Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku korra vastased süüteod

Edasikaebamise kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Süüdistus Tartu Maakohus arutas S. Kallasele KarS § 184 lg 2 p 1 järgi esitatud süüdistust selles, et ta koos Silver Saago ja Andrei Prihodkoga omandas 14. jaanuaril 2017 Harjumaal Maardu linnas seni tuvastamata isikult 19,49 gr 19% amfetamiinsulfaadi sisaldusega ainet, milles oli 2,72 gr amfetamiini, s.o narkootilist ainet suures koguses. A. Prihodko kontakteerus S. Saago palvel isikuga, kellelt narkootilist ainet omandada, S. Kallas korraldas aine hankimiseks transpordi ja laenas sõiduauto Volvo V70, registreerimisnumber XXX, millega S. Kallas ja S. Saago sõitsid Rakverre. Sealt võtsid nad peale A. Prihodko, kelle juhendamisel sõideti Maardu linna. Seal kohtus A. Prihodko tuvastamata jäänud isikuga, kellelt omandas amfetamiini ja toimetas selle sõiduautosse Volvo V70. Seejärel A. Prihodko, S. Saago ja S. Kallas ühiselt ainet vallates asusid seda edasi toimetama, kuni Harjumaal Kuusalu vallas Tallinn – Narva mnt 41. kilomeetril pidas politsei kinni sõiduauto koos seal viibivate isikutega. Kinnipidamise hetkel istus A. Prihodko kõrvalistuja poolsel tagaistmel ning viskas käideldud narkootilise aine teepeenrale, kust see politsei poolt leiti ning ära võeti. Samuti arutas kohus S. Kallasele KarS § 199 lg 2 p-de 4, 8, 9 järgi esitatud süüdistust viies varguses. Apellatsioonimenetluses ei vaidlustata S. Kallase süüditunnistamist KarS § 199 lg 2 p-de 4, 8, 9 järgi ega ka temale siin mõistetud karistust. A. Prihodko ja S. Saago on samas kuriteos, s.o narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises, süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 23. mai 2017 kokkuleppemenetluses tehtud otsusega KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 järgi (kriminaalasi nr 1-17-4111). Maakohtu otsus Tartu Maakohus 6. juuli 2017 otsusega tunnistas S. Kallase süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 4, 8, 9 järgi ja mõistis talle karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel luges kohus karistuse kaetuks Pärnu Maakohtu 17. novembri 2016 otsusega mõistetud raskema karistusega ja mõistis tema liitkaristuseks 2 aastat 7 kuud 12 päeva vangistust. Maakohus tunnistas S. Kallase süüdi ka

Kohus luges tuvastatuks, et S. Kallas laenas A.P. sõiduauto Volvo V70, millega tema ja S. Saago sõitsid 14. jaanuaril 2017 Rakverre, kust võtsid peale A. Prihodko. Koos sõideti Maardu linna. Maardus A. Prihodko väljus autost ja tagasi tulles oli tal kaasas pakk narkootilise ainega. Koos sõideti edasi seni, kuni Harjumaal Kuusalu vallas Tallinn – Tartu mnt 41. kilomeetril politsei nad kinni pidas. Kohus jõudis ka järgmistele järeldustele. S. Kallase kahtlustatavana kinnipidamise protokoll ei kajasta temalt äravõetud esemeid. Läbiotsimisprotokolli andmed ei viita tema elukohas narkootilise aine käitlemisega seotud esemetele. Kohtus uuritud tõendid näitavad, et S. Kallas on narkootikumide tarvitaja. S. Kallase ja R. K vahel toimunud sõnumite vahetamise sisust järeldub, et enne kuriteosündmust otsis S. Kallas endale tarvitamiseks