Liiklussüüteod

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

PÕHIOSA

Süüdistus Kokkuleppe järgi süüdistatakse S.N selles, et ta juhtis 26. mail 2017. a kella 14:15 paiku XXX maakonnas XXX linnas juures mootorsõidukit Citroen CARA (reg.nr XXX) seisundis, kui alkoholisisaldus ühe liitris väljahingatavas õhus oli 0,77 mg/l (mõõtetulemus 0,86 mg/l, millest laiendmääramatus 0,09 mg/l). Mõõtmine toimus tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 Typ MKIII EST nr Araf-0088. Selle teoga rikkus isik liiklusseaduse (LS) § 33 lg 11 p 2 ja § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi juht olla alkoholijoobes. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis pani S.N toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu Süüdistatava S.N-i , tema kaitsja Anu Vildi ja prokurör Valdo Gerassimovi vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on S.N-ile mõistetavaks karistuseks KarS §-s 424 ettenähtud kuriteo (joobes juhtimine) toimepanemise eest 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvatakse kahtlustatavana kinnipidamise aeg 26.–27. mai 2017, s.o 2 päeva, karistusaja hulka ja kandmisele kuu luvaks karistuseks mõistetakse 7 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jäetakse mõistetud vangistus täielikult täitmisele pööramata, kui Vello

2 (3)

S.N ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. S.N: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: XXX 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. S.N puudub mootorsõiduki juhtimise õigus. Kohtu järeldused Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb S.N KarS § 424 järgi süüdi mõista. Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära suuruses summas, s.o 705 eurot ja määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 48 eurot (kokku 753 eurot). Kokkuleppe kohaselt ja KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus poole menetluskuludest, s.o 376,50 eurot, riigi kanda, kuivõrd S.N on kuus vaid 230 eurot toetusi saav töövõimetuspensionär. Teise poole, s.o samuti 376,50 eurot, mõistab kohus vastavalt kokkuleppele ja KrMS § 180 lg-le 1 välja süüdistatavalt. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb süüdistataval tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Erkki Hirsnik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.