Kohtulahend

E.F (uue nimega I.D) on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 13.06.2006. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-1267/05 KarS § 114 p 4 järgi ja karistuseks mõistetud 15 aastat vangistust; KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi ja karistuseks mõistetud 6 kuud vangistust. Vastavalt KarS § 63 lg 2 loeti kergem karistus kaetuks raskeimaga ning liitkaristuseks kuritegude kogumi eest mõisteti 15 aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti isiku kinnipidamise aeg 27.12.2004. Kohtuotsus jõustus 20.12.2006. Kinnipeetava karistusaeg algas 27.12.2004 ja lõpeb 27.12.2019. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 20.08.2017. 15.08.2017 edastas vangla kohtule materjalid I.D ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava I.D vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega I.D tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, on arvamusel, et süüdimõistetu vabastamine ei ole põhjendatud. Kuigi isiku puhul esineb positiivseid asjaolusid- läbitud sotsiaalprogramm, omandatud eriala ja vabanemisel kindel elukoht ning toetavad lähedased, ei kaalu need isiku puhul üles negatiivseid omadusi, milleks on tema isik ja rasked isikuvastased kuriteod. Eeltoodule tuginedes nõustub prokurör Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta süüdimõistetu I.D ennetähtaegset vabastamist. I.D avaldas, et ta soovib enne tähtaega vabaneda ja selgitas, et vabaduses ootab teda pere, kelle nimel on ta valmis tegema kõike. Väidetavalt on võimalus ka tööle saada, lisaks vormistab invaliidsuse. Ka vanglas on ta töötanud, tasunud nõudeid ning aidanud perekonda. Varasemast kooselust on tal poeg, kellega on suhted katkenud poja ema soovil. I.D on enda sõnul jõudnud arusaamisele, et tema tegude põhjuseks oli alkoholi liigtarvitamine. Vajadusel on ta nõus vabadusel ravile minema. I.D avaldas, et ta on nõus ka elektroonilise järelevalvega vabanema, mis annaks lisakindluse, et ta kuritegusid enam toime ei pane. Kaitsja oli nõus sellega, et isik on süüdi mõistetud raske kuriteo eest ja kuritegu ise ei ole juhuslikku laadi, kuid süüdimõistetu vabastamisel enne tähtaega peaks kohus arvestama sellega, et I.D pole olnud vanglas ühtegi karistust 6 aasta jooksul ja tegemist on väga tööka ning püüdliku inimesega. Kaitsja sõnul on süüdimõistetu enda mõtlemises toimunud suured muutused ning ta oskab enda varasemat käitumist kriitiliselt hinnata. Oluliseks pidas kaitsja, et kinnipeetav on nõus vabanema ka elektroonilise valvega ja alluma alkoholiravile. Ainsaks negatiivseks asjaks kaitsja arvates ongi kuriteo asjaolud.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud.

2 (4)

Käesolevaks ajaks on I.D temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. I.D on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (KarS § 76 lg 3). Seega esinevad formaalsed alused I.D tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. I.D käitumisele karistuse kandmise ajal etteheiteid teha ei saa. Juba pikka aega ei ole kinnipeetaval ühtegi distsipliinirikkumist. Samas õiguskuulekat käitumist kinnipeetavalt eeldatakse ning range kord ning kontrollitud keskkond kinnipidamisasutuses peaksidki selle tagama. I.D on täitnud individuaalset täitmiskava, sh läbinud joovastisõltlastele suunatud sotsiaalprogrammi „12 Sammu“ ja sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“, õppis riigikeelt, osaleb tööhõives ning omandas puidupingitöölise eriala. Kõik see võiks aidata varasema asotsiaalse eluviisiga kinnipeetaval pärast vabanemist paremini oma eluga toime tulla ning suunata edaspidi õiguskuulekaid otsuseid tegema. Karistuse kandmise ajal I.D abiellus ja tal on kindel elukoht abikaasa juures. Töökoht küll puudub, kuid kinnipeetav on kindel, et leiab selle. Rahalised nõuded on I.D suutnud vangistuse ajal tasuda, vabanemisfondi on kogunenud raha, millest toetab oma praegust perekonda. Enne vangistust lävis asotsiaalsete isikutega, kuid on võtnud eesmärgiks oma eluviisi muuta. Tulevikuks püstitatud eesmärgid on seotud peresuhete hoidmisega ning stabiilse sissetuleku leidmisega. Kuigi kinnipeetava eesmärgid ja ootused tuleviku suhtes on positiivsed, puudub kohtu arvates kindlus muutuste realiseerumises – I.D puudub kooselu kogemus praeguse abikaasaga ning teada ei ole ka isikute ring, kellega ta vabanedes suhtlema hakkab. Ka abikaasa on varasemalt kriminaalkorras karistatud isik. Kõike eelnevalt kogumis hinnates leiab kohus, et I.D vabastamine tingimisi enne tähtaega ei ole käesoleval ajal siiski põhjendatud. I.D on kriminaalkorras karistatud kokku viiel korral ja kannab kolmandat reaalset vangistust. Kui varasemad kuriteod olid varavastased, on ta korduvalt toime pannud ka vägivallategusid ning viimasel korral kaotas I.D vägivaldse tegevuse läbi elu kaks inimest. Seega leiab kohus, et ainuüksi rikkumisteta käitumine, individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevuste läbimine ning pere olemasolu ei ole käesolevalt piisavad selleks, et kinnipeetavat vabastada. Kohus on seisukohal, et isiku, kes on korduvalt kandnud karistusena vangistust ja paneb seejärel toime uued kuriteod, muuhulgas mõrva, vabastamine enam kui kaks aastat enne karistusaja lõppu ei vasta ühiskonna arusaamadele õiguskorrast ega ole kooskõlas ka karistuse preventiivsete eesmärkidega. Kohtu sellekohast arvamust ei muuda ka isiku valmisolek alluda vabatahtlikult elektroonilisele järelevalvele. Kõike eelnevat arvesse võttes leiab kohus , et I.D tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata. Menetluskulud I.D tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 18.09.2017 kohtuistungist määratud korras osa advokaat Valli Murde. Kaitsja esitas 18.09.2017 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 109,44 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja

3 (4)

kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 109,44 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb I.D-lt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.