Kohtulahend

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 24.08.2017. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Sigmar Meremaa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Sigmar Meremaa tunnistati süüdi Harju Maakohtu 02.03.2010. a KarS § 113 - § 25 lg 2 järgi ja teda karistati KarS § 65 lg 2 alusel vangistusega 10 aastat ja 4 kuud.

Karistuse kandmise algus oli 02.08.2009. a ja lõpp on 02.12.2019. a. Sigmar Meremaa kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuse jooksul läbis sotsiaalprogrammid „Equip“, „Viha juhtimine“, „ Eluviisitreening“, töötab, osales AA-tugirühma töös, läbis individuaalprogrammi „Õige hetk“, osaleb 2 korda kuus jumalateenistusel. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Sigmar Meremaa kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on vabanemisjärgselt olemas elu- ja töökoht ning toetav sotsiaalne võrgustik lähedaste näol. Sigmar Meremaa taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt abiprokurör toetab Sigmar Meremaa tingimisi ennetähtaegset vabastamist, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Kaitsja taotles kohtuistungil vabastada Sigmar Meremaa tingimisi ennetähtaegselt vangistusest koos lisakohustuste määramisega. Kinnipeetav kannab karistust 2009. a alates. Kuritegu oli põhjustatud alkoholi tarvitamisest ning vanglas on ta sel teemal vestelnud psühholoogiga. Tema suhtes oleks otstarbekas vanglast vabaneda käitumiskontrollile. Vabaduses on tal täidetud kõik tingimused ennetähtaegseks vabanemiseks. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Sigmar Meremaa isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on 5-korral kriminaalkorras karistatud, vanglas viibib 2. korda. Kinnipeetav poolt sooritatud kuriteod on liigiti erinevad. Varasemalt on isikut karistatud röövimise, varguse, omavolilise sissetungi ja vägistamiskatse eest, teod toime pandud alaealisena. Käesolevat vangistust kannab liitkaristusena varguse, asja omavolilise kasutamise ja tapmiskatse eest 5kuulise lapse suhtes. Seega seksuaalse kuriteo vägivaldsuse raskusaste vähenenud, teiste kuritegude vägivaldsuse raskusaste on suurenenud. Kuritegude toimepanemise peamiseks põhjuseks on olnud alkoholi kuritarvitamine. Kuritegu ei olnud ettekavatsetud, kinnipeetav oli alkoholi joobes ning tegutses hetke emotsioonide ajel. Vanglamaterjalide kohaselt Sigmar Meremaa vanglas viibides on töötanud ja ka järelevalveta väljapool vanglat, läbinud erinevaid sotsiaalprogramme ja individuaalprogrammi ning osaleb jumalateenistustel. Samuti on ta viibinud korduvalt lühiajalistel väljasõitudel väljaspool vanglat ilma probleemideta. Kinnipeetav on olnud huvitatud töötamisest nii vanglas kui ka väljaspool vanglat ning kehtivaid distsiplinaarkaristusi tal ei ole, mis näitab, et ta on käitumist ja suhtumist õiguskorda muutnud. Kinnipeetaval on alkoholiprobleem. Alkoholi tarvitamist alustas juba 13-aastasena, tarvitas järjepidevalt ning suurtes kogustes. Alkoholijoobes on muutunud vägivaldseks ja agressiivseks. Korduvalt sooritanud vägivallaga seotud kuritegusid alkoholijoobes. Väärteokorras on isikut karistatud 5-korral alkoholiseaduse alusel ja korra joobes juhtimise eest. Kohtuotsusest nähtub, et kohtuekspertiisiga on isikul tuvastatud alkoholisõltuvus. Isik saab ise aru, et tema kuritegelikule käitumisele on negatiivselt kaasa aidanud alkoholi tarvitamine. Isik väidab, et on olemas motivatsioon alkoholi tarvitamisest loobumiseks. Vangistuses läbitud sotsiaalprogramm

"Eluviisitreening". Vabanedes soovib alkoholi tarvitamisest üldse hoiduda. Oktoobris 2015. a osales AA-tugigrupis väljaspool vanglat, mistõttu on alust arvata, et isik soovib tõeselt vabaneda alkoholi sõltuvusest. Kindlasti on talle vajalikud karskete elunormidega lähikondlased, sõbrad ja elukeskkond. Väidab, et on teinud tõsised järeldused eelnevast elust ning soovib vabanedes elada endale meeldivat elu, mis on kogukonnas aktsepteeritud. Tal on motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest. Vangistuses on seadunud endale vabanemise eesmärgiks elada seadusekuulekalt, saab aru, et seadusekuulekat elu toetab karske olek, korralik töö ning seadusekuulekad suhted. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Kohus on juba 2-korral varasemalt menetlenud Sigmar Meremaa tingimisi ennetähtaegset vanglast vabanemist. Kuna isik on praeguseks ajaks viibinud pikka aega – üle 8 aasta vangistuses, on kohtu hinnangul nüüd põhjendatud tema vabastamine tingimisi enne tähtaega vanglast käitumiskontrollile, et isiku resotsialiseerumine ühiskonda oleks valutum. Riskihindamise tulemusel on Sigmar Meremaal uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 30 % ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 35 %. Kohus usub, et praeguseks vanglas viibitud aeg on pannud Sigmar Meremaa mõistma, et toimepandud kuriteole järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus arvestab, et Sigmar Meremaa ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi, ta kahetseb oma tegu ja püüab edaspidi elada seaduskuulekat elu. Vabaduses on tal täidetud kõik tingimused ennetähtaegseks vabanemiseks – tal on olemas kindel elu- ja töökoht ning toetavad lähedased. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline vabaduses õiguskuulekalt käituma. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Sigmar Meremaa tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist toetavad ka vangla ja prokurör. Kriminaalhooldusega on nõustunud ka Sigmar Meremaa, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.