Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

saata

teadmiseks

kaitsjale,

Kohtumääruse asjaolud ja põhjendused Viru Maakohtu 15.07.2016 otsusega tunnistati S.M süüdi KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ning KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 11 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 69 alusel asendati vangistus 357 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 2 aastat. S.M allutati üldkasuliku töö tegemise ajaks kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning teda kohustati järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-s 2 sätestatud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. Kohtuotsus jõustus 02.08.2016. 22.08.2017 esitas Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva esinduse kriminaalhooldusametnik Nadezhda Migatšova Viru Maakohtule erakorralise ettekande S.M-i suhtes põhjusel, et hooldusalune hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. Seisuga 22.08.2017 on S.M sooritanud 147 üldkasuliku töö tundi, tegemata on 210 tundi. Kriminaalhooldajale 18.08.2017 antud seletuses kirjutab S.M , et ei töötanud ajavahemikul 22.-30.07.2017, kuna mõtles, et teda saadetakse vanglasse. Tal oli kohtuistung teises asjas ja pärast seda oli tal närvivapustus. Palub kohtul mitte pöörata tema karistust täitmisele, vaid anda talle võimalus teha ÜKT tunde. Esmakohtumine S.M-iga toimus 05.08.2016, millal hooldusalusele tutvustati tema õiguseid ja kohustusi, üldkasuliku töö tegemise korda ja aega ning erakorralise ettekande koostamise ja läbivaatamise korda. 30.11.2016 kell 09.30 kriminaalhooldusosakonnas registreerimise käigus teostati alkoholi tarvitamise kontroll, mille käigus tuvastati hooldusalusel alkoholijoove 0,451 mg/l väljahingatavas õhus. Tehti kirjalik hoiatus. 14.06.2017 tuli teade Politsei-ja Piirivalveametist selle kohta, et S.M kontrolli 13.06.2017 alkoholi tarvitamist ning tuvastati alkoholijoove 0,96 mg/l väljahingatavas õhus. Tehti teine kirjalik hoiatus. 07.07.2017 koostati üldkasuliku töö tegemise ajakava ajavahemikuks 08.-30.07.2017. S.M sooritas 48 planeeritud tunnist 23 tundi. Perioodil 22.-30.07.2017 ei töötanud, arstitõendit ega muud dokumenti ei esitanud. Katseaja kulgemist võib nimetada mitterahuldavaks, sest S.M on korduvalt rikkunud kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja hoidub kõrvale üldkasuliku töö täitmisest. Juhindudes KarS § 69 lg 6 teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku pöörata S.M-ile mõistetud karistus täitmisele.

Kuna S.M ei ilmunud 27.09.2017 kohtuistungile olles istungi toimumisest ja selle toimumise ajast teadlik ega teatanud mitteilmumise põhjustest, kuulutas Viru Maakohus S.M-i 03.10.2017 määrusega tagaotsitavaks ning määras tabamisel ta vahistada. 05.10.2017 peeti S.M kinni. 06.10.2017 kuulas Viru Maakohtu Narva kohtumaja kohtunik Mari-Liis Avikson ära tagaotsitavaks kuulutatud ja vahistatud isiku S.M-i ja otsustas, et Viru Maakohtu 03.10.2017 määrus, millega kohaldati S.M-i suhtes tõkendit vahistamine, on põhjendatud ja tõkend vahistamine tuleb jätta muutmata. 12.10.2017 toimunud videokohtuistungil selgitas süüdimõistetu, et ta ei teinud ÜKT-d seepärast, et oli kurb, kuna läks naisega riidu. Ta ei ole veel valmis vanglasse minema. Selgitab, et ei ilmunud eelmisele istungile, kuna kukkus ja telefon jäi garaaži. Alles 01.10.2017 pöördus arsti poole. Tööl käis viimati kaks kuud tagasi. On nõus minema alkoholiravile ja lubab ära teha ka puuduolevad ÜKT tunnid. Kriminaalhooldaja jäi erakorralise ettekande juurde. Kaitsja oli seisukohal, et ei ole alust karistust täitmisele pöörata, kuna on arvamusel, et isik võib tegemata 145 tundi teha aasta jooksul. Kriminaalhoolduse eesmärgiks on inimese ümberkasvatamine, mistõttu on kaitsja arvamusel, et kohus võiks pikendada katseaega ja kohustada isikut osalema sotsiaalprogrammis. Kohus, tutvunud erakorralise ettekandega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamuse, leiab, et kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes esitatud taotlus karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud. KrMS § 428 lg 1 sätestab, et kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramiseks vastavalt karistusseadustiku § 75 lõikele 2 või töö tegemise tähtaja pikendamiseks või süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks. KarS § 69 lg 6 kohaselt kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Kohtu arvates on põhjendatud kriminaalhooldusametniku seisukoht, et kriminaalhooldus S.M-i suhtes on kulgenud mitterahuldavalt, kuna isik ei suuda täita talle määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. S.M on korduvalt rikkunud talle pandud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi, mis näitab seda, et ta pole võimeline täitma katseaja tingimusi ega kanda temale tingimisi mõistetud karistust. Samuti ei ilmunud süüdimõistetu kohtuistungile, olles istungi toimumise ajast teadlik ega teatanud mitteilmumisest ega selle põhjustest kohut, mistõttu kuulutati ta tagaotsitavaks ning vahistati. Eeltoodu näitab, et süüdimõistetu ei ole motiveeritud täitma talle antud võimalust kanda karistus vabaduses järgides kohtu määratud tingimusi. Materjalidest nähtub, et 05.08.2016 toimunud esmakohtumise ajal selgitati S.M-ile kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi, kohtuotsuse sisu ja võimalikke tagajärgi kriminaalhooldusega kaasnevate kontrollnõuete rikkumise korral, üldkasuliku töö tegemise korda ja aega ning erakorralise ettekande koostamise ja läbivaatamise korda. Isik on kinnitanud

