav Muurames. Pärast seda võtsid R. Sillart ja PL amfetamiini Huvitie tänava peidikust ja viisid selle endaga kohtumispaika Muuramesse Riihivuorentie tänavale, kus nad andsid selle raha vastu HK-le. Süüteo objektiks oli suur kogus väga ohtlikku narkootilist ainet, lisaks sellele saadi süüteo tulemusel märkimisväärset rahalist kasu. Ka tervikuna käsitledes on süüteo puhul tegemist raske rikkumisega.
6.Maakohus märkis, et R. Sillart on Eesti Vabariigi kodanik ja 27. augustil 2015 on Soome Immigratsiooniamet teinud otsuse nr 3433/440/2014 R. Sillarti Soomest välja saatmise kohta Eestisse. Talle on väljastatud ka 15-aastane sisenemisekeeld Soome perioodiks 27. august 2015 kuni 27. august 2030. Soome Migratsiooniameti otsus on lõplik. KrMS § 48911 lg 1 p 1 kohaselt tuleb tunnistada Soome Vabariigi Vaasa apellatsioonikohtu 15. oktoobri 2015. a otsuse täitmine Eesti Vabariigis lubatavaks R. Sillartile mõistetud karistuse täitmise osas. Maakohus leidis, et R. Sillarti toimepandud kuritegu tuleb kvalifitseerida KarS § 184 lg 2 p 1 järgi. R. Sillarti ärakantavaks karistuseks tuleb määrata 8 aastat ja 6 kuud vangistust ning karistuse kandmise alguseks tuleb lugeda 9. aprill 2014.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

1-17-7890

7.Vaidlusalusele Harju Maakohtu määrusele esitas 10. oktoobril 2017 määruskaebuse R. Sillarti kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Marina Leis. Kaitsja märgib, et määruskaebus on koostatud ja esitatud süüdimõistetu tungival nõudmisel ja tema koostatud põhjendustel. Kaebaja soovib karistust edasi kanda Soomes, kuivõrd vastasel juhul oleksid rikutud tema põhiseaduslikud õigused. Soome vanglas ei alandata R. Sillarti inimväärikust ja tal on lootust vabaneda tingimisi karistuse kandmiselt poole karistusaja saabumisel. Eestis kehtiv karistusseadustik sellist võimalust ette ei näe. Seega taotleb kaitsja Harju Maakohtu vaidlusaluse määruse tühistamist ja R. Sillarti karistuse jätkuva kandmise lubamist Soome Vabariigis.
8.Määruskaebuse esitas Harju Maakohtu 12. septembri 2017. a määrusele ka süüdimõistetu R. Sillart, kes taotleb eelnimetatud kohtumääruse tühistamist. R. Sillart märgib, et kandes karistust Soome Vabariigis, tuleb tal sellest ära kanda vaid pool, kuid Eestis seda talle ei võimaldata. Praegusel hetkel kannab R. Sillart enda sõnul alates 16. oktoobrist 2016 karistust avavanglas, kus on humaansed karistuse kandmise tingimused, mida samuti Eesti Vabariigis ei võimaldata. R. Sillart viitab Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovituse liikmesriikidele Rec (2006)2 „Euroopa Vanglareeglistiku kohta“ p-dele 3 ja 5 ning VangS § 4 lg-le 1 ja osutab, et Soome Vabariigis on kõik nimetatud sätetes ettenähtud soovitused ja tingimused täidetud, kuid Eesti Vabariigis temale teadaolevalt mitte.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9.Ringkonnakohus, vaadanud läbi asjasse puutuvad materjalid, maakohtu määruse ja esitatud määruskaebused, leiab, et määruskaebustes esitatu ei anna alust seadusliku ja põhjendatud maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
10.Kohtukolleegium märgib, et maakohus on õigesti tuvastanud arutatava kriminaalasja asjaolud. KrMS 50835 lg 1 kohaselt on kohtuotsuse tunnustamine ja mõistetud karistuse täideviimine lubatud vaid juhul, kui kohtuotsuse aluseks olev tegu on kuritegu ka täitva riigi seaduste kohaselt. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt ei ole kahepoolne teo karistatavus nõutav, kui tegemist on KrMS § 4896 lg 1 nimetatud süüteoga. Eestile esitatud sertifikaadi kohaselt on R. Sillart süüdi mõistetud narkootiliste ainete salakauba veos, mis on KrMS § 489 6 lg 1 p-s 5 märgitud süütegu. Nimetatud kuritegu on kuritegu ka Eestis ning kvalifitseeritav KarS § 184 lg 2 p 1 järgi, mille eest võib karistuseks mõista 3- kuni 15-aastase vangistuse. R. Sillartile mõisteti Soome Vabariigis 8 aasta ja 6 kuu pikkune vangistus, mis ei ületa Eesti Vabariigis sama kuriteo eest ettenähtud karistuse maksimaalmäära. Eeltoodust tulenevalt jõudis maakohus õigele järeldusele, et R. Sillartile Soome Vabariigis mõistetud karistus ei kuulu muutmisele.
11.Määruskaebustest nähtuvalt on R. Sillart enda Eestisse ületoomise vastu ja soovib karistuse kandmist jätkata Soome Vabariigis. Ringkonnakohus selgitab veelkord, et

1-17-7890 KrMS § 50838 lg 1 kohaselt ei ole süüdimõistetud isiku nõusolek kohtuotsuse tunnustamise ja mõistetud karistuse täideviimise otsustamiseks nõutav, kui süüdimõistetud isik on KrMS § 50836 lg-s 1 nimetatud isik. KrMS § 50836 lg 1 p 2 kohaselt Eesti tunnustab ja viib mõistetud karistuse täide, kui süüdimõistetud isik on Eesti Vabariigi kodanik, kelle tegelik alaline elukoht ei ole Eesti Vabariigis, kuid kes saadetakse taotlevast riigist välja Eesti Vabariiki süüdimõistva kohtuotsuse või muu pädeva asutuse otsuse alusel. R. Sillart on Eesti Vabariigi kodanik ja 27. augustil 2015 on Soome Immigratsiooniamet teinud lõpliku otsuse nr 3433/440/2014 tema Soomest välja saatmise kohta Eestisse. Lisaks on talle väljastatud 15-aastane sisenemisekeeld Soome Vabariiki.

12.Seega on õige maakohtu järeldus, et KrMS § 489 11 lg 1 p 1 kohaselt tuleb tunnistada Soome Vabariigi Vaasa apellatsioonikohtu 15. oktoobri 2015. a otsuse täitmine Eesti Vabariigis lubatavaks R. Sillartile mõistetud karistuse täitmise osas.
13.Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 ja §-st 390, jätab ringkonnakohus vaidlustatud Harju Maakohtu määruse muutmata ja esitatud määruskaebuse rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.