narkootikume. S. Saago ütlused tõendavad, et ta valitses tegu. Süüdistatav laenas auto ja läks S. Saagoga kaasa, kuna viimane tahtis minna Tapale pruudi juurde, kellel pidi olema naistuttavaid. S. Saago istus rooli ja nad hakkasid S. Kallasega sõitma. S. Saagol oli kaasas narkootilist ainet, mida pidi tarvitatama naiste juures. Teades S. Saagot isikuna, kes narkootikume müüb, oli S. Kallasel võimalus seltskonnas saada narkootikume. S. Saago hoidis S. Kallast enda sõltuvuses sellega, et andis talle teada narkootikumide tarvitamise võimalusest. S. Kallas ei saanud aru, mis eesmärgil S. Saago tegelikult Rakverre sõidab. Ainuke jutt teel Rakverre narkoteemal oli temaga see, et tal on kaasas ainet naiste jaoks. Veel märkis kohus, et S. Saago, A. Prihodko ja süüdistatava ütluste järgi Rakveres tuli A. Prihodko nende juurde ja S. Saago läks autost välja. S. Kallase ütluste kohaselt nad midagi rääkisid omavahel ja siis tulid mõlemad autosse. Süüdistatav küsis S. Saago käest, et mis seis on. S. Saago vastas, et üks sõit on vaja veel teha. Süüdistatavat ei huvitanud, mis eesmärgil A. Prihodko autosse tuli. Ta jõi terve tee õlut ja oli nii-öelda omas mullis. Kohtu hinnangul ei ole vaidlust selles, et sõidukis räägiti narkootikumidest ja need olid S. Saagol ka kaasas. Ei ole tähtsust, kas narkootikumidest räägiti otsesõnu või varjatult. Süüdistatava ja tunnistajate ütlused kinnitavad, et narkootikumid olid autos olemas. Seetõttu ei saa kohus tõenditest järeldada, et S. Kallas teadis S. Saagoga sõitma asudes viimase plaanist minna narkootikumide järele. A. Prihodko ütluste järgi oli talle üllatuseks, et S. Saagoga on kaasa temale tundmatu isik. Süüdistatava ütluste järgi A. Prihodko ega S. Saago ei rääkinud narkootikumi järele sõitmisest. Nad rääkisid omavahel väljas Rakveres, tulid autosse, autos nad rääkisid küll omavahel juttu, aga mitte narkost. Nad rääkisid kogu aeg vene keeles, mida süüdistatav väga hästi ei mõista. Sõiduki läbiotsimisprotokoll, tõendab sõiduautost narkootilise aine ja selle käitlemisega seotud esemete leidmist. S. Saago tunnistab leitud esemed enda omadeks. S. Kallasele kuulunud mobiiltelefoni ja üürikviitungi leidmine sõidukist kinnitab esemete omaniku viibimist sõidukis, kuid ei seosta süüdistatavat narkootilise aine käitlemisega. Järgnevad kohtu seisukohad on kajastatud muutmatul kujul, s.o selliselt, nagu need kajastuvad kohtuotsuses. Süüdistatava ja eelnimetatud tunnistajate (ringkonnakohus selgitab, et see osundus käib A. P, R. K, S. Saago ja A. Prihodko kohta) ütlusi kogumis hinnates on kohus jõudnud järeldusele, et Silver Kallase süü narkootilise aine suures koguses käitlemises isikute grupis ei ole leidnud tõendamist. Tõendamata on kuriteokoosseisu subjektiivne külg. Silver Kallas ei teadnud Silver Saago ja Andrei Prihodko teo plaanist ja nimetatud isikud ei pühendanud Kallast oma tegevusplaanidesse ka kuriteo käigus. Saago ja Prihodko kohtumisel Rakveres eemaldusid nad Kallasest, vesteldes omavahel autost väljas. Saago ütles Kallasele sõidu sihtkoha – Tapa ja juhtis ise sõidukit. Tapa geograafilist asendit arvestades Tartust Rakvere suunas sõites ei saanud Kallasel tekkida kahtlust, kas sõit toimub lubatud suunas. Rakveres veel ühe isiku autosse tulek sai kinnitada eelolevast seltskondlikust üritusest isikute kogunemist. Kui Saago pärast Rakvere ütles, et veel ühes kohas on vaja ära käia, siis ka sellest ei ole alust järeldada Kallase pühendamist teoplaani. Arvestades sõitmise

