Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg
13. september 2017.a. Jõhvi kohtumajas
Kohtuasja number
1-17-2069
Kohtukoosseis
Kohtunik Larissa Prokopenko
Kohtuistungi sekretär, tõlk Prokurör
Ingrid Koddo, Marina Davõdovitši juuresolekul Margit Luga (kirjalik arvamus)
Asja läbivaatamise kuupäev
13.09.2017 avalikul kohtuistungil
Kohtuasi
Viru Vangla esitatud materjalid R.S ́i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu
R.S, isikukood XXX, xxx
Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus
Jätta R.S tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
alates
Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 25.07.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava R.S-i tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. R.S on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 08.05.2016 kohtuotsusega KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi ja karistati KrMS § 238 lg 2, KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristusega 1 aasta 4 kuud 1 päev vangistust Karistuse kandmise algus 14.11.2016 ja lõpp 15.03.2018. Kinnipidamisasutuses R.S-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Enne vangistust elas xxx koos abikaasaga. Peale võimalikku vabanemist soovib elama asuda samale aadressile, mille kohta on andnud isiku abikaasa T. M. oma nõusoleku. Käesoleval hetkel elab seal ka isiku ema M. M. (vajab hoolt vanusest tulenevalt). Tegemist on 2-toalise kõigi mugavustega korteriga, teisisõnu munitsipaaleluruumiga, mille osas on tähtajatu üürileping kinnipeetava abikaasal T. M. xxx. Kinnipeetav on korduvalt kasutanud füüsilist vägivalda oma
Käesoleval ajal kannab karistust abikaasa suhtes vägivalla tarvitamise eest. Garanteeritud töökoht puudub. Positiivseks võib lugeda, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused. See näitab, et vangistuses viibimine on talle mõjunud hästi. Kohus leiab, et kuna isik on 3 korda kriminaalkorras karistatud vägivallakuritegude eest abikaasa suhtes, ei ole seega varasemad karistused süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki. Viimase kuriteo pani ta toime katseajal ning samuti oli temale eelmise kohtuotsusega mõistetud tingimisi karistus pööratud täitmisele, kuna ta rikkus temale kohtu poolt pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Kõik see ilmestab kogumis kohtu hinnangul süüdimõistetu käitumismaneeri, mis ei ole varasemaga võrreldes muutunud. Seega ei ole kohtu jaoks usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. Kohus leiab, et arvestades R.S-i kuritegude toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut ja varasemat elukäiku, ei ole R.S-i ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kohus leiab, et tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus on seisukohal, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tuleb tal jätkata karistuse kandmist vangistuses. Kohtul puudub veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda. Isik ei ole huvitatud elada stabiilset ja õiguskuulekat elu. Seda on ta igatpidi väljendanud oma senise käitumisega. Kohus arvestab siinkohal asjaolu, et tegu on sealhulgas ka täitmisele pööratud karistusega, kuna isik ei suutnud täita kriminaalhoolduse nõudeid ja ka seda, et katseajal pani ta toime uue kuriteo. Kohtul puudub veendumus, et seekord suudaks ta täita kriminaalhooldusnõudeid. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Käesoleval asjal on see tingimus täidetud, kuna isikul puuduvad distsiplinaarkaristused. Kohtul puudub aga alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline.
Süüdimõistmisel ei ole enne tähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kohus on veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Samuti on tema ennetähtaegse vabanemisele vastu nii vangla kui ka prokuratuur. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu R.S-i vabastamisega temale Viru Maakohtu 08.05.2017 kohtuotsusega täitmisele pööratud vangistuse kandmisest enne tähtaega. Kohtunik Larissa Prokopenko /
/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.