Viru Maakohus
Määruse tegemise aega ja koht
28.09.2017, Rakvere kohtumaja
Kriminaalasja number
1-15-1167
Kohtunik
Kristel Vedro
Kohtuistungisekretär
Raili Raja
Tõlk
Valentina Michelson-Ipbüker
Prokurör
Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ain Tali
Kriminaalasi
Viru Vangla materjalid M.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla
Süüdimõistetu
M.A , isikukood XXX, viibimiskoht Viru Vangla; elukoht: xxxx Karistuse kandmise algus 27.08.2014 ja lõpp 27.08.2018
Kohtuasja läbivaatamise aeg
19.09.2017, videokohtuistung
Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387
Jätta M.A vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile ja M.A-le. Asjaolud Viru Vangla esitas 15.08.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava M.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla.
Viru Maakohtu 20.03.2015 otsusega lühimenetluse korras tunnistati M.A (endise nimega Vladimir Rezanov) süüdi KarS § 199 lg 2 p 5,9, § 213 lg 1, § 200 lg 1 ja § 328 lg 2 p 1 järgi ning KarS § 64 lg 1 kohaldamisega raskeima karistuse suurendamise teel mõistis kohus talle karistuseks 7 aastat 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõistis lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 5 aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 27.08.2014. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla. Prokuröri seisukoht Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur ei toeta M.A ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega M.A kohta. Kohtuistung Kinnipeetav avaldas kohtuistungil, et ta soovib ennetähtaegselt vangistusest vabaneda, olla koos oma lähedastega, neid aidata, oma elu korda seada, elus midagi saavutada. Töökoht on olemas, firma tegeleb ehitustöödega üle Eesti, hakkab santehnilisi töid tegema, on selles firmas varem töötanud. Selgitas, et varasemalt ta isegi ei mõelnud uut elu elama hakata, aga nüüd ei taha enam oma elu raisata ja tahab kriminaalse minevikuga lõpparve teha. Distsiplinaarkaristuste olemasolu ja seetõttu ka kartseris viibimist jaatas. Oma sõnul tarvitas narkootikume viimati 2014. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu, leiab, et isik ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 9-l korral ning vangistuses viibib ta neljandat korda. Seega ei ole kuritegude toimepanemine olnud juhuslik, varasemad tingimuslikud ega reaalsed karistused ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning isik on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kuritegude toimepanemise viis on sarnane, tegemist on varavastaste kuritegudega. Soodusteguriks on kuritegelik käitumine, soovimatus muuta oma elustiili ja narkootikumide tarvitamine ning eesmärgiks majandusliku kasu saamine. Esmalt rõhutab kohus, et kinnipeetav ei ole vangistuse tingimustes suutnud järgida seal kehtivaid reegleid, kuna tal on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. Kohus on seisukohal, et distsiplinaarkaristustena kartserisse paigutamised viitavad tõsisematele korrarikkumisele vangistuse ajal ja kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu veelgi süvendab kahtlust kinnipeetava võimekuses ja motiveerituses tingimusteta alluda karmile korrale käitumiskontrollile allutamise ajal. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav on vangistuses omandanud riigikeele B1-tasemel, läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning on töötanud vangla majandus- ja tootmistööl.
Ka on isikul vabanemise korral olemas kindel elukoht vanemate juures, mis sobib elektroonilise valveseadme paigaldamiseks ja vajalikud nõusolekud on olemas. M.A-le on vabanemise korral garanteeritud ka töökoht xxxx., mis on oluline isiku majandusliku toimetuleku aspektist lähtudes arvestades asjaoluga, et isik on varem varavastaseid kuritegusid toime pannud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Majandusliku toimetuleku seisukohast on aga negatiivselt oluline asjaolu, et isikul on tasumata nõudeid summas 9740,59 eurot. Positiivsena saab hinnata veel asjaolu, et isikut on vabaduses ootamas lähedased vanemate, venna ja õdede näol, kellega on suhted väidetavalt head ning toetavad ja vanemad on valmis kinnipeetavat igati aitama. Samas ei saa aga märkimata jätta, et arvestades kinnipeetava korduvkaristatust on tema tutvusringkonnas ilmselgelt kriminaalkorras karistatud isikuid, ka tema vend ning kuna enamus kuritegusid on toime pandud grupis, siis järelikult on M.A negatiivses suunas mõjutatav. Kinnipeetaval on diagnoostitud narkosõltuvus, mida isik ise ei tunnista. Vanglas on ta läbinud sõltuvusravi. Sellest hoolimata tuleb aga olukorda, kui tekib tagasilangus ning isik ei suuda vabaduses hoiduda sõltuvusainete tarvitamisest, hinnata uue kuriteo toimepanemise riskifaktorina. Vangla hinnangul on M.A süstemaatiline õigusrikkuja, kes eitab oma probleeme, raskuste tekkimisel valib kriminaalse lahenduse, arvestab vaid oma vajadusi ning eesmärkide saavutamiseks võib kasutada vägivalda (vägivaldselt on isik käitunud korduvalt), ametnikega teeb koostööd vaid omadel eesmärkidel. Ka on isik varem olnud kriminaalhooldusel, kuid rikkus kontrollnõudeid ja lisakohustusi ning pani katseajal toime uue kuriteo. On põgenenud vahi alt arestimajast lüües arestimaja töötajale mitu korda rusikaga vastu nägu tekitades viimasele kehavigastusi. Kohus on seisukohal, et kriminaalhooldus ja sellega kaasnevad nõuded oleksid ehk asjakohased olukorras, kus kohtul oleks veendumus kriminaalhoolduse tulemuslikkuses. Praegusel juhul puudub igasugune alus arvata, et ainuüksi isiku lubadustest või soovist piisaks tema kuritegeliku käitumise mittekordumiseks. Ka vangla on hinnanud uute kuritegude toimepanemise ohtu sedavõrd suureks, et on otsustanud mitte toetada süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Vangla hindab uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul 65% ja vägivaldse kuriteo kordumise tõenäosuseks 45%, mis on keskmisest oluliselt kõrgem näitaja. Eeltoodust tulenevalt ning teiste inimeste tervise ja vara kaitseks jätab kohus M.A vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 27.11.2017 kohtumääruse
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.