ajal pimedat aega (jaanuari kuus õhtul) ja Kallasele narkootikumide andmist, on vähetõenäoline, et Kallas sai aru, kuhu tegelikult sõidetakse ja et temale teatatud sõidu eesmärk ei olegi tegelik eesmärk. Tegelikus sihtkohas Maardus Andrei Prihodko sõidukist pikk äraolek, Silver Saago rahutus tema äraoleku ajal ja Andrei Prihodko sõidukisse tagasitulekul paki kaasatoomine võis Silver Kallasel tekitada ettekujutuse tegelikest asjaoludest, kuid ta sai sellest teadlikuks kahe isiku käitumist kõrvalt vaadates. Lühikese aja möödudes. Eeltoodud põhjustel ei ole tõendatud Silver Kallase teadmine kuriteo asjaoludest ja temale esitatud süüdistuse subjektiivne külg on tõendamata. Subjektiivsest küljest eeldab KarS § 184 tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik paneb teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Silver Kallas vajas narkootikume enda tarbeks ja ta teadis, et Silver Saago narkootilist ainet käitleb. Kui Silver Saago tegi Silver Kallasele ettepaneku sõita seltskonda, kus saab tarvitada narkootilist ainet, pidi viimane Silver Saago ettepanekut seostama seltskonnas võimaliku narkootilise aine käitlemisega Silver Saago poolt. Silver Saago teabe järgi koosnes seltskond mitmetest inimestest. NPALS § 31 lg 3 järgi on suur narkootilise aine kogus, millest piisab narkootilise joobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Kuigi süüdistatavale ei olnud teada koguneva seltskonna suurus, oli tal alust eeldada narkootilise aine suures koguses käitlemist temale teadaolevalt narkootikume müüva Silver Saago poolt. Eeltoodud asjaoludest teeb kohus järelduse, et Silver Kallas pidas Silver Saagoga Tartust sõitma asudes võimalikuks narkootiliste ainete käitlemist Silver Saago poolt suures ulatuses ja möönis seda. Silver Kallas aitas Silver Saago ja Andrei Prihodko teole kaasa sõiduki hankimisega ja selle teo täideviijate valdusse andmisega. Silver Saago pani kuriteole kaasaaitamise toime kaudse tahtlusega. Kohtu põhjendus karistuse osas Otsustust mõista S. Kallasele KarS § 184 lg 1 – § 22 lg 3 järgi karistuseks 1 aasta 5 kuud vangistust põhjendas kohus järgmiselt. S. Kallasel on üheksa kehtivat kriminaalkaristust ja kuus kehtivat väärteokaristust. Karistusregistri andmed iseloomustavad tema eluviisi ja näitavad, et süüdistatav on kahjustanud laia õiguskorraga kaitstud õigushüvede ringi. Karistust kergendavad asjaolud narkokuriteos puuduvad. Karistust raskendavaks on omakasu (KarS § 58 lg 1 p 1). S. Kallasel on sõltuvusprobleemid ja ta vajab sotsiaalabi. Tal puudub lähedastest koosnev sotsiaalne võrgustik ja tema ülalpidamisel on laps, keda kasvatab ema. Arvestades S. Kallase narkokuriteost osavõtu vormiga ja KarS § 22 lg-st 5 tuleneva võimalusega karistust seetõttu kergendada, on põhjendatud mõista karistus sanktsiooni miinimummäära lähedal.

