Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

1-17-10220

1-17-10220 kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on mõistetud karistus, mida seadus ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus R.G ’it süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toimepannud kehalise väärkohtlemise, tungis jaanuaris 2017 menetluse käigus täpsemalt kindlaks tegemata ajal Harju maakonnas Tallinna linnas * asuvas * ühiselamu toas isiklike suhete pinnal tekkinud tüli käigus kallale oma elukaaslasele G J-le, keda kägistas kätega kaelast, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja mitteeluohtlikud lühemaajalised tervisekahjustused s. o verevalumi kaela piirkonda. Peale selle süüdistatakse R.G selles, et tema isikuna, kes on varem toimepannud kehalise väärkohtlemise, tungis 12.02.2017 kella 20.00 - 21.00 paiku Lääne maakonnas Ridala vallas Uuemõisa alevikus Rannarootsi tee 1 asuva Rannarootsi keskuse parklas sõiduautos omavahelise tüli käigus kallale oma elukaaslasele G J-le, kellele lõi mitmel korral rusikaga pähe ja selga ning samuti tagus kannatanu pead vastu autoakent, millega tekitas kannatanu G J-le füüsilist valu ning mitteeluohtlikud lühemaajalised tervisekahjustused s. o hematoomi selja piirkonda. Peale selle süüdistatakse R.G selles, et tema isikuna, kes on varem toimepannud kehalise väärkohtlemise, tungis 29.03.2017 kella 13.00- 13.30 ajal isiklike suhete pinnal tekkinud tüli käigus Lääne maakonnas Haapsalu linnas Tallinna mnt 1 asuva Africa pubi ees kallale oma elukaaslasele G J-le, keda hammustas ninast, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja mitteeluohtlikud lühemaajalised tervisekahjustused s. o ninale paistetuse, kriimustuse ja marrastuse. Peale selle süüdistatakse R.G selles, et tema isikuna, kes on varem toimepannud kehalise väärkohtlemise, tungis 19. juunil 2017 kella 20.00- 21.00 ajal Lääne maakonnas Lääne- Nigula vallas * külas * talus isiklike suhete pinnal tekkinud tüli käigus kallale oma elukaaslasele G J-le, keda tõukas ühel korral kätega vastu selga, mille tagajärjel kannatanu kukkus pikali kivitrepile lüües oma pea ning jala vastu kivitreppi, millega tekitas kannatanu G J-le füüsilist valu ja mitteeluohtlikud lühemaajalised tervisekahjustused s.o 2-3 cm pikkuse peahaava ja 10 cm läbimõõduga hematoomi vasaku jala reiele. Sellise tegevusega pani R.G toime KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o lähi- või sõltuvussuhtes korduvalt kehalise väärkohtlemise. Peale selle süüdistatakse R.G selles, et tema eesmärgiga luua teise isikuna esinemise teel temast teadvalt ebaõige ettekujutuse, kasutas ebaseaduslikult M R nime ning saatis viimase teadmata ja loata nimetatud isikuna esinedes enda mobiiltelefoni numbrilt * 11.juulil 2017 kella 16.27 ajal kohtueelse menetlusega kindlaks tegemata kohas G J telefonile numbriga * sõnumi, milles teatatakse viimasele, et tema - C–A K on liiklusõnnetuses hukkunud, kuid matuste toimumise aja kohta informatsiooni ei edastata ja saadavad teate sõnumina, et teate saaja ei nutaks ega hüsteeritseks. Oma tahtliku tegevusega kahjustas R.G kannatanu M R seadusega kaitstud õigusi ja huve ning lõi M R-st kui OÜ * * juhatajast ebaõige ettekujutuse.

Sellise tegevusega pani R.G toime KarS § 157 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise isiku identiteedi ebaseadusliku kastutamise. Prokuröri poolt kohtus R.G’ile nõutud karistus: kohtus nõudis prokurör KarS § 121 lg 2 p 2, 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatavale karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 1572 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatavale karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskeimaga, mõista liitkaristus 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel, suurendades

1-17-10220 käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistust 1 aasta vangistust Pärnu Maakohtu 13.06.2016 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-5217 mõistetud ärakandmata karistuse 5 kuud 27 päeva vangistuse võrra, mõista R.G ’ile liitkaristuseks vangistus 1 aasta 5 kuud 27 päeva. KarS § 69 lg 1,3 alusel asendada R.G ’ile mõistetud ärakandmata 1 aasta 5 kuu 27 päeva (537 päeva) vangistust üldkasuliku tööga 537 tundi. Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg on 2 aastat arvates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajal on R.G kohustatud täitma KarS § 75 lg 1 tulenevaid kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 7 tulenevaid kohustusi: mitte viibima katseajal kannatanu G J elukohas *, *, ning mitte suhtlema kannatanu G J-ga; Pärnu Maakohtu 13.06.2016 otsuse nr 1-16-5217 alusel mitte viibima kannatanu E T elukohas * maakonnas * vallas * külas ning mitte suhtlema kannatanu E T-ga kuni 12.detsember 2017. KarS § 75 lg 4 alusel kohustub R.G kahe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest pöörduma psühhiaatri vastuvõtule ja ravi määramisel sellele alluma. Kannatanud on andnud nõusolekud kokkuleppemenetluse kohaldamiseks /I kd tl 14, II kd tl 8, III kd tl 3-4, 48/. Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. On nõus karistusena tegema üldkasulikku tööd, tervislikke vastunäidustusi ei ole. Prokurör jäi kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab R.G süüdi, kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi Kannatanu G J on esitanud tsiviilhagi mittevaralise kahju väljamõistmiseks summas 1 800 eurot /III kd tl 51-52/. R.G on avaldanud kokkuleppe sõlmimisega ja avaldas kohtuistungil, et on nõus tsiviilhagi väljamõistmisega kannatanu kasuks kuriteoga tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Tsiviilhagi tuleb rahuldada VÕS § 134 lg 2, § 1043, § 1045 lg 1 p 2, § 1050 ja TsMS § 440 lg 1 alusel ja kuriteoga kannatanule tekitatud kahju tuleb R.G ’ilt välja mõista. R.G suhtes on kohaldatud 25.05.2017 ja 18.10.2018 tõkend elukohast lahkumise keeld /I kd tl 71, II kd tl 42, III kd tl 39/, mis tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Asitõendina on vaadeldud Haapsalus Tallinna mnt 1 esist filmiva turvakaamera salvestist CD-ROM plaadil /kd I tl 52-58/, mis KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde. Samuti tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde sideettevõtjalt saadud andmed CD-ROM plaadil /kd III/. Menetluskulud Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt § 179 lg 1 p 2 tuleb R.G’ilt kohtuotsusega välja

1-17-10220 mõista riigituludesse teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 705 eurot (1,5 * 470). Määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see kaitsjale Sandra Sepp R.G kaitsmise eest kohtueelses menetluses makstud tasu ja kulud 96 eurot /kd II tl 24-27/, 96 eurot /kd II tl 35-38/, 120 eurot /kd III tl 40-42/, 120 eurot /kd III tl 49-50/ ja 144 eurot /kd III tl 57-59/, kokku 576 eurot. Tunnistajale makstud sõidukulu 15,20 /kd III tl 22/.eurot on menetluskulu KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel. Kokku menetluskulud 1 296,20 eurot. R.G on taotlenud kokkuleppes ja taotles ka kohtuistungil menetluskulude tasumist ositi 1 aasta jooksul. Kohus rahuldab taotluse KrMS § 180 lg 3 alusel. (allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.