Kohtulahend

6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

territooriumilt

TMS § 206 lg 2 sätestab, et kui rahalise karistusena või varalise karistusena mõistetud rahasummat määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahalise karistuse tasumise tähtaega ei järgita ja rahalise karistusena või varalise karistusena mõistetud rahasumma tasumise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur hiljemalt kolme aasta möödumisel rahalise karistuse või varalise karistuse kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid mitte hiljem kui seitsme aasta möödumisel kohtuotsuse jõustumisest, sissenõudjale täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, saadab sissenõudja avalduse rahalise karistuse või varalise karistuse asendamiseks vangistusega vastavalt karistusseadustiku §-des 70 ja 71 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule. Sissenõudja teatab avalduse esitamisest võlgnikule ja kohtutäiturile. KrMS § 417 lg 3 ja 4 sätestavad, et kui süüdimõistetu ei ole tasunud rahalist või varalist karistust määratud tähtpäevaks või osastatud rahalise karistuse tähtaegu ei ole järgitud ja rahalise või varalise karistuse tasumise tähtaega ei ole käesoleva seadustiku §-s 424 sätestatud korras pikendatud ega ajatatud ning süüdimõistetul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur hiljemalt kolme aasta möödumisel rahalise või varalise karistuse kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid hiljemalt seitsme aasta möödumisel kohtuotsuse jõustumisest maakohtule täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, otsustab täitmiskohtunik rahalise või varalise karistuse asendamise karistusseadustiku §-des 70 ja 71 sätestatud korras. Rahalise või varalise karistuse asendamisest teavitab kohus süüdimõistetut ja kohtutäiturit (lg 3). KarS § 70 lg 1 sätestab, et kui süüdlane ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus rahalise karistuse vangistusega või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga KarS §-s 69 sätestatud korras. KarS § 70 lg 2 järgi vastab rahalise karistuse kolmele päevamäärale üks päev vangistust. KarS § 69 lg 1 sätestab, et kohus võib aresti või kuni kaheaastast vangistust mõistes või KarS §-s 73 või 74 sätestatud korras tingimisi kohaldatud vangistust täitmisele pöörates asendada selle üldkasuliku tööga. Ühele päevale arestile või vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. Arest või vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul. Kohus on tuvastanud, et G.P ei ole talle mõistetud rahalist karistust senini tervikuna tasunud. Täituri deposiidi kaudu laekumisi toimunud ei ole. G.P karistati Tartu Maakohtu 30.01.2012 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-11-6066 300 päevamäära (päevamäära suurus 5.60 eurot) ulatuses summas 1680 eurot, millest käesolevaks hetkeks on tasumata 1400 eurot. Seega on käesolevaks ajaks G.P rahalise karistuse katteks tasumata 250 päevamäära, s.o 1400 eurot. G.P ei ole rahalise karistuse katteks täiendavaid makseid teinud. G.P suhtes on 27.08.2012 alustatud täitemenetlust. Vaatamata tehtud toimingutele ei ole rahalise karistuse katteks piisavalt laekumisi toimunud. G.P selgituse kohaselt puuduvad tal rahalised vahendid karistuse kandmiseks, ta on olnud aastajagu töötu ja elanud sotsiaaltoetustest. G.P avaldas soovi oma karistuse täitmiseks sooritada üldkasuliku töö tunde ning kinnitas et teeb töö korralikult ära. Isik on teadlik, et kui ÜKT tunde tähtaegselt ei sooritata või ei täida kriminaalhoolduse nõudeid nõuetekohaselt, asendatakse kandmata karistus reaalse vangistusega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et G.P ’le mõistetud rahaline karistus tuleb asendada vangistusega. Võttes arvesse KarS § 70 lg 2 tuleb rahalise karistuse tasumata osa (250 päevamäära) asendada 83 päeva vangistusega. Kuivõrd isik ei ilmunud kohtuistungile

vabatahtlikult, kuigi talle oli kohtukutse kätte toimetatud, kohaldas kohus G.P suhtes sundtoomist kohustusega isik tabamisel kohtuistungile toimetada. Isik tabati 18.novembril 2017. Kinnipidamisel viibitud aeg 18.11.2017-19.11.2017 (2 päeva) arvestada määratud karistuse hulka ning kandmata karistuseks tuleb lugeda 81 päeva vangistust. Kuna G.P on andnud nõusoleku üldkasuliku töö tegemiseks, on võimalik vangistus omakorda asendada üldkasuliku tööga vastavalt KarS §-le 69. Võttes arvesse vangistuse suurust (81 päeva) tuleb G.P sooritada 81 tundi üldkasulikku tööd. Kohus määrab KarS § 69 lg 3 alusel töö tegemise tähtajaks 6 kuud käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates. Siinjuures võtab kohus arvesse G.P’le määratud üldkasuliku töö tundide arvu ning seda, et isikul oleks reaalne võimalus ettenähtud aja jooksul tunde ka sooritada. Kohus selgitab, et kui G.P hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib KarS § 69 lg 6 kohaselt karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega või pöörata süüdlasele mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö. Lähtudes eeltoodud asjaoludest leiab kohus, et Riigi Tugiteenuste Keskuse taotlus asenduskaristuse kohaldamiseks G.P suhtes tuleb rahuldada ning G.P-le 30.01.2012 Tartu Maakohtu Valga kohtumaja otsusega asjas nr 1-11-6066 mõistetud rahalise karistuse jääk 250 päevamäära ulatuses tuleb asendada kaheksakümne kolme (83) päeva pikkuse vangistusega, millest tuleb maha arvata kinnipidamisel viibitud aeg 2 päeva ning mis tuleb omakorda asendada 81 tunni pikkuse üldkasuliku töö tegemise kohustusega.

Annemarie Gerassimov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.