APELLATSIOON

Prokuratuur taotleb kohtuotsuse tühistamist osaliselt, s.o S. Kallasele etteheidetud kuriteo kvalifitseeriva koosseisu ühe tunnuse – grupis toimepanemise – väljajätmise osas ning tema teo kvalifitseerimises KarS § 184 lg 1 – § 22 lg 3 järgi; samuti S. Kallasele narkootilise aine käitlemise eest karistuseks mõistetud vangistuse pikkuse osas. Prokurör palub teha tühistatud osas uue otsuse, millega mõista S. Kallas süüdi kogu temale esitatud süüdistuse mahus KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ning karistada teda 3 aasta 5 kuu pikkuse vangistusega; KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõista S. Kallasele liitkaristuseks 3 aastat 5 kuud vangistust; KarS § 65 lg 2 alusel suurendada seda karistust Pärnu Maakohtu 17. novembri 2016 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 aasta 7 kuu 12 päeva võrra ning mõista S. Kallasele kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 6 aastat 12 päeva vangistust. Apellatsioonis kajastuvad argumendid on järgmised. Maakohus leidis vääralt, et S. Kallase tegevuses puudub isikute grupi tunnus ning kvalifitseeris sellest tulenevalt tema teo valesti ümber KarS § 184 lg 1 – § 22 lg 3 järgi. Kohus tuvastas sisuliselt kuriteokoosseisu objektiivse ja subjektiivse külje sellega, kui luges tõendatuks, et S. Kallasel oli eesmärk saada narkootikume; ta teadis S. Saagot kui narkootikumide müügiga tegelevat isikut, kes oli ka S. Kallasele pakkunud narkootikume; ta muretses sõiduki selleks, et üheskoos tarvitada

narkootikume kohas, kus Saago võib neid hankida; ta sõitis koos S. Saago ja A. Prihodkoga kohta, kus oli võimalik narkootikume tarvitamiseks saada. S. Kallase käest sõiduki läbiotsimisel leitud mobiiltelefoni vaatlusprotokolliga tuvastatud andmeid on kohus vaadelnud vaid osaliselt. Telefonis salvestatud suhtlus tõendab, et S. Kallas otsis narkootikume juba 8. jaanuarist, kui suhtles Hauka nimelise abonendiga ja mainis, et „vene kaadrid tahavad kohe 4-5 võtta ja sealt saame endale ka“ (kd 2 lk 38 – 47). S. Kallas teadis, et S. Saago on narkootikumide müüja, kelle käest ta omandas narkootikume nii varasemalt kui 13. jaanuari 2017 hommikul. S. Saagoga suhtlemist käsitles maakohus vaid S. Kallase ütlusi refereerides, et „reede õhtul helistas S. Saago temale ja väitis, et tahab minna mingi pruudi juurde Tapale.“ Samas kohus ei andnud hinnangut S. Kallase mobiilikõnede eristusele, mille kohaselt algas tema ja S. Saago suhtlus

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Tartu Ringkonnakohus, kuulanud ära S. Kallase, tema kaitsja ja prokuröri ning uurinud kriminaaltoimiku materjale, leiab, et Tartu Maakohtu otsus S. Kallase süüditunnistamises KarS § 184

lg 1–22 lg 3 järgi tuleb kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu KrMS §-de 338 p 3 ja § 339 lg 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus saadab kriminaalasja KrMS § 341 lg-te 3 ja 4 alusel uue kohtuotsuse tegemiseks ja kuulutamiseks maakohtu samale kohtukoosseisule. KrMS § 61 lg 1 p 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. See tähendab, et kohus kujundab uuritud tõendite alusel veendumuse tõendamiseseme asjaolude esinemise või puudumise kohta. Millised asjaolud ja millistele tõenditele tuginedes kohus