oma allkirjaga, et õigused ja kohustused on talle arusaadavad. Sellele vaatamata on hooldusalune isik rikkunud üldkasuliku töö tegemise nõudeid, kuna ta ei sooritanud ettenähtud aegadel ettenähtud üldkasuliku töö tunde ega esitanud kohtule tõendeid üldkasuliku töö tegemata jätmise põhjenduste kohta, mille alusel oleks rikkumisi võimalik lugeda vabandatavaks. Kohtule esitatud ettekandest nähtub ka, et S.M on korduvalt rikkunud üldkasuliku töö tegemise ajaks määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi, mis näitab süüdimõistetu suutmatust alluda kriminaalhooldusele. Arvestades S.M-i senist käitumist üldkasuliku töö tegemise ajal, puudub kohtul veendumus, et ta suudab edaspidi täita kohtu poolt määratud lisakohustust ning järgida üldkasuliku töö tegemise korda. Lähtudes eeltoodust pöörab kohus täitmisele S.M-ile Viru Maakohtu 15.07.2016 otsusega mõistetud karistuse tegemata 145 tunni üldkasuliku töö ulatuses, mis vastab vangistusele 4 kuud 25 päeva. Menetluskulud Vandeadvokaadi abi Deniss Matvejev esitas 12.10.2017 kohtule tasutaotluse S.M-ile riigi õigusabi osutamise eest. Taotluse kohaselt osutas advokaat õigusabi järgnevalt: 1) 11.10.2017 menetlusdokumentidega tutvumine (kriminaalhooldaja ettekanne, lisad, kohtuistungite protokollid) 1,5 tundi, 60 eurot; 2) 12.10.2017 kohtuistungiks ettevalmistamine 2,5 tundi 60 eurot; 3) 12.10.2017 kohtuistungil osalemine 0,5 tundi, 20 eurot; 4) 17.10.2017 kohtulahendiga tutvumine 0,5 tundi 20 eurot. Kokku taotleb advokaat tasu riigi õigusabi osutamise eest 160 eurot, millele lisandub käibemaks summas 32 eurot, seega kokku 192 eurot. RÕS § 22 lg 7 kohaselt kontrollib riigi õigusabi andmise otsustanud kohus advokaadi esitatava taotluse õigsust ja põhjendatust ning määrab advokaadi taotluse alusel kindlaks riigi õigusabi osutamiseks kulutatud põhjendatud aja, riigi õigusabi osutamiseks tehtud põhjendatud toimingud ning riigi õigusabi osutamise eest advokaadile maksmisele kuuluva põhjendatud tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud hüvitamisele kuuluvad kulud. Kohtu hinnangul ei ole advokaadi märgitud ajakulu nimetatud toimingute tegemiseks põhjendatud ega vajalik. Kohus leiab, et erakorralise ettekande (2-l leheküljel) ja sellele lisatud dokumentidega (kokku 5-l leheküljel) tutvumiseks ning kohtuistungiks ettevalmistamiseks on põhjendatud ajakulu kokku 4 pooltundi, millele lisandub kohtuistungil osalemise ajakulu 1 pooltund. Seega kokku loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks käesolevas asjas õigusabi osutamise eest 5 pooltundi summas 100 eurot, millele lisandub käibemaks 20 eurot, kokku 120 eurot. Maakohus juhindus KarS § 69 lg 6 ning KrMS § 427, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. (digitaalselt allkirjastatud) Kristel Vedro Kohtunik

Tartu Ringkonnakohtu 15.11.2017 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Jätta Viru Maakohtu 17. oktoobri 2017 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 17.10.2017 kohtumäärus kohtumäärusega.

1-16-5512

jõustus

02.12.2017

Tartu

Ringkonnakohtu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.