Viru Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
11. oktoober 2017, Rakvere kohtumaja, kirjalik menetlus
Kriminaalasja number
1-17-6717
Kohtunik
Tiit Kullerkupp
Kriminaalasi
V.I süüdistatuna KarS § 320 lg 1 järgi
Süüdistatav
V.I , isikukood XXX, elukoht xxxx; Eesti Vabariigi kodanik; keskeriharidus; emakeel eesti keel; töötu; varem väärteokorras karistamata, kriminaalkorras karistatud 1-l korral - 10.10.2011 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja poolt KarS § 169 järgi rahaline karistus 96 eurot
Kaitsja
vandeadvokaat Arvo Suuban
Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 251 lg-st 1, § 253 p-st 1, § 254, kohtunik otsustas: Süüdi tunnistada V.I KarS § 320 lg 1 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 60 (kuuekümne) päevamäära ulatuses, s.o summas 600 (kuussada) eurot. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel mõista rahalise karistuse tasumine ositi alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe aasta jooksul igakuiselt vähemalt 50 eurot. Rahaline karistus tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB Pank), nr EE502200221014193355 (Swedbank), nr EE401700017002872300 (Luminor Bank), nr EE873300333499990003 (Danske Bank) viitenumbriga 99917400007998 ning selgitusega: „V.I, 1-17-6717, rahalise karistuse osamakse“. Kui rahalise karistuse osamakse pole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täies ulatuses täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista V.I-lt menetluskuluna sundraha summas 705 (seitsesada viis) eurot riigituludesse.
KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista V.I-lt menetluskuluna kaitsjatasu 96 (üheksakümmend kuus) eurot riigituludesse vandeadvokaadi Arvo Suubani poolt osutatud õigusabi eest. Menetluskulud kokku summas 801 (kaheksasada üks) eurot tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Luminor Bank EE401700017002872300 või Danske Bank EE873300333499990003, viitenumbriga 99917700067502 ja selgitusega: „V.I , 1-17-6717, menetluskulud“. Kui menetluskulud ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord: Süüdistataval ja kaitsjal on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ega kaitsja ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. I Kuriteo asjaolud V.I olles hoiatatud teadvalt valeütluste andmise eest, andis Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas 15.03.2016 tunnistajana kriminaalasjas 1-15-10435 valeütlusi tõendamiseseme seisukohalt oluliste asjaolude kohta, soovides päästa K. V kriminaalvastutusest. Ta kinnitas seda, et K. V on tema sõber, ja sündmusi, mille kohaselt 2013. aastal xxxx jaanitulel viibides tuli nende juurde maastur, millest väljus J. V, kaasas suur haamer ja hakkas nende poole tulema, hoides haamrit rohkem ees. K. V võttis seepeale pagasiruumist stardipüstoli, millega saab pauku teha ja läks J. V poole, mille peale J. V läks autosse ja sõitis minema. Sündmuskohalt lahkusid nad ühe autoga, kuna K. V auto ei käivitunud. Hiljem soovis ta selle püstoliga pauku teha, kuid K. V ei olnud padruneid. Viru Maakohtu 04.05.2016 kohtuotsusega nr 1-15-10435 tuvastati, et tunnistaja V.I ütlused on ebausaldusväärsed ja ei haaku asja kohtuliku uurimise käigus kogutud muude tõenditega. II Süüdistuse sisu V.I süüdistatakse selles, et tema olles hoiatatud teadvalt valeütluste andmise eest, soovides päästa K. V kriminaalvastutusest, andis Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas 15.03.2016 tunnistajana kriminaalasjas nr 1-15-10435 ütlusi tõendamiseseme seisukohalt oluliste asjaolude kohta, kinnitades, et K. V on tema sõber ning et 2013. aastal xxxx jaanitulel viibides tuli nende juurde maastur, millest väljus J. V, kaasas suur haamer ja hakkas nende poole tulema, hoides haamrit rohkem ees. K. V võttis seepeale pagasiruumist stardipüstoli, millega saab pauku teha ja läks J. V poole, mille peale J. V läks autosse ja sõitis minema. Sündmuskohalt lahkusid nad ühe autoga, kuna K. V auto ei käivitunud. Hiljem soovis ta selle püstoliga pauku teha, kuid K. Vl ei olnud padruneid. Viru Maakohtu 04.05.2016 kohtuotsusega 1-15-10435 (milline jäeti 12.09.2016 Tartu Ringkonnakohtu otsusega muutmata ja jõustus 16.11.2016 Riigikohtu määrusega) tunnistati K. V süüdi KarS § 120 ja 184 lg 2 p 2 ja tuvastati, et K. V ja tunnistajate A. L, A. K ja V.I ütlused on ebausaldusväärsed, kuna need on ebaloogilised ja eluliselt mitteusutavad ja ei haaku asja kohtuliku uurimise käigus kogutud muude tõenditega. Seega V.I , andes kohtumenetluses tunnistajana teadvalt valeütlusi, millega rikkus õigusmõistmise põhimõtteid, pani toime KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
III Prokuröri ettepanek: Prokurör teeb ettepaneku tunnistada V.I süüdi KarS § 320 lg 1 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 60 päevamäära ulatuses, s.o summas 600 eurot. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel mõista rahalise karistuse tasumine ositi alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe aasta jooksul igakuiselt vähemalt 50 eurot. IV Kohtu põhjendused: KrMS § 251 lg 1 sätestab, et kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses. KrMS § 253 p 1 kohaselt kriminaalasja kohtusse saabumisel, kuid mitte enne viieteistkümne päeva möödumist süüdistusakti süüdistatavale ja kaitsjale edastamisest, teeb kohtunik pärast kriminaalasja kohtualluvuse kontrollimist kohtuotsuse käskmenetluses käesoleva seadustiku § 254 järgi. KrMS § 254 lg 1 sätestab, et kui kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta, koostab ta kohtuotsuse. Kriminaalasi ning süüdistusakt V.I süüdistuses saabusid kohtusse 12.07.2017. Süüdistusakti koopia on süüdistatavale ja tema kaitsjale edastatud samuti 12.07.2017. Süüdistatav ega tema kaitsja kohtule tulenevalt KrMS §-st 252 lõikest 3 omapoolseid kirjalikke seisukohti kriminaalasja lahendamise kohta esitanud ei ole. Kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta. Tegemist on teise astme kuriteoga. Tõendamiseseme asjaolud on selged ning vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses KrMS § 251 alusel. Kohus V.I käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud ja asub seisukohale, et süüdistatav pani toime talle inkrimineeritavad kuriteod. KarS § 320 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava V.I puhul karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. KarS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. KarS § 44 lg 2 kohaselt rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdlase keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdlase elatustasemest lähtudes. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 10 eurot. Kohus leiab, et karistuse eesmärgid on V.I puhul saavutatavad rahalise karistuse mõistmisega. Kohus on seisukohal, et asjaoludele tuginedes tuleb V.I süüdi tunnistada KarS § 320 lg 1 järgi ning karistuseks mõista talle rahaline karistus 60 päevamäära ulatuses ehk 600 eurot arvestades KarS § 44 lg 2 alusel miinimumpäevamääraks 10 eurot. Kohus nõustub prokuröri ettepanekuga ja vastavalt KarS § 66 lg 1 ja 3 määrab rahalise karistuse
tasumise ositi alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe aasta jooksul igakuiselt vähemalt 50 eurot. IV Kohtu seisukoht menetluskulude osas: KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, s.t 705,00 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 96,00 eurot. Menetluskulud kokku summas 801 eurot tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud/
Tiit Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.