tõendatuks luges, peavad tulenevalt KrMS § 312 p-dest 1 ja 2 kajastuma kohtuotsuse põhiosas. Samuti peab kohtu siseveendumuse kujunemine olema kohtuotsuse põhjendustest lähtuvalt jälgitav. Kohtuotsus peab vastama KrMS §-s 312 sätestatud nõuetele, s.t peab sisaldama uurimise esemeks olnud tõendite analüüsi sellisel kujul, mis võimaldab jälgida kohtuotsuse resolutiivosas väljendatud järeldustele jõudmise käiku. Selged ja arusaadavad peavad olema kohtu seisukohad ka materiaalõiguslikes küsimustes. Ringkonnakohus leiab, et käsitletavas kriminaalasjas kohtuotsuse koostamisel maakohus nimetatud nõudeid järginud ei ole. Lühidalt süüdistatakse S. Kallast selles, et tema 14. jaanuaril 2017 omandas koos S. Saago ja A. Prihodkoga Maardu linnas 19,49 grammi 19%-lise amfetamiinisulfaadi sisaldusega ainet, milles oli 2,72 grammi amfetamiini. A. Prihodko kontakteerus S. Saago palvel isikuga, kellelt narkootilist ainet omandada, S. Kallas korraldas aine hankimiseks transpordivahendi, millega S. Saago ja S. Kallas sõitsid Rakverre, kust võtsid peale A. Prihodko, kelle juhendamisel sõideti Maardu linna. Maardus omandas A. Prihodko narkootikumid, toimetas need sõidukisse, misjärel A. Prihodko, S. Saago ja S. Kallas ühiselt ainet vallates asusid seda edasi toimetama, kuni nad politseitöötajate poolt kinni peeti. Seega süüdistati S. Kallast narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises grupis, s.o ta pani toime KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Tartu Maakohus, arutades S. Kallasele esitatud süüdistust, jõudis kohtuotsusest nähtuvalt järeldusele, et S. Kallase süü narkootilise aine suures koguses käitlemises isikute grupis ei ole tõendamist leidnud. Kohtu hinnangul ei leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega tuvastamist kuriteokoosseisu subjektiivne külg. Kohtuotsuses esitab maakohus ka tõendite analüüsi, millel tema taoline otsustus põhineb (II kd tl 173). Kuigi kohtuotsusest ei nähtu üheselt, millise kuriteo subjektiivse külje tõendamatust kohus silmas peab, on ringkonnakohtu arvates kohtu esitatud sellekohastest põhjendustest võimalik järeldada, et kohus pidas silmas Maardust hangitud narkootikumide ebaseadusliku käitlemise subjektiivset külge. S. Kallas ei olnud maakohtu hinnangul teadlik S. Saago ja A. Prihodko kuriteoplaanist, mistõttu ei hõlmanud tema tahtlus Maardust hangitud narkootilise aine käitlemist. KraS §-st 12 tulenevalt on süüteokoosseis karistusseadustiku eriosas sisalduva karistatava teo tunnuste kogum. Juhul kui KarS §-s 12 toodud karistatava teo tunnuste kogum ei ole täidetud, ei ole alust rääkida ka süüteokoosseisu täidetusest. KarS § 12 lg 3 kohaselt kuuluvad süüteokoosseisu kogumisse ka subjektiivse tunnused. Maakohtu otsustuse kohaselt puudub S. Kallase käitumises talle süüks arvatava kuriteo subjektiivne külg. Seega tulnuks maakohtul kujunenud olukorras mõista S. Kallas talle süüks arvatud kuriteos õigeks süüteokoosseisu puudumise tõttu. Maakohus on aga S. Kallase süüdi tunnistanud KarS § 184 lg 1 - 22 lg 3 järgi. Samas ei ole kohtuotsuses kajastatu põhjal võimalik jälgida, veel vähem üheselt mõista, kuidas maakohus jõudis kohtuotsuse resolutiivosas väljendatud järeldusele. Seda eelkõige vastuolude tõttu kohtu erinevate otsustuste vahel.

Jõudnud esmalt järeldusele, et S. Kallase käitumises puudub talle süüks arvatava kuriteo subjektiivne külg (Maardust narkootikumide hankimine), leiab maakohus järgnevalt, et S. Kallas tuleb süüdi tunnistada suures koguses narkootilise aine käitlemisele kaasaaitamises. Põhjendades S. Kallase süüditunnistamist, on maakohus käsitlenud S. Kallase suhtlust S. Saagoga. Nii on maakohus leidnud, et S Kallas teadis S. Saago poolt narkootikumide käitlemisest ning kui S. Saago tegi talle ettepaneku sõita seltskonda, pidi S. Kallas seda seostama võimaliku narkootikumide käitlemisega seltskonnas S. Saago poolt. Kohus leidis, et S. Saago teabe kohaselt teadis S. Kallas, et seltskond koosneb mitmest isikust ja kuigi S. Kallasele ei olnud teada seltskonna suurus, oli tal alust eeldada narkootilise aine suures koguses käitlemist S. Saago poolt. Ka kokkuvõtvalt tegi maakohus järelduse, et S. Kallas pidas S. Saagoga Tartust sõitma asudes võimalikuks narkootilise aine käitlemist S. Saago poolt suures ulatuses ja möönis seda. Seega, arvestades maakohtu põhistusi, oleks võimalik teha järeldus, et maakohus mõistab S. Kallase süüdi kuriteos, mis on seotud vaid tema ja S. Saagoga. Nimetatule viitab ka maakohtu poolt S. Kallase süüditunnistamine KarS §184 lg 1- 22 lg 3 järgi, s.o narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikule käitlemisele kaasaaitamises. Tuleneb ju S. Kallase süüditunnistamise kvalifikatsioonist, et maakohus tunnistas S. Kallase süüdi nimelt ühe isiku (S. Saago) poolt narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikule käitlemisele kaasaaitamises. Arvestades maakohtu varasemat otsustust (puudub subjektiivne koosseis Maardust hangitud narkootikumide osas), kohtu poolt S. Kallase süüditunnistamisel esitatud põhjendusi (tegutsemine koos S. Saagoga Tartust teele asudes) ja tema süüditunnistamise kvalifikatsiooni (Kars § 184 lg 1-22 lg 3), ei saa ringkonnakohtu arvates tegemist enam olla teoga, milles prokuratuur S. Kallasele süüdistuse esitas, s.o narkootilise aine käitlemises, milline omandati Maardust. Ringkonnakohus möönab, et kolleegiumi taoline järeldus jääb vaid oletuse tasemele, sest maakohtu otsusest ei nähtu, millistele S. Kallasele esitatud süüdistuses kajastamist leidnud faktiliste asjaoludele maakohus seejuures tugineb. Veelgi enam, maakohtu otsusest ei nähtu, et maakohus oleks üldse vaaginud, kas taolisi asjaolusid esineb. Seega nähtub maakohtu otsustustest, et süüdistuses, mille kohaselt S. Kallas käitles koos A. Prihodko ja S. Saagoga narkootikume, puudub maakohtu arvates S. Kallase käitumises kuriteokoosseis (subjektiivne koosseis), kuid tõendamist on leidnud S. Kallase süü S. Saago poolt narkootikumide käitlemisele kaasaaitamises. Samas jääb kohtuotsusest arusaamatuks, millisele S. Saago tegevusel S. Kallas kaasa aitas (tulenevalt S. Kallase süüditunnistamises KarS § 184 lg 1- 22 lg 3). Selgitades, milles seisnes S. Kallase kaasaaitamistegu, nendib maakohus, et S. Kallas aitas S. Saago ja A. Prihodko teole kaasa sõiduki hankimisega ja selle teo täideviijate valdusesse andmisega. Maakohtu taoline otsustus viitab aga otseselt sellele, et S. Kallas aitas kaasa S. Saago ja A. Prihodko grupilisele tegevusele narkootikumide ebaseaduslikul kätlemisel. Esmalt on kohtu taoline järeldus vastuolus otsustusega, mille kohaselt kuriteos, mille toimepanemises S. Kallast süüdistati koos S. Saago ja A. Prihotkoga, puudus tema käitumises subjektiivne külg. Teisalt on see aga vastuolus kohtu otsustusega tunnistada S. Kallas süüdi KarS § 184 lg 1 - 22 lg 3 järgi, s.o ühe isiku teole kaasaaitamises. Ringkonnakohus leiab, et taoliste vastuolude esinemise tõttu ei ole maakohtu otsusest võimalik selgelt järeldada, millise teo toimepanemises maakohus S. Kallase üldse süüdi tunnistas. Apellatsioonimenetluse eesmärk on maakohtu otsuse seaduslikkuse kontroll, et vältida eksimusi ja vigu maakohtu otsuses.

Kuivõrd maakohtu otsus on sedavõrd vastuoluline ning seetõttu mitmeti mõistetav, pole ringkonnakohtu arvates maakohtu otsuses esinevaid vastuolusid võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Seetõttu loeb ringkonnakohus kohtuotsuses esinevaid minetusi taoliseks kriminaalmenetlusnormi rikkumiseks KrMS § 339 lg 2 mõttes, millised toovad kaasa kohtuotsuse tühistamise KrMS § 338 p 3 järgi. Maakohtu otsus tuleb KrMS § 341 lg 3 kohaselt tühistada ja kriminaalasi tuleb saata maakohtule uueks arutamiseks. Pidades silmas, et apellatsioonimenetluses tuvastatud menetlusõiguse rikkumine puudutab üksnes maakohtu otsust, peab kriminaalkolleegium võimalikuks, juhinduda KrMS § 341 lg-s 4 sätestatust, saata kriminaalasi maakohtu samale koosseisule uue kohtuotsuse tegemiseks ja kuulutamiseks. Kriminaalasja uuel arutamisel tuleb maakohtul muu hulgas silmas pidada järgmist. Riigikohus on KrMS § 268 lg-tele 1 ja 5 tuginevalt korduvalt selgitanud, et isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks saavad olla vaid süüdistuses kirjeldatud faktilised asjaolud, mis määravad ära piiri, millest kohus asja arutamisel väljuda ei saa. Kaitseõiguse tagamiseks peavad süüdistuse tekstis piisava selguse ja täpsusega kajastuma kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks. Süüdistusakti lõpposas sisalduvas süüdistatava tegevuse kirjelduses tuleb näidata kõik need isiku käitumise aspektid, mis prokuratuuri hinnangul moodustavad kuriteokoosseisu. Olukorras, kus süüdistus on koostatud puudulikult, ei ole kohtul võimalik süüdistuses nimetamata vastutuse eeldusi isikule omistada. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

Eelnevast lähtudes rahuldab ringkonnakohus S. Kallase taotluse ja tühistab täielikult tema suhtes Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 16. jaanuari 2017 määrusega kohaldatud lisapiirangud. Kohtukulu S. Kallase kaitsja V. Murde on esitanud 25. oktoobril 2017 taotluse riigi õigusabi tasu suuruse hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kaitsealusega konsulteerimiseks vanglas ja kohtuistungil osalemisele kokku 3 tundi. Nimetatu eest palub kaitsja hüvitada 144 eurot, sh käibemaks 24 eurot. Ringkonnakohus leiab, et osutatud õigusabi oli vajalik ja selle maht proportsioonis maakohtu otsusega. Seetõttu tuleb kaitsja taotlus riigi õigusabi seaduse § 22 lg-st 7 ja § 23 lg-st 1 ning justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 § 1 lg-test 4, 5, 6 ja 10, § 6 lg-st 3, §-st 16 ning § 17 lg-st 2 juhindudes rahuldada. Kuivõrd käesolevas kriminaalasjas on apellatsiooni esitaja prokuratuur siis tuleb nimetatud õigusabikulu jätta KrMS § 185 lg 2 alusel jätta riigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Juhan Sarv

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.