Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Vangla

Lääne-Harju

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 11.08.2017.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Olari Paasi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Tartu Maakohtu 12.05.2015.a kohtuotsusega mõisteti Olari Paas süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 ja § 188 lg 2 p 1,2 järgi ning karistati teda KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 1 alusel 6-aastase vangistusega. Karistuse kandmise algus oli 14.08.2014.a ja lõpp on 14.08.2020.a. Olari Paasi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kahel korral, kannab esimest reaalset vangistust. Vangistuse ajal töötab, distsiplinaarkaristusi kohaldatud ei ole. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Olari Paasi kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et Olari Paasi lähedaseks on elukaaslane. Tema vanemad elavad Xxxxja nendega on kontakt olemas. Vabanemisel on talle garanteeritud elukoht elukaaslase juures, aadressil Xxxx. Eluase vastab elektroonilise valveseadme paigaldamise nõuetele. Korteriomanik ja kinnipeetava elukaaslane andsid nõusoleku elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Vestlusest selgub, et elukaaslane on nõus isikut vabanedes igati toetama. Vabanemisel on Olari Paasil garanteeritud töökoht XxxxOÜ-s. Firmas töötab ta ka praegu avavangistuses olles ja seda kinnitab firma esindaja poolt edastatud garantiikiri-iseloomustus ning kinnitus telefoni teel.

Olari Paas taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha Olari Paasi vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta. (Vangla toetab ennetähtaegse vabastamist elektroonilise järelevalve alla). Prokurör nõustub vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. KrMS § 432 lg3 3 alusel teatab, et istungist osa võtta ei soovi. Kaitsja toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kõik tingimused on täidetud elektroonilise järelevalve kohaldamiseks. Vabaduses on olemas toetav sotsiaalvõrgustik. Iseloomustusest nähtub, et uue kuriteo toimepanemise risk on 9 %, mis on madal. Ohutase kinnipeetava suhtes on väga madal. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja kaitsja arvamused, leiab, et Olari Paasi võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Olari Paasi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav viibib vangistuses esimest korda, on talle mõistetud karistusest ära kandnud rohkem kui 3 aastat vangistust ning tema käitumine vanglas on olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest võib järeldada, et kinnipeetav on mõistnud õiguskuuleka käitumise vajalikkust ning suudab kehtivatest normidest kinni pidada, neid austada. Samuti arvestab kohus kinnipeetava kohtuistungil avaldatud tahet mitte jätkata kuritegude toimepanemist, mis samuti annab tunnistust selles, et kinnipeetav on mõistnud oma senise käitumise keelatust ning soovib oma senistest kuritegelikest hoiakutest loobuda. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalvega toetavad ka vangla ja prokurör. Vangla iseloomustuse kohaselt on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva 2 aasta jooksul 9 %, mis on väga madal näitaja. Tähelepanuta ei saa jätta ka vangla iseloomustuses märgitut, et vanglas distsiplinaarkorras karistatud ei ole, mis näitab, et isik ei tegutse impulsiivselt ning on hakanud mõtlema oma tegude tagajärgedele. Kohtu hinnangul võimaldab Olari Paasi tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas Olari Paasile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Kohus usub, et tuge oma seniste õigusvastaste hoiakute muutmiseks saab kinnipeetav just läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Pärast vabanemist on Olari Paasil olemas ka kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